Euroopa Liit hoiatas hiljuti taas Hiinat, et Peking kasutaks oma mõjuvõimu Venemaa üle sõja lõpetamiseks Ukrainas, vastasel juhul halvenevad Euroopa Liidu ja Hiina niigi pingelised suhted.
AUDIOVERSIOON kuulatav lehekülje lõpus
“Elu on keeruline,” ütles EL-i tippdiplomaat Josep Borrell hiljuti Rootsis toimunud pressikonverentsil. “Kui mulle ei meeldi teie käitumine, ei saa te eeldada, et oleksime head sõbrad. Nii lihtne see ongi.”
Borrell tervitas uudist, et Hiina Euraasia erisaadik alustab reisi Ukrainasse, Venemaale ja teistesse Euroopa pealinnadesse, et aidata lahendada 15 kuud kestnud relvakonflikti.
“On oluline, et Hiina mõistaks, et Ukrainas toimuv on meie jaoks eksistentsiaalne oht ja me eeldame, et Hiina kasutab oma rolli ja vastutust. Kui see nii ei ole, ei ole meie suhted enam kuigi head.”
“Me olime palunud Hiinal Ukrainaga suhelda ja aset leidnud telefonikõne president Xiga (Jinping) oli esimene väike samm. Erisaadiku läkitamine oli järjekordne samm selle poole, et Hiina kasutaks oma mõjuvõimu selle sõja peatamiseks,” ütles Borrell.
Borrell esitas Pekingi aadressil vähe looritatud süüdistuse, väites, et “Me teame, et Hiina praktiseerib venemeelset neutraalsust.”
Borrell esitas Pekingi aadressil vähe looritatud süüdistuse, väites, et “Me teame, et Hiina praktiseerib venemeelset neutraalsust.”
“Nii et see [rahu]algatus on meie jaoks oluline, sest meil ei saa olla Hiinaga häid suhteid, kui Hiina toetab selgelt Venemaad.”
Borrell rääkis Postiga vahetult enne Hiinale keskendunud arutelu, milles osalesid bloki 27 välisministrit.
Olles ettevaatlik lekete ja turvarikkumiste suhtes pärast hommikust Ukraina-teemalist arutelu, viidi Euroopa Liidu ministrid 17. sajandi lossi Stockholmi äärelinnas. Seal lukustati potentaadid neljaks tunniks ilma telefonide ja muude elektrooniliste seadmeteta ruumi, et arutada, kuidas Euroopa Liidu sidemeid Hiinaga ümber kalibreerida.
Vestlus lähtus EL välisteenistuse koostatud seisukohavõtust Hiina poliitika kohta, mis saadeti liikmesriikidele pärast intensiivset arutelu selle sisu üle.
Borrell väitis, et liikmesriigid seisid üksmeelselt üheksaleheküljelise dokumendi taga, mis kutsub EL-i küll üles jätkama koostööd Pekingiga, ent hoiatab samas kasvava ohu eest, mida kujutab endast üha “natsionalistlikum ja ideoloogilisem” rivaal.
“27 liikmesriiki on ühendatud selle teksti muusikas,” väitis Borrell. “Ma ei ole näinud ühtegi konkreetset lahkarvamust.”
Dokumendis toodi välja pahameel Hiina natsionalistliku ja ideoloogilise nihke üle majanduslikust avanemisest eemaldumisel ning märgiti ära Pekingi jõupingutused “maailmakorra taastamiseks” oma näo järgi.
Dokumendist selgub, et EL näeb Hiinat pigem “süsteemse rivaali” kui partnerina, kuid selles öeldakse, et pealinnad peaksid jätkama Pekingiga suhtlemist. Selline koostöö võib “murda läbi Hiina juhtkonna kasvavast enese põhjustatud isolatsioonist, kuid mis kõige tähtsam, peaks edendama EL-i põhihuve”.
“Kui me tahame oma keerulistes suhetes luua uut stabiilsust, peaksid EL ja selle liikmesriigid jääma kindlaks, kuid mitte vastanduvaks. Me peaksime selle suhte olemust selge pilguga vaatama,” lisas Borrell.
Üks dokumendi koostamisega seotud EL-i vanemametnik ütles, et tekst oli väga hoolikalt kokku pandud.
“Igal sõnal on tähendus ja iga lause on pandud õigesse struktuuri,” ütles ametnik.
Kuid kulisside taga väitsid mitmed diplomaadid, et tegelikkuses ei laula Euroopa Liidu liikmesriigid Hiinaga suhetesse puutuvalt ühelt noodilehelt.
Kulisside taga väitsid mitmed diplomaadid, et tegelikkuses ei laula Euroopa Liidu liikmesriigid Hiinaga suhetesse puutuvalt ühelt noodilehelt.
“Tundub, et keegi on kurt,” ütles üks, lisades, et dokument edastab sisu “vabandava tooniga”, mis viitab, et Brüssel ei ole tõsiselt pühendunud sidemete uuendamisele Pekingiga.
Teine pidas dokumenti “sihituks”, kuid nentis, et see on hind, mida EL maksab selle eest, et püüab majutada konkureerivate huvidega riike ühe mütsi alla.
“See on suur telk. See peab sobima kõigile Leedust Ungarini,” ütles ametnik, viidates bloki liikmete vastavalt kõige agressiivsemale ja kõige sõbralikumale suhtumisele Hiinasse.
Stockholmi tippkohtumisele saabudes pakkusid ministrid aruande kohta erinevaid ülevaateid.
“Rõhutan, et kahjuks on süsteemne rivaalitsemine viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Me peame selle koos selgeks tegema, meie kui eurooplased saame rääkida ainult ühel häälel, mida siis välispoliitikas kuulda on,” ütles Saksamaa välisminister Annalena Baerbock teksti justkui heaks kiites.
“Meie eurooplastena ei taha (Hiinast) lahtisidumist. Me ei taha tähelepanu kõrvale juhtida. Kuid me tahame minimeerida oma riske, mis ohustavad meie julgeolekut,” ütles Saksa välisminister, tuues välja dokumendi ühe juhtiva teema.
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis seevastu ütles, et dokument peaks olema “jõulisem” ja et Euroopa peaks valmistuma (Hiinast) lahtisidumise ohuks.
“Ma ei kuule kedagi Euroopa Hiinast lahtisidumist propageerimas,” ütles Landsbergis. “Enne 24. veebruari polnud me kuulnud, et [keegi] räägiks kellegagi ka Venemaast lahtisidumisest, kuid siin me oleme.
“Keegi peab selle võimaluse välja mõtlema, lootuses, et on inimesi, kes panustavad sellesse oma mõistuse ja aja.”
Adrian Bachmanni kommentaar:
Euroopa Liidu ühtse Hiina-suunalise poliitika üle diskuteerimise kõige printsipiaalsem lähtepunkt seisneb lihtsas asjaolus, et Euroopa Liidul ei ole tegelikkuses juriidilist ning ammugi moraalset õigust sundida liikmesriike kujundama oma välispoliitikat uniformsel viisil, kuna välispoliitika kuulub Liidu liikmesriikide suveräänsesse pädevusse.
Ent tegemist on järjekordse rahvusvahelise õiguse printsiibiga, mille kehtivus sõltub reaalsuses rahvusvaheliste jõuvahekordade mehhaanikast ning mitte loogilisest kooskõlalisusest või rahvusvahelise õiguse jurisprudentsist. Ultimatiivselt määratakse Euroopa riikide välispoliitika Hiina, India, Venemaa, Iraani või mis tahes geopoliitilist subjektsust omava suurriigi suhtes mitte Brüsselist, vaid Washingtonist, mille poolt loodud ning (otseselt või kaudselt) finantseeritud kvaasisõltumatud mõttekojad, grantide süsteemid, rahvusvahelise diplomaatia akadeemiad jms on tänaseks välja koolitanud praktiliselt kõikide Euroopa riikide välispoliitilise eliidi enamiku. Eliidi, mis ei ole ei maailmapildi ega psüühika poolest sakslased, leedulased või poolakad ega eurooplased, vaid angloameerika geopoliitiliste huvide täide viijad, kelle jaoks Euroopa Liit eksisteerib ühena mitmetest platvormidest “Washingtoni konsensuse” poolt kehtestatud diktaatide täide viimiseks.
Ultimatiivselt määratakse Euroopa riikide välispoliitika Hiina, India, Venemaa, Iraani või mis tahes geopoliitilist subjektsust omava suurriigi suhtes mitte Brüsselist, vaid Washingtonist.
adrian bachmann
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus