Möödunud nädalal droonirünnaku ohvriks langenud Iraani tuumakompleks kuulus Iisraeli poolt USAle 2020. aastal esitatud sihtmärkide nimistusse, mida juudiriik soovis rünnata USA abil ja/või heakskiidul.
Anonüümseks jäänud CIA luureanalüütik mainis usutluses New York Timesile, et Iisrael esitas möödunud aastal Donald Trumpi administratsioonile komplekti sihtmärke, mida soovis Iraanis rünnata. Sihtmärkide hulka kuulus ka Iran Centrifuge Technology Company ehk TESA, mis sattuski 24. juunil droonirünnaku objektiks.
24. juunil toimunud droonirünnaku sihtmärgiks olnud tehas toodab Iraani tuumaprogrammis uraani rikastamiseks vajaminevaid tsentrifuuge. Tehase toodang on mõeldud muuhulgas asendama aprillis Natanzi uraanirikastuskompleksi küberrünnakus hävinenud varustust. Toona toimunud rünnakut omistavad kõik asjaga kursis olevad osapooled Iisraeli luurele ja/või relvajõudude kübersõjapidamise üksustele.
Iraani tsentrifuugide tehnoloogia keskus on olnud pikemat aega Iisraeli sihikul – rajatis kuulus möödunud aastal Washingtonis Iisraeli poolt president Trumpile, välisminister Mike Pompeole ning CIA peadirektor Gina Haspelile esitatud objektide nimistusse, mida Iisrael soovis rünnata.
New York Timesile informatsiooni jaganud CIA luureallika sõnul soovis Iisrael rünnata nii Natanzi uraanirikastuskompleksi, kui ka möödunud nädalal droonidega rünnatud TESA tsentrifuugide tootmise keskust. Muuhulgas oli Washingtonile esitatud soovide hulgas plaan mõrvata Moshen Fakhrizadeh, teadlane, kes aastakümneid tagasi käivitas Iraani tuumaprogrammi.
Kõik Iisraeli poolt soovitud rünnakud on tänaseks päevaks toimunud. Lisaks möödunud nädalal toimepandud troonirünnakule TESA tehasele ning aprillis teostatud küberrünnakule Natanzi uraanirikastamise kompleksile, tapeti 2020. aasta novembris Fakhrizadeh. Iisraeli luureüksuse Mossad endise peadirektori sõnul oli Iisrael nii Natanzi uraanirikastamise kompleksi kui Fakhrizadehi mõrva taga. Hetkeseisuga ei ole Iisrael Teheranist 30 kilomeetri kaugusel asuva TESA tsentrifuugide tootmise keskuse rünnakut omaks võtnud.
CIA anonüümse luureallika sõnul olid Iisraeli rünnakud Iraani vastu kooskõlastatud Trumpi administratsiooniga ning omasid selle heakskiitu.
TESA tehase rünnak viidi täide autonoomse helikopterdrooni poolt, mis tõusis õhku Iraani territooriumilt, viidates asjaolule, et ründajad olid Iraani vastuluure kiuste edukalt islamivabariiki infiltreerunud.
Kuigi Iraani valitsusametnikud eitavad tsentrifuugide tootmise kompleksile märkimisväärse kahju tekitamist, võttis Teheran kiiresti vastu seaduse, mis kohustab kõiki tsiviilotstarbelisi droone registreerima valitsuse registrites kuue kuu jooksul.
Juuni alguses antud sensatsioonilises intervjuus ütles Iisraeli luure endine ülem Yossi Cohen: „Iisraeli sõnum Iraanile on selge – me ei luba teil mitte mingisugustel tingimustel tuumarelvi omada. See on sõnum, mis peaks olema iraanlastele üheselt mõistetav.“
Viimastel aastatel on kogu Iraani tuumatehnoloogia väljatöötamise kompleks olnud lakkamatute füüsiliste ja kübertehnoloogiliste rünnakute all, mis on hõlmanud nii infrastrutkuuri kui tuumateadlaste hävitamist. Rünnakute taga arvatakse olevat Iisraeli, mille luure ja diversiooni üksused on kõikide märkide kohaselt infiltreerunud sügavale Iraani valitsus- ja teadusasutustesse viisil, mida Iraani vastuluure ei suuda peatada.
Vastuseks Iisraeli rünnakutele ning USA 2015. aastal vastuvõetud JCPOA leppest taganemisele (mis näeks ette Iraani tuumaprogrammi jätkamist piiratud kujul ning rahvusvahelise järelevalve all) on Iraan lubanud tõsta oma uraanirikastamise võimet 60%-ni, mis on väga lähedal 90%-se U-235 isotoobi sisaldusega uraanile, mida oleks võimalik kasutada termotuumalõhkepea konstrueerimiseks.