Euroopa Liit esitas möödunud nädalal ettepanekud tehisintellekti kasutamise karmideks piiranguteks, et vältida kodanike põhiõiguste rikkumist tehnoloogiafirmade ja asutuste poolt.
Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud reeglid keelustaksid „tehisintellekti süsteemid, mida võib käsitleda otsese ohuna inimeste turvalisusele, sissetulekule ning inimõigustele“.
Ettepanekud hõlmavad ka oluliselt karmimaid reegleid biomeetriliste andmete kasutamiseks, muuhulgas näotuvastustehnoloogia kasutamist korrakaitseorganite poolt.
Seadused näeksid ette trahvid, mis ulatuks kuni 6% tehnoloogiafirmade globaalsest käibest. Suurimate kontsernide puhul tähendaks see potentsiaalselt miljarditesse eurodesse ulatuvaid summasid.
Regulatsiooni kohaselt keelustatakse kõik tehisintellekti rakendused, mis manipuleerivad inimkäitumisega ning kahjustavad vaba tahet.
Komisjoni digivolinik Margrethe Vestageri sõnul on tehisintellekti puudutavates küsimustes täielik usaldus möödapääsmatu nõue, mitte meeldiv boonus. Vestageri sõnul on reeglid mõeldud olema innovatsioonisõbralikud, ent ranged olukordades, kus kaalul on Euroopa kodanike ohutus ja fundamentaalsed inimõigused. Pakutud reeglid on momendil algelised ning nõuavad jõustamiseks pikka menetlust.
Enne ametlikku teadaannet avalikkusesse lekkinud seaduseelnõu on kutsunud esile tehnoloogiakontsernide protesti, mis tugineb väitele, et regulatsioonid mõjuvad innovatsioonile kammitsevalt.
Õigusbüroo Clifford Chance tehnoloogiaeksperdi sõnul on ELi väljapakutud regulatsioon erakordselt ambitsioonikas ning juhul kui välja käidud trahvimäärad rakenduvad, ka väga mõjus. Iseküsimus on see, kas seaduse autorid on arvestanud regulatsiooni rakendamisega kaasnevate kogukuludega. Suure tõenäosusega sunniks uus regulatsioon tuvastustehnoloogia kasutajaid ümber mõtestama, kuidas kogu tehisintellekti väljatöötamine ning rakendamine toimuks.
Regulatsiooni kohaselt keelustatakse kõik tehisintellekti rakendused, mis manipuleerivad inimkäitumisega ning kahjustavad vaba tahet. Tehisintellekti rakendamisel võetaks eriliselt range kontrolli alla hariduse, korrakaitse, rahanduse ja värbamise valdkond.
Seadust ei rakendataks üksnes Euroopa Liidu siseselt, vaid kõikides olukordades, kus õiguste riive võiks toimida Euroopas elavate inimeste suhtes – ka olukorras, kus süsteemi füüsiline infrastruktuur paikneb väljaspool Liidu piire.