Saksamaa majandus sisenes peamiste makroökonoomiliste indikaatorite kohaselt käesoleval aastal ametlikult majanduslangusesse. Veelgi murettekitavam on aga asjaolu, et võtmetähtsusega indeksid viitavad märksa sügavama ja süsteemsema kriisi algusele.
Saksamaa ettevõtete hankejuhtide indeks langes kõigest nädalaga 48,5 punkti pealt 44.7 punkti peale. Hankejuhtide indeksi näol on tegemist indikaatoriga, mis peegeldab Saksamaa ettevõtetele seadmeid ja toorained tellivate tippjuhtide hinnangut oma ettevõtete tulevikuperspektiividele. Skaalal 0-100 toimivas indeksis peetakse majanduslanguse nivooks mistahes skoori alla 50 punkti.
Eriliselt troostitu näeb Saksamaa hankejuhtide indeks välja tööstusettevõtete puhul, mille usldusnäit on kollabeerunud 39.1 punktini, mis viitab Saksamaa tööstusettevõtete seas täielikule usu puudumisele, et industriaalsektori firmasid võiks lähitulevikus oodata ees paremad ajad.
Eriliselt troostitu näeb Saksamaa hankejuhtide indeks välja tööstusettevõtete puhul, mille usldusnäit on kollabeerunud 39.1 punktini, mis viitab Saksamaa tööstusettevõtete seas täielikule usu puudumisele, et industriaalsektori firmasid võiks lähitulevikus oodata ees paremad ajad.
Saksamaa majandusele prognoosis juba juulikuises raportis majanduslangust ka Rahvusvaheline Valuutafond, ent mis on täna analüütikuid ebameeldivalt üllatamas, on mitte languse tõsiasi, vaid selle ulatus. Kõikide märkide kohaselt on Saksamaa majanduses käivitunud destruktiivne spiraal, kus usu puudumine tulevikuperspektiividesse sunnib riigi ettevõtteid tootmist koomale tõmbama ning töölisi koondama, mis omakorda vähendab majandusaktiivsust ning loob eeltingimused kindluse kasvu jätkuvale langusele tulevikus.
Saksamaa majanduse vereringeks oli aastakümneid Venemaalt pärinev odav ja tarnekindel maagaas, mis andis Saksamaa tööstusettevõtetele võimaluse konkureerida maailmaturul kõrgekvaliteetsete toodetega suhteliselt konkurentsivõimeliste hindade juures. Pärast Nord-Stream 2 gaasijuhtme õhkimist (USA juhtiva uuriva ajakirjaniku uurimuse kohaselt Ameerika Ühendriikide valitsuse käsul) on Saksamaa tööstus aga jäetud ilma Vene gaasist ning sunnitud kasutama aseainena Ühendriikidest pärinevat veeldatud maagaasi, mille märkimisväärselt kõrgem hind likvideerib Euroopa tööstusmootori ettevõtete toodetelt maailmaturul konkurentsieelised.
Lisaks Vene maagaasi ära langemisele on Saksamaa majandussuitsiid võimendatud riigi rohepöörde kursi poolt dikteeritud otsusest loobuda ka tuumaenergiast.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ühes küljest Washingtoni geopoliitilise diktaadi, mis sunnib Euroopa riike Ühendriikide globaalse hegemoonia säilimise huvides vajaduse korral majanduslikku ja/või militaarset enesetappu tegema, ning teisest küljest rohepöörde ideoloogilise monomaania pihtide vahele sattunud Saksamaa on hetkel jõudnud sotsiaalökonoomilise kokkuvarisemise “täiuslikku tormi”.
Ühes küljest Washingtoni geopoliitilise diktaadi, mis sunnib Euroopa riike Ühendriikide globaalse hegemoonia säilimise huvides vajaduse korral majanduslikku ja/või militaarset enesetappu tegema, ning teisest küljest rohepöörde ideoloogilise monomaania pihtide vahele sattunud Saksamaa on hetkel jõudnud sotsiaalökonoomilise kokkuvarisemise “täiuslikku tormi”.
adrian bachmann
Tegemist on mudeliga, millest väljumine nõuaks (geo)poliitilist kursimuutust, mida ükski liitvabariigi “peavoolu” poliitiline partei, akadeemiline institutsioon ega meediakontsern ei ole võimeline tegema. Sellest tulenevalt ootab Saksamaad käesoleval sajandil ees vaid üks kahest saatusest – kas majanduslik (Saksa suurettevõtted kolivad juba praegu oma tootmist Euroopast välja) ja etnilis-kultuuriline surm (ligi neljandik Saksamaa elanikest on tänase seisuga sisserändajate järeltulijad) või revolutsioon ning riigipööre, mis suudaks sakslaste kui rahvuse hävingut väärata. Kumb saatus Saksamaad tabab, muutub selgemaks juba järgnevatel kümnenditel.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: