fbpx
Ühiskond & Kultuur

Esmakordselt ajaloos ei vaja mehed ja naised enam üksteist

Orion Taraban

Orion Taraban on ilmavõrgus viimastel aastatel suure järgijaskonna kogunud diplomeeritud psühholoog, kelle spetsialiteediks on elu mõtestavate ja eluks tarvilike psühholoogiliste toimetulekumehhanismide lahti seletamine tänapäevase ühiskonna sotsiaal-antropoloogilises kontekstis. Järgnevas mõtiskluses arutleb Orion Taraban selle üle, kuidas moodne Läänemaailm on jõudnud – võimalik, et esimest korda inimkonna ajaloos – punkti, kus (kui liigi bioloogilise jätkamise vajadus välja jätta) mehed ja naised ei vaja enam üksteist ei materiaalselt, füüsiliselt, emotsionaalselt ega sotsiaalselt.

Üks vaataja kirjutas mulle hiljuti ning kurtis, et mõnedes oma videotes olevat ma vihjanud, justkui naised vajaksid mehi, ja et selline väide kõlab tema jaoks misogüünselt. Mis ma oskan selle peale kosta? Kindlasti ei soovi ma misogüünselt kõlada. Minu eesmärk on rääkida suhtedünaamikast ausalt ja objektiivselt ilma mehi raevu ajamata ning ühtlasi ka ilma naisi välja vihastamata. See ei ole üldse lihtne ülesanne. Ega see mul alati ei õnnestugi, kuid ma ometi püüdlen selle poole. Mu vastus üllatas kirja saatjat, sest olin tegelikult temaga nõus ja laiendasin teemat. Tema öeldu aluseks oli tõsiasi, et mehed ja naised ei vaja enam üksteist.

Minu eesmärk on rääkida suhtedünaamikast ausalt ja objektiivselt ilma mehi raevu ajamata ning ühtlasi ka ilma naisi välja vihastamata. See ei ole üldse lihtne ülesanne.

Orion Taraban

Ma ei pea siinkohal silmas rahvastiku taastootmise küsimust – tsivilisatsioon kukuks kokku, kui suur osa meestest kaoks ja inimkond sureks välja, kui suur osa naistest kaoks. Meestel on vaja, et naised oleks olemas ja naistel on vaja, et mehed oleks olemas. Ent on väga võimalik, et me oleme esmakordselt üle väga pika aja (või üldse esmakordselt ajaloos?) jõudnud punktini, kus kui bioloogiline tulevaste põlvede loomise küsimus välja arvata – ei vajagi mehed ja naised enam üksteist.

Minu hinnangul on selline asjade käik oluline väheste abiellumiste, harvade kohtamas käimiste ja seksuaalsuhete seniolematult madalale tasemele langemist seletav tõdemus.

On väga võimalik, et me oleme esmakordselt üle väga pika aja (või üldse esmakordselt ajaloos?) jõudnud punktini, kus kui bioloogiline tulevaste põlvede loomise küsimus välja arvata – ei vajagi mehed ja naised enam üksteist.

Orion Taraban



Me ei vaja enam üksteist. Vähemalt ei vaja me üksteist enam sellisel moel, nagu enamus mehi ja naisi vajasid üksteist vaid sada aastat tagasi. Peaaegu kogu teadaoleva ajaloo jooksul on mehed ja naised saanud kokku tingituna vajadusest ja see vajadus oli põhimõtteliselt seotud ellujäämisega. Elu oli ajalooliselt erakordselt raske. Valdav enamus inimkonnast elas vaesuses või vaevu toimetuleku tasemel ning vaid väga vähesed said selle raske eluga üksinda hakkama. Näiteks Brasiilia slummides, kus ma olen käinud, tulevad tõeliselt vaesed inimesed toime üksnes tänu sellele, et loovad omavahel tihedaid sotsiaalseid sidemeid. Kui sul ei olegi midagi, siis sa vajad teisi inimesi paratamatult ja sa vajad neid palju. Kui sul on aga kõike palju, siis sa vajad teisi inimesi märksa vähem.

Usun, et see selgitab vähemalt osaliselt, miks meie planeedi igas kultuuris on sündimus viimase saja aasta jooksul langenud, samas kui sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta – materiaalse heaolu indikaator – on praktiliselt kõikides riikides tõusnud. See on ka põhjuseks, miks jõukad inimesed kipuvad olema palju üksildasemad ja rohkem teistest eraldatud kui vaesed. Vähem industrialiseeritud riikides tundub see kõik päevselge. Mida rohkem sul on, seda vähem vajad teisi inimesi ja mida vähem sul on, seda enam sa vajad teisi.

Peaaegu kogu teadaoleva ajaloo jooksul on mehed ja naised saanud kokku tingituna vajadusest ja see vajadus oli põhimõtteliselt seotud ellujäämisega.

Orion Taraban

Kui inimesed olid väga vaesed, ja osades piirkondades kehtib see veel tänapäevalgi, siis mehed ja naised said kokku, kuna neil oli vaja üksteisele toetuda. Elades vaesusepiiril, kus bioloogiline vajadus avaldab survet, avastasid mehed ja naised, et neil on üksteist täiendavaid oskuseid, mis on ellujäämiseks vajalikud. Teisest küljest, mida kaugemal on inimesed vaesusepiirist, seda paindlikumad võivad nende sotsiaalsed rollid olla, sest meil on lihtsalt rohkem eksimisruumi. Me ei pea enam parimaid jahimehi toitu otsima saatma. Kui teised tahavad ka jahti proovida, las nad siis katsetavad. Isegi kui nad ei too nii palju või nii sageli toitu koju, ei jää me sellepärast veel tõenäoliselt nälga.

Tänapäevane olukord, kus mehed ja naised ei vaja enam üksteist sedasi nagu varemalt, on tõeliselt huvitav kogemus. Olen põnevil, et näha, kuidas me selle kriisiga inimkonnana hakkama saame. Praeguse olukorra hea külg seisneb selles, et kuna mehed ja naised ei ole enam sunnitud vajadusest lähtuvalt kokku saama, siis näeme üha enam, et mehed ja naised saavad kokku üksnes omast vabast tahtest.

Meie planeedi igas kultuuris on sündimus viimase saja aasta jooksul langenud, samas kui sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta – materiaalse heaolu indikaator – on praktiliselt kõikides riikides tõusnud.

Orion Taraban

Kus ei eksisteeri ei vajadust ega ka soovi, seal… ei olegi midagi. Ka sellist olukorda ei ole ajaloos tõenäoliselt varem esinenud. Tänaseks on selge, et paljud naised ei tahagi endale meest ja paljud mehed ei tahagi endale naist. Kuna me ei vaja enam üksteist, siis paljud mehed ja naised lihtsalt kõnnivad püsivate suhete loomise areenilt minema. Seksuaalsuhete loomiseks on nii meestel kui naistel teise vajaduste asemel vaja nüüd arvestada teise ihadega. See muudab suhtemaastikku olulisel määral.

Varem võisid nii mehed kui naised apelleerida kokku saamise ja kokku jäämise õigustamiseks vajadusele. Et asi ei oleks liiga abstraktne, siis toome siinkohal ühe hüpoteetilise näite… Kuigi sulle ei pruugi meeldida mõte minust kui sinu mehest, siis tõsiasi on ka see, et meie külas elab vaid kolm meest ja kaks neist on vanad ja haisvad ja minust veel hullemad ning pealekauba saaksin ma aidata sul talve üle elada. Seega… kuhu sul veel minna on? Peaksime pisut järele mõtlema, enne kui hakkame romantiseerima aegu, mil abielluti 17-aastaselt ja püsiti koos 70 aastat. Mina isiklikult ei tahaks nendesse aegadesse tagasi, et kogeda sellist valikupuudust. Mulle meeldib võimalus valida midagi/kedagi, mis on minu jaoks õige, mitte leppida ainsa saadaoleva valikuga.

Paljud naised ei tahagi endale meest ja paljud mehed ei tahagi endale naist. Kuna me ei vaja enam üksteist, siis paljud mehed ja naised lihtsalt kõnnivad püsivate suhete loomise areenilt minema.

Orion Taraban

Kuid valikute rohkus on paratamatult ka suhete langust tagant tõuganud tegur tänapäeva ühiskonnas. Tutvumisportaalid ja -äpid ning sotsiaalmeedia on tekitanud inimestele illusiooni lõputust valikute merest ning iha primaarsus tänapäevastes suhetes on seda illusiooni tugevdanud veelgi enam kui vajaduse kadumine.

Miks? Sest kui ma otseselt ei vaja enda kõrvale kedagi ellu jäämiseks ja kusagil (tänapäevase infoühiskonna) lõputute võimaluste meres on olemas väga ihaldusväärsed potentsiaalsed partnerid, siis mul ei olegi motivatsiooni lihtsalt leppida kellegi vähemaga kui kellegagi, kes on minu jaoks väga ihaldusväärne. Sest miks ma ei peaks saama nn “kogu paketti”? Ma ei peagi rahulduma vähemaga, kuna ma olen noor ja mul on küllalt aega.

Peaksime pisut järele mõtlema, enne kui hakkame romantiseerima aegu, mil abielluti 17-aastaselt ja püsiti koos 70 aastat.

Orion Taraban

Paraku on selliste mõttemustritega keeruline kaldale ujuda, sest reaalse inimesega reaalse suhte loomine eeldab alati mingil määral leppimist. Kunagi ei ole paraku võimalik saada kõike, mida tahad. See, kuhu joon tõmmata, on isiklik valik. Siiski on vajalik see joon lõpuks kuhugi tõmmata, sest kui jääd oma lõputu valiku illusiooni juurde, siis lõpetad paratamatult mitte millegagi. Sest potentsiaalsus täpselt seda tähendabki – mitte midagi (aktuaalset/reaalset).

Lõputu potentsiaali illusioon paneb inimesed uskuma, et nad kannavad tohutuid kaotusi, kui vahetavad lõputu potentsiaali ühe tegeliku valiku vastu. Reaalsuses saavutatakse lõputu võit lõputust potentsiaalist millegi reaalse kasuks loobudes. Kes selle valiku teevad, loobuvad mitte millestki millegi kasuks.

Lõputu potentsiaali illusioon paneb inimesed uskuma, et nad kannavad tohutuid kaotusi, kui vahetavad lõputu potentsiaali ühe tegeliku valiku vastu.

Orion Taraban

Igatahes oleme me praegu olukorras, kus mehed ja naised on kokku saamisest huvitatud ainult juhul, kui nad mõlemad seda soovivad, ning oluline vähemus kummastki soost ei paistagi tahtvat seda, mida teisel poolel pakkuda on. Prognoosin, et see toob kaasa mitte üksnes uued suhtemudelid, vaid ka uued strateegiad, kuidas kumbki pool ihaldatud suhteid enda jaoks tagab. Summa summarum… Kui mehed ja naised soovivad omavahel suhteid, siis on neil vaja mitte üksnes suurendada oma vastuvõtlikkust teise sugupoole soovide suhtes, vaid ka piirata oma ihasid reaalsusega.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Allikas

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.