Euro tähistab 2024. aastal oma 25. juubelit alates valuuta esmasest kasutuselevõtust 1999. aastal (esmalt virtuaalse arveldusühikuna). 25 aastaga on maailma tähtsuselt teine valuuta kaotanud 90% oma väärtusest kulla vastu, peegeldamaks tagatiseta valuutade ostujõu langust kulla ehk läbi ajaloo peamise vara hoiustamise vahendi vastu.
Alljärgnev graafik peegeldab Euro väärtuse langust kulla vastu viimase veerandsajandi jooksul…
Adrian Bachmanni kommentaar:
Vaatamata kulla hinna drastilisele kasvule viimastel aastakümnetel on kulla hind jätkuvalt oluliselt madalam, kui see oleks juhul kui kulla hinnastamise mehhaanika ei järgiks anomaalset olukorda, kus maailma füüsilise kulla hind on pandud paika “virtuaalkulla” ehk “paberkulla” tehingute poolt, mis moodustavad kaugelt üle 90% maailma kõikidest kullatehingutest.
Vaatamata kulla hinna drastilisele kasvule viimastel aastakümnetel on kulla hind jätkuvalt oluliselt madalam, kui see oleks juhul kui kulla hinnastamise mehhaanika ei järgiks anomaalset olukorda, kus maailma füüsilise kulla hind on pandud paika “virtuaalkulla” ehk “paberkulla” tehingute poolt, mis moodustavad kaugelt üle 90% maailma kõikidest kullatehingutest.
Adrian Bachmann
Teisisõnu, absoluutne enamus maailmas kullaga tehtud tehingutest kujutavad endast tegelikkuses tehinguid, kus üks osapool ostab teiselt osapoolelt õiguse kullale, mis on kolmanda osapoole valduses, ilma et kuld füüsiliselt osapoolte vahel liiguks. Sisuliselt on tegemist finantslepingutega, mille väärtus on seotud kulla maailmaturu hinnaga, ent mis ei anna omanikule reaalselt õigust kulda oma valdusesse saada.
Antud anomaalse olukorra miinuseks on asjaolu, et sellisel viisil “paberkulda” omavad isikud ei oma reaalselt kulda juhul kui maailma finantsturge tabab tõeline kataklüsm, mille käigus muuhulgas kõik väärtpaberid väärtusetuks muutuvad.
Olukorra plussiks on aga asjaolu, et isikud, kes ostavad kunstlikult madalamal hinnatasemel hinnastatud (ent pidevalt juurde trükitavate fiat-rahade – euro, dollari, jeeni, rubla, jüaani, vms valuutade – suhtes siiski pidevalt väärtust kasvatavat) füüsilist kulda, saavad seda teha kunstlikult madalamate hindade juures, ostes sedasi sisuliselt ainsat finantsvara, mis säilitab oma väärtuse ka olukorras, kus kogu finantssüsteem kokku variseb.
Antud asjaolu on ka põhjuseks, miks sõjas olevad riigid arveldavad kullas, kuna see on ainus varaliik, mis säilitab oma väärtuse garanteeritult ka sõja, riigipöörde, looduskatastroofi või mis tahes muu kataklüsmi tingimustes, mil väärtpaberid ning ka kinnisvara (mille hind on võlapõhises rahasüsteemis ehitatud üles võlapüramiidile) oma väärtuse kaotavad.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
