Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Thomas Kolbe
Saksamaa on vastu võtmas elanikkonna digitaalse jälgimise volitusi laiendavat seadust, mis annab riigi julgeolekuorganitele ulatuslikumad võimalused kodanike poliitilise ja ühiskondliku tegevuse kontrolliks kui eksisteeris Ida-Saksamaa politseiriigis, kirjutab Saksa kolumnist Thomas Kolbe. Kolbe hinnangul tähistavad elanikkonna massilise jälgimise ning digitaalse suhtluse salvestamise algatused nii Saksamaal kui Euroopas privaatse kirjavahetuse ja anonüümse suhtluse surma kõigi Euroopa Liidu kodanike jaoks. Muuhulgas annab kehtestatav kord võimuaparaati kontrollivatele ringkondadele täiusliku instrumendi poliitilise opositsiooni allasurumiseks, garanteerimaks kehtestatud poliitilise kursi igipüsivuse sõltumata kodanike tahtest.
Adrian Bachmann
Saksa luureteenistus BND on andnud teada kavatsusest laiendada oluliselt riigi elanikkonna jälgimise programme, selgub föderaalse kantselei hiljuti avaldatud plaanidest. Eelkõige keskendub kontroll Saksamaalt välismaale edastatavale internetisuhtlusele, mis lisatakse edaspidi agentuuri jälgimiskataloogi.
Ajal mil pärast kuid kestnud vaidlusi Brüsseli tsensuuriaparaadi laiendamise üle oli sakslaste tähelepanu Euroopa Komisjoni jälgimisambitsioonide suhtes vaibumas, tekitab ajalehe Süddeutsche Zeitung kätte jõudnud seaduseelnõu sakslastele tõsiseid põhjusi muretsemiseks kodanikuõiguste õõnestamise üle.
Üks asi on seoses välisluureteenistuse volituste järjekordse laiendamisega selge: Saksamaa poliitika järgib tänaseks rangelt Euroopa Komisjoni juhiseid, suunates üha enam ressursse valitsuse suhtes kriitiliste kodanike, organisatsioonide ja ajakirjanike privaatsuse, eraelu puutumatuse ning vaba kommunikatsiooni alla surumisele.
Saksamaa poliitika järgib tänaseks rangelt Euroopa Komisjoni juhiseid, suunates üha enam ressursse valitsuse suhtes kriitiliste kodanike, organisatsioonide ja ajakirjanike privaatsuse, eraelu puutumatuse ning vaba kommunikatsiooni alla surumisele.
Thomas Kolbe
Meenutame USA julgeolekuagentuuri skandaali
Siinkohal on paslik meenutada üle kümne aasta tagust skandaali, millesse oli segatud Ameerika Ühendriikide Riiklik Julgeolekuagentuur (NSA). Edward Snowden tõi mäletatavasti toona avalikkuse ette kuidas USA krüptograafia luureagentuur kogus ülemaailmselt telekommunikatsiooni- ja internetiandmeid – jälgides massiliselt miljonite kodanike telefonikõnesid, e-kirju ja veebisuhtlust – ning seda valdavalt ilma igasuguse kriminaalseadusliku põhjuseta. Programmid nagu PRISM, mis võimaldasid otsest ligipääsu USA tehnoloogiaettevõtete andmetele, või X-Keyscore, mis võimaldas jälgida internetiaktiivsust reaalajas, näitasid juba toona, kui kaugelearenenud oli riikliku jälgimise võrgustik ja millised tehnilised võimalused olid valitsusasutuste käsutuses.
Täna näitab hiljuti avalikkuse ette lekkinud föderaalkantselei dokument meile Saksamaa valitud suunda: Saksa Föderaalvalitsuse seaduseelnõu järgib peaaegu identset põhimõtet, mis kehtis Snowdeni skandaalis paljastatud USA riikliku julgeolekuagentuuri puhul. Kava kohaselt lubataks välisluureteenistusel monitoorida massiliselt Saksamaalt välismaale suunduvat internetisuhtlust, mille jälgimine oli varem keelatud, hõlmates kuni 30% kogu netiliiklusest. Internetisuhtluse salvestusi säilitataks kuus kuud, kaasa arvatud sisu, mitte üksnes metaandmeid, jälgides sedasi reaalajas ühendusi konkreetsete osapoolte vahel.
Saksa Föderaalvalitsuse seaduseelnõu järgib peaaegu identset põhimõtet, mis kehtis Snowdeni skandaalis paljastatud USA riikliku julgeolekuagentuuri puhul. Kava kohaselt lubataks välisluureteenistusel monitoorida massiliselt Saksamaalt välismaale suunduvat internetisuhtlust, mille jälgimine oli varem keelatud, hõlmates kuni 30% kogu netiliiklusest.
Thomas Kolbe
Strateegilise ukse avamine
Kantselei lähenemine välisluureteenistuse volituste laiendamisele järgib juba tuttavat mustrit: esmalt avatakse vargsi uks reeglite rikkumisele. Kõigepealt tungitakse “autoritaarseteks” tembeldatud riikide riikliku meedia heaks töötavate ajakirjanike omavahelisse ruumi, kusjuures „autoritaarsuse” defineerimine jääb tõenäoliselt Merzi kantselei poolt välja mõeldud eetikareeglitele alluva „eetikakomisjoni” meelevalda.
Kontrolli laiendades tulevad alati ja mitte kuigi pika viivitusega mängu sellised mõisted nagu „vihkamine ja õhutamine” või „demokraatiavastane tegevus”, mida on võimalik kasutada piiramatult poliitilise opositsiooni neutraliseerimiseks. Lühidalt öeldes keskendub prioriteetne jälgitav sisu erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) ringkonna ümber. Programm puudutab paratamatult ka kõiki libertaarseid ja konservatiivseid seisukohti omavaid kodanikke, kes seisavad kliima-sotsialistliku kompleksi või sõjalise sektori laienemise vastu. Sellised teemad nagu „regioonide Euroopa” ja vastupanu Brüsseli kasvavale võimukompleksile leiavad tõenäoliselt oma koha välisluureteenistuse järelevalvejuhendites. Edasi laiendatakse järelevalvevolitusi järk-järgult, lähtudes hetke poliitilisest vajadusest.
Kontrolli laiendades tulevad alati ja mitte kuigi pika viivitusega mängu sellised mõisted nagu „vihkamine ja õhutamine” või „demokraatiavastane tegevus”, mida on võimalik kasutada piiramatult poliitilise opositsiooni neutraliseerimiseks.
Thomas Kolbe
Kuidas toimis Stasi süsteem
Ida-Saksamaa kurikuulus ja kardetud julgeolekuministeerium ehk Stasi ei tuginenud oma töös peamiselt massilistele arreteerimistele ega kõigi jaoks nähtavale terrorile. Totalitaarrežiimi jõuametkonna tegelik võim seisnes ulatuslikus teabekontrollis. Avati kirju, salvestati telefonikõnesid, kaardistati isiklikke suhteid, dokumenteeriti töökohal aset leidnud konflikte ja katalogiseeriti isiklikke nõrkusi. Sedasi kogutud andmed voolasid tohutu “mitteametlike koostööpartnerite” võrgustiku kätte, mis oli kogu ühiskonnast läbi imbunud – meediasse, ülikoolidesse, tehastesse, kultuuriasutustesse ja igapäevasesse ühiskondlikku ellu. Järelevalve eesmärk ei olnudki peamiselt mitte kuritegude menetlemine, vaid nn. “ennetav kontroll”. Oluliseks peeti eriarvamuste varakult tuvastamist ja võimukriitiliste kodanike sotsiaalset, majanduslikku ja psühholoogilist neutraliseerimist enne, kui neil tekiks võimalus kujuneda organiseeritud opositsiooniks.
Ning tänapäeval Saksamaal taastatav süsteem ei kopeeri totalitaarse Saksa Demokraatliku Vabariigi Stasi süsteemi mitte välispidiselt, vaid alusloogika poolest. Kui Stasi sõltus lihast ja luust informaatoritest ja paberkandjatest, siis tänased riigid tuginevad elanikkonna üle ühiskondlik-poliitilise kontrolli kehtestamisel digitaalsetele platvormidele, metaandmetele, automatiseeritud sisu analüüsile, „usaldusväärsetele teavitajatele” ja luureagentuuridele. Põhimõte jääb aga samaks: jälgida kõiki pidevalt ja otsustada seejärel, kes võib muutuda võimule probleemseks ja kes mitte.
Tänapäeval Saksamaal taastatav süsteem ei kopeeri totalitaarse Saksa Demokraatliku Vabariigi Stasi süsteemi mitte välispidiselt, vaid alusloogika poolest. Kui Stasi sõltus lihast ja luust informaatoritest ja paberkandjatest, siis tänased riigid tuginevad elanikkonna üle ühiskondlik-poliitilise kontrolli kehtestamisel digitaalsetele platvormidele, metaandmetele, automatiseeritud sisu analüüsile, „usaldusväärsetele teavitajatele” ja luureagentuuridele. Põhimõte jääb aga samaks: jälgida kõiki pidevalt ja otsustada seejärel, kes võib muutuda võimule probleemseks ja kes mitte.
Thomas Kolbe
Juhul kui välismaised teenusepakkujad ja platvormioperaatorid koostööst keelduvad, võib välisluureteenistus edaspidi saada loa isikuandmete ja suhtluse seaduslikuks häkkimiseks ja salvestamiseks. Selline asjade käik annab mõistagi vaba voli igale „luurajale”. Saksamaa ühiskondlik kliima on tänaseks silmnähtavalt omandamas digitaliseeritud Saksa Demokraatliku Vabariigi tunnusjooni.
Massiline digitaalne jälgimine
Kantsler Friedrich Merzi kodanike järele nuhkimise eelnõu läheb veel märksa kaugemale Euroopa Liidu ülestest „vestluskontrolli” algatustest. Kavas on välismaiste süsteemide, sealhulgas Google’i, Meta või sotsiaalmeediaplatvormi X seaduslik häkkimine. Invasiivset poliitikat õigustatakse ootuspäraselt strateegilise vajadusega: Saksa IT-infrastruktuuri ähvardavat üha sagedamini vaenulikud küberrünnakud.
Saksamaa soovib osaleda globaalse luurevõrgustiku malemängus, kuid praktikas on tõenäolisem, et luureagentuuride poolne jälgimine suunatakse pigem omaenda kodanike vastu, kuna BND kasutuses olevad tehnilised ja personaliressursid ei ole rahvusvahelisel tasandil tegutsemiseks küllaldased. Pikad andmete säilitamise ja analüüsiperioodid visandavad selgelt uue suuna: samal ajal kui Prantsuse luureteenistus võib andmeid säilitada kuni neli aastat ja Ühendkuningriik ning Itaalia tegutsevad „nii kaua kui vaja”, kaotavad ka Saksamaa kodanikud järk-järgult oma privaatsuse üha laieneva bürokraatliku riigi ees.
Küüniline poliitika ja opositsiooni jälitamine
Roheliste parteisse kuuluv parlamendi luurekontrollikomisjoni (PKGr) esimees Konstantin von Notz leiab, et küberjulgeolekule tuleks eraldada rohkem rahalisi vahendeid, kuid seda tuleb teha rangete õiguslike raamistike piires.
Esmapilgul tundub selline lähenemine seaduslik, kuid reaalsuses õõnestavad valitsuse enda tegevused süstemaatiliselt legaliteedi printsiipi. Nimelt lähevad kavandatavad volitused selgesti kaugemale ühiskonna ja kodanike julgeoleku tagamiseks vaja minevast luuretegevusest. Brüsseli ja Berliini poliitiline suund viitab tänaseks selgesti kogu elanikkonna digitaalse suhtluse massilise jälgimise taotlusele. Platvormid nagu X on andnud Brüsseli ja Berliini võimueliidi hinnangul liiga palju vabadust opositsiooni seisukohtadele nende poliitikate vastu ning üleüldisele valitsuse vastasele kriitikale olgu see siis pandeemiarežiimi, Venemaa-suunalise poliitika või lakkamatult kasvava bürokraatia suhtes.
Brüsseli ja Berliini poliitiline suund viitab tänaseks selgesti kogu elanikkonna digitaalse suhtluse massilise jälgimise taotlusele. Platvormid nagu X on andnud Brüsseli ja Berliini võimueliidi hinnangul liiga palju vabadust opositsiooni seisukohtadele nende poliitikate vastu ning üleüldisele valitsuse vastasele kriitikale olgu see siis pandeemiarežiimi, Venemaa-suunalise poliitika või lakkamatult kasvava bürokraatia suhtes.
Thomas Kolbe
Eriti kohatu on jälgimise allhanke delegeerimine nn “usaldusväärsetele teavitajatele”, kes märgistavad soovimatu sisu, rajades sedasi Saksa Demokraatliku Vabariigi meetodeid meenutava jälgimisvõrgustiku. Poliitilise opositsiooni liikmed seisavad aina enam silmitsi surve, juriidiliste meetmete või pangateenuste kaotuse ehk teisisõnu valitsuse korraldusel läbiviidava sotsiaalse hukkamisega. Antud kontekstis tähistab välisluureteenistuse volituste laiendamine meedet mitme jälgimissüsteemi omavahelise ühendamise suunas. Tänaseks on aga selge, et praegu vastuvõetavad elanikkonna massilise jälgimise ning digitaalse suhtluse salvestamise algatused nii Saksamaal kui Euroopas tähistavad privaatse kirjavahetuse ja anonüümse suhtluse surma kõigi Euroopa Liidu kodanike jaoks.
Repressiivne ja silmakirjalik
Euroopa Liidu “vestluste kontrolli” arutelu käigus võttis Saksamaa algselt avalikult sõna valimatu jälgimise vastasena, et säilitada kuvand kodanikuvabaduste traditsioonide järgimisest. Ajalooliselt suutsid Saksa liberaalid tõepoolest edukalt blokeerida riigi poolt andmete säilitamise, mis andis tunnistust veel toimivast ühiskondlikust immuunsüsteemist politseiriikluse viiruse vastu.
Kuid täna on välisluureteenistus kantsleri isiklikul suunamisel valmis seda teabelünka täitma. Kantsler Merz püüab samas jätkuvalt teatraalselt etendada vabaduse kaitsja rolli, lastes oma parteil ja koalitsioonil demonstratiivselt kõnelda Euroopa Liidu põhjaliku “vestluste kontrolli” kava vastu.
Riigi olukorda möödunud aasta lõpus käsitlenud arutelude ajal seevastu Merz vaikis, olles täiesti teadlik sellest, et järgmine 180-kraadine pööre oli juba seaduseelnõusse kirja pandud. Tänaseks on kannapööre täielik ning Merzi valitsus kureerib isukalt programmi, millega lastakse riigi julgeolekuaparaat maiustama kodanike viimaste allesjäänud isikuvabaduste kallal.
Eelnõu parlamenti jõudmise aeg on veel ebaselge. Kantselei ei ole selle kriitilise küsimuse osas midagi avaldanud, eelistades tegutseda salaja. Selge on see, et Saksamaal puuduvad endiselt tõhusad ühiskondlikud antikehad üha laieneva riikliku repressiooniaparaadi suhtes, mis on tõenäoliselt tingitud aastakümnete pikkusest meedia poolt loodud heasoovliku riigi kuvandist.
Kahetsusväärselt kombel on Saksamaast tänaseks saanud Euroopas mitte üksnes üha sõgedama kliimapoliitika vedur, vaid ka kodanike isikuvabaduste likvideerimise apologeet.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Euroopa Liidu edusammudest kodanike isikuvabaduste koomale tõmbamisel ning võimuaparaadi volituste laiendamisel on võimalik täiendavalt lugeda ja kuulata käesoleva loo lõpus viidatud lugudes, mis kaardistavad kuhu oleme tänaseks jõudnud ning kuhu teel…
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD: