fbpx
AudioÜhiskond & Kultuur

Facebook piirab Gazas aset leidvate sõjakuritegude kajastamist

AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus

Inimõiguste valve organisatsiooni Human Rights Watch (HRW) hiljuti avaldatud aruande kohaselt on (Facebooki ja Instagrami omanikust) sotsiaalmeediahiid Meta tegelenud alates Iisraeli-Gaza sõja puhkemisest Palestiina-meelse sisu “süsteemse ja ülemaailmse” tsenseerimisega.

HRW dokumenteeris 51-leheküljelises aruandes üle tuhande juhtumi, kus Meta eemaldas sisu ja peatas või keelas täielikult Facebooki ja Instagrami kontod, mis kajastasid Palestiinas aset leidvat. HRW sõnul on ettevõte täheldanud Palestiina ja palestiinlaste toetuseks mõeldud sisu põhjendamatu tsenseerimise kuut peamist mustrit, sealhulgas postituste, lugude ja kommentaaride eemaldamist, kontode sulgemist, kasutajate võimaluste piiramist ning niinimetatud “varikeeldude” (shadow banning) tehnika rakendamist, mis vähendab oluliselt sihikule võetud kontode levikut.

HRW poolt tuuakse näidetena üle 60-st riigist pärit sisu, mis on enamasti inglise keeles ja mis kõik “kutsuvad üles Palestiina rahumeelsele toetamisele, mida väljendatakse erineval viisil”. Kõnekas on seegi, et isegi HRW enda poolt koostatud postitused, milles otsiti näiteid (Facebooki, Instagrami jmt) veebitsensuuri kohta, märgiti Meta algoritmide poolt rämpspostiks.

“Palestiinaga seotud sisu tsenseerimine Instagramis ja Facebookis on tänaseks süsteemne ja ülemaailmne,” tõdeb maailmakuulus inimõiguste organisatsioon oma analüüsis. Meta tsensuuripoliitika ebajärjekindel jõustamine viis Palestiinat käsitleva sisu eksliku eemaldamiseni,” ütles HRW oma aruandes, nimetades probleemi põhjustena “tsensuuri ebaõiget rakendamist, liigset tuginemist automatiseeritud vahenditele sisu modereerimisel ja valitsuse survet postituste eemaldamiseks”.

Palestiinaga seotud sisu tsenseerimine Instagramis ja Facebookis on tänaseks süsteemne ja ülemaailmne.

Human Rights Watch

Briti ajalehele The Guardian saadetud avalduses tunnistas Meta, et “korporatsioon teeb küll vigu, mis on inimeste jaoks “frustreerivad”, kuid õigustas ennast, lausudes, et “väide, et me tahtlikult ja süstemaatiliselt surume teatud vaatepunkte alla, on vale.” Meta väidab täiendavalt, et on ainsaks ettevõtteks maailmas, mis on avaldanud inimõigustealase hoolsuskohustuse Iisraeli ja Palestiinaga seotud küsimustes.

“(HRW) aruanne eirab tegelikkust, mis on seotud meie poliitikate jõustamisega kogu maailmas kiiresti areneva, väga polariseeritud ja intensiivse konflikti ajal, mis on viinud meile teatatud sisu suurenemiseni. Meie (sisu lubamise ja keelamise) poliitika on loodud selleks, et anda kõigile hääl, hoides samal ajal meie platvormid turvalisena,” seisab Meta avalduses.

Hiljuti kirjutas Massachusettsi demokraadist senaator Elizabeth Warren Meta kaasasutajale ja tegevjuhile Mark Zuckerbergile, nõudes oma kirjas selgitusi pärast sadu Instagrami kasutajate teateid 2023. aasta oktoobrist, et nende sisu on maha vaikitud või eemaldatud ning nende kontosid on blokeeritud.

Teisipäeval ütles Meta järelevalvenõukogu, et ettevõte oli eksinud, kui ta eemaldas eelkõige kaks konflikti käsitlevat videot Instagramist ja Facebookist. Juhatus ütles, et videod olid väärtuslikud “maailma teavitamiseks mõlema poole inimlikest kannatustest”. Üks näitas Instagrami kaudu Gaza al-Shifa haigla lähedal toimunud õhurünnaku tagajärgi, teine näitas Facebooki kaudu 7. oktoobri rünnaku ajal pantvangi võetud naist. Klipid taastati.

Meta toodete kasutajad on korduvalt dokumenteerinud, kuidas Meta sotsiaalmeediaplatvormidel jõustatakse tehnoloogilist kallutatust Iisraeli-meelse sisu kasuks ja Palestiina-meelsete postituste vastu.
Näiteid Meta algoritmide poolsest informatsiooniga manipuleerimisest on mitmeid… Näiteks asendas Instagrami tõlketarkvara sõna “Palestiina”, millele järgnes araabiakeelne fraas “Kiitus olgu Allahile”, täiesti meelevaldselt ingliskeelse fraasiga “Palestiina terroristid”. Seevastu (Meta omanduses olev) WhatsAppi tehisintellekt, millel paluti genereerida pilte Palestiina poistest ja tüdrukutest, lõi päringule vastusena fotod relvastatud lastest, samas kui käsu peale luua pilte Iisraeli lastest tekitati kujutised mudilastest, kes ei olnud relvastatud.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:
Tänapäeva infomürast küllastunud ühiskonna üheks peamiseks tunnusjooneks on informatsiooni kvantiteedi ja kvaliteedi kõverate teineteisest eemaldumine punktini, kus virtuaalmaailma ja reaalse maailma kokkupuutepunktid muutuvad aina harvemaks nähtuseks.

Sõna otseses mõttes programmilisel viisil teatud faktide ja nende faktide vaheliste seoste kajastamise keelamine tähendab mitte kujundlikult, vaid täiesti reaalselt, et oleme tänaseks jõudnud maailma, mida möödunud sajandil visandasid vaid kirjanikud oma düstoopiates.

adrian bachmann

Sõna otseses mõttes programmilisel viisil teatud faktide ja nende faktide vaheliste seoste kajastamise keelamine tähendab mitte kujundlikult, vaid täiesti reaalselt, et oleme tänaseks jõudnud maailma, mida möödunud sajandil visandasid vaid kirjanikud oma düstoopiates. Maailma, milles autentse, vahetult läbi elatud reaalsuse ning virtuaalsete kuvandite vaheline ebakõla, aga ka kuvandite endi vaheline kokkusobimatus sunnib enamikke inimesi “kognitiivse dissonantsi” vältimiseks kas välja lülitama oma kriitilise mõtlemise viimased riismed või siis meediakanalid, mis nende loogilise/kriitilise mõtlemise võimet solvavad.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:

MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann

KONTO NUMBER: EE271010011832141226

SELGITUS: Annetus

Esifoto: Phil Pasquini/Shutterstock.com

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.