Euroopa Liidu komisjoni poolt äsja vastu võetud seksuaalvähemuste toetuseks loodud strateegiast nähtub, et euroliit on võtnud sihiks ilma õigusliku aluseta eemaldada perekonnaõiguslike normide välja töötamine ja kehtestamine riikide pädevusest.
TAUST: Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 9 kohaselt on „õigus abielluda ja õigus luua perekond tagatud kooskõlas nende õiguste kasutamist reguleerivate riiklike õigusaktidega”. Teisisõnu, harta kohaselt on iga liikmesriigi ainupädevuses kehtestada õigusaktid, mis reguleerivad küsimusi nagu abielu ja lapsendamine – valdkonnad, mis ei ole Euroopa Liidu regulatsioonide objektiks.
Kuna perepoliitika kuulub liikmesriikide ainupädevusse, ei tohiks EL-il olla sõnaõigust perekonnaõiguse küsimustes, mistõttu ei tohiks Brüsselil olla ka voli edendada selliseid õigusaktide muudatusi nagu samasooliste abielu tunnustamine või samasooliste paaride vanemlikud õigused.
Pädevuse puudusest hoolimata ilmneb Euroopa Komisjoni uusimast, oktoobris esitatud LGBTIQ+ strateegiast ühemõtteliselt, et eurobürokraadid eiravad tänaseks Euroopa enda õigusakte, mille kohaselt perepoliitika peaks kuuluma vaid liikmesriikide pädevusse.
Pädevuse puudusest hoolimata ilmneb Euroopa Komisjoni uusimast, oktoobris esitatud LGBTIQ+ strateegiast ühemõtteliselt, et eurobürokraadid eiravad tänaseks Euroopa enda õigusakte, mille kohaselt perepoliitika peaks kuuluma vaid liikmesriikide pädevusse.
Euroopa Liidu komisjoni “LGBTIQ võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2026–2030” püüab selgesõnaliselt laiendada samasooliste abielu ja vanemlikke õigusi Euroopa Liidu üleselt. Teisisõnu väljendudes: kui Euroopa Parlament kasutab sageli “diskrimineerimisvastast võitlust” ettekäändena samasooliste abielu ja vanemlike õiguste edendamiseks nn “tagaukse kaudu”, siis Euroopa Komisjon kasutab Euroopa Liidu sisest liikumisvabadust oma eelistatud Trooja hobusena, saavutamaks sama tulemust.
Euroopa Liidus on liikumisvabadus liikmesriikide vahel sätestatud põhiõigusena, samas kui samasooliste abielu on mõnes riigis seaduslik, teistes aga mitte. EL-i väitel ei tohi liidu liikmesriigid samasooliste paaride õigusi kahjustada, kui samasoolised paarid kasutavad oma liikumisvabadust liidu piires. „Liikumisvabaduse” tagamise ettekäändel on EL-i institutsioonid nõudnud näiteks, et Rumeenia annaks elamisõiguse Rumeenia kodaniku samasoolisele abikaasale (kellega kõnealune isik abiellus Belgias), sundides riiki tunnustama samasoolist abielu, mis tavapäraselt ei oleks Rumeenia seaduste alusel lubatud.
Sarnane juhtum leidis hiljuti aset ka Bulgaarias, kus euroliit nõudis samuti samasoolise paari vanemliku õiguse tunnustamist, et „kaitsta samasoolise paari lapse liikumisvabadust”.
Esialgu keeldus Bulgaaria väljastamast reisidokumente Bulgaaria naise ja tema Hispaanias elava samasoolise partneri lapsele, kuna see oleks nõudnud riigilt kahe naise registreerimist vanematena, mis on Bulgaaria siseriikliku õiguse kohaselt keelatud.
Euroopa Liidu Kohus otsustas seevastu, et Bulgaaria peab tunnustama samasoolist paari vanematena, et lapsele väljastataks asjakohased reisidokumendid, mis võimaldavad tal kasutada oma õigust vabale liikumisele Euroopa Liidu siseselt.
Euroopa Liidu Kohus otsustas, et Bulgaaria peab tunnustama samasoolist paari vanematena, et lapsele väljastataks asjakohased reisidokumendid, mis võimaldavad tal kasutada oma õigust vabale liikumisele Euroopa Liidu siseselt.
Mõlemad juhtumid on pälvinud tänaseks kriitikat, kuna need näitavad Euroopa Liidu soovi sekkuda liikmesriikide ainupädevusse perekonnaõiguse valdkonnas ja laiendada seeläbi (seadusevastaselt) liidu enda volitusi.
Perepoliitikaga – pädevusega, mille komisjon soovib liikmesriikidelt samm-sammu haaval ära võtta, – on seotud ka küsimus seksuaalsusega seotud sisust liikmesriikide haridussüsteemides.
Näiteks Ungari põhiseaduse (artikkel XVI(1)) kohaselt „kaitseb Ungari laste õigust oma sünnijärgsele soole vastavale eneseidentiteedile ja tagab neile kasvatuse, mis on kooskõlas meie riigi identiteedi ja kristlikul kultuuril põhinevate väärtustega.” Ungari põhiseaduse vastav säte ning riigi lastekaitseseadus piiravad arutelu transsoolisuse üle riiklikus hariduses, mille eest Euroopa Liit on jõudnud tänaseks Ungari ka kohtusse kaevata. Euroopa Liidu väitel on Budapest süüdi seksuaalse mitmekesisuse teemalise sisu „tsenseerimises”.
Perepoliitikaga – pädevusega, mille komisjon soovib liikmesriikidelt samm-sammu haaval ära võtta, – on seotud ka küsimus seksuaalsusega seotud sisust liikmesriikide haridussüsteemides.
Komisjon on oma viimases LGBTIQ+ strateegias toonud Ungari vastu algatatud kohtuprotsessi välja kui ühe oma eriliselt märkimisväärse saavutuse. Antud pretsedent tähendab, et LGBTIQ+ võrdõiguslikkuse edendamise varjus püüab Euroopa komisjon tühistada Ungari siseriiklikku õigusakti, mis piirab avalikus hariduses homoseksuaalse sisu levikut.
Komisjoni uus LGBTIQ+ strateegia annab sedasi tunnistust mitte üksnes liidu soovist ületada riikide ainupädevused, vaid ka valmisolekust piirata sõnavabadust LGBTIQ-kogukonna “vihkamiskõne” eest kaitsmise ettekäändel.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: Alexandros Michailidis/Shutterstock.com