fbpx
AudioSuur luguÜhiskond & Kultuur

Doug Casey: 8 suurt trendi, mis muudavad 2023. aastal põhjalikult maailma, milles elame 2. osa

Doug Casey
Doug Casey

Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus

Maailmakuulus riskiinvestor Doug Casey on alates 1970-ndatest prognoosinud USA ja maailmamajanduse makrotrende ning jaganud investeerimis- ja spekuleerimise alast nõu. Tegemist on autoriga, kes ei kohku tagasi ebamugavate tõsiasjade välja lausumisest nii majanduse teemadel kui ühiskondlik-kultuuriliste süvahoovuste osas. Järgnevas intervjuus visandab Casey 8 suurt trendi, mis maailmakorda 2023. aastal kõige enam kujundavad  – nii majanduslikult, kultuuriliselt, geopoliitiliselt kui sotsiaalselt.

Esimest osa saab lugeda siin.

Ma tahan mainida midagi, mis seostub sinu seitsmenda punktiga. Just kinnitati 1,7 triljoni suurune kulueelarve ja 2,6 miljardit sellest on eraldatud 6. jaanuari rünnakus osalenud inimeste vastutusele võtmiseks. 2,6 miljardit – advokaatidele. 

Seda on uskumatult palju. Keegi pole ka rääkinud sellest, et selle raha eest plaanitakse mh palgata 87 000 uut maksuametnikku. See on väga suur hulk nuhtlusi. Kas nad hakkavad alamklassi järele valvet pidama? Ei. Unustage ära. Alamklassil pole raha, mida välja lüpsta. Kõrgklassil on advokaadid ja raamatupidajad ning nad on maksumehe eest turvatud. Need 87 000 maksuametnikku mõjuvad keskklassile veel laastavamalt. 

Me tegelikult finantseerime süsteemi, mis rõhub kõige tavalisemat inimest.  

Me tegelikult finantseerime süsteemi, mis rõhub kõige tavalisemat inimest.  

Kui see raha liigub pangandussüsteemi ja elatustase liigub alla, siis tavaline inimene on ajendatud rohkem laenama, et säilitada oma endine elatustase. Võlg on kett su ümber. Me oleme rääkinud, kuidas üritatakse likvideerida inimeste harjumust raha säästa, aga võlgu olemine on hea. Võlgu olemine hoiab sind paigal, seob sind su töökohaga. Inimesed ei taha, et neid visataks nende laenuga ostetud majadest või kehvadest väikestest korteritest tänavale. Seega peab edasi töötama ja raha teenima, et võlga tagasi maksta. 

Me oleme rääkinud, kuidas üritatakse likvideerida inimeste harjumust raha säästa, aga võlgu olemine on hea. Võlgu olemine hoiab sind paigal, seob sind su töökohaga. Inimesed ei taha, et neid visataks nende laenuga ostetud majadest või kehvadest väikestest korteritest tänavale. Seega peab edasi töötama ja raha teenima, et võlga tagasi maksta. 

Viiendaks teemaks on wokeism`i ehk virgumisideoloogia laialdane aktsepteerimine uue religioonina. See ongi religioon. Kuigi nad ei usu traditsioonilisse Jumalasse või Jahvesse või Allahisse. Inimesed vajavad religiooni, täpselt nagu Nõukogude Liidus ja Hiinas ja teistes riikides. Marksism oli tegelikult ilmalik religioon. See andis inimestele midagi, millesse uskuda. Ma ei ole ise usklik inimene. Ma ei ole kristlane, kuigi ma kasvasin kristlasena üles.  

Kristluse hävitamine on osa valitseva eliidi programmist, sest kristlus annab inimestele moraalse kompassi. Me võime vaielda hea ja halva, homoseksuaalsuse ja heteroseksuaalsuse üle, aga kristluse moraalne kompass on teoorias siiski päris hea. Seda üritatakse hävitada ja asendada virgumisega. Mis on wokeism`i sõnum? Wokeism keskendub rassikvootidele, mis on täiesti hullumeelne. See paneb inimese mõtlema endast kui rassi liikmest, mitte indiviidist. On kriminaalne juurutada inimestes sellist mõtlemist. Ja agressiivne LGBT++ reklaamimine. Mul ei ole probleemi sellega, mida inimesed teevad oma kehadega ja oma sõprade seltsis. Probleem on selles, et neid asju propageeritakse aktiivselt. Need on põhimõtteliselt ainult kõrvalekalded, inimeste neuroosid, mida tähtsustatakse üle. 

Kristluse hävitamine on osa valitseva eliidi programmist, sest kristlus annab inimestele moraalse kompassi. Me võime vaielda hea ja halva, homoseksuaalsuse ja heteroseksuaalsuse üle, aga kristluse moraalne kompass on teoorias siiski päris hea.

Seda käsitletakse nagu mingit tüüpi voorust ja seotakse riigivõimuga. Esimest korda märkasin ma seda Saksamaal.  Ma olin Münchenis ja Ameerika saatkonna juures lehvis Ameerika Ühendriikide lipp ning selle all kohe vikerkaarelipp. Minu jaoks oli see šokeeriv, sest ma ei mõistnud, et see on niivõrd seotud USA poliitilise võimuga. Ma arvasin, et see on lihtsalt inimestele, kes töötavad geide ja lesbide õiguste nimel. 

Ma olin Münchenis ja Ameerika saatkonna juures lehvis Ameerika Ühendriikide lipp ning selle all kohe vikerkaarelipp. Minu jaoks oli see šokeeriv, sest ma ei mõistnud, et see on niivõrd seotud USA poliitilise võimuga.

Valitsuse ülesanne ei ole levitada ühe inimrühma vaateid. Ei saa sundida inimesi neid aktsepteerima. Siin on seos ka nende asesõnade totrusega. Inimesi lastakse töölt lahti, sest nad ei kasuta õigeid asesõnu. See sunnib peale rumalust. Me oleme sunnitud tegema midagi, mis on rumal ja ebanormaalne. 

See on religioosne ajupesu. Usuline tõekspidamine ei pea olema loogiline, aga iga kord seda järgides tõmbab religoon sind aina rohkem enda kütkeisse. 

Wokeism`is mängivad oma osa mõisted nagu ESG ja DIE – mitmekesisus, võrdsus ja kaasatus. Viimane tähendab põhimõtteliselt neile raha andmist. Mis puudutab ESG-d, siis avaliku sektori ja ka erasektori ettevõtete nõukogud on kohustatud kaasama kõiki – mustanahalisi, naisi, geisi. Kaupade tootmise efektiivsus ja kasumlikkus ei mängi sealkohal enam rolli. 

Minu arust on siin nii oluline tuua paralleele religooniga. Kujuta ette, et katoliku kirik oleks infiltreerunud igasse kooli, igasse erasektori ettevõttesse, igasse valitsusasutusse igal tasandil ja ka igasse suurkorporatsiooni ja hakanuks esitama nimekirja nõudmistest, kuidas üks organisatsioon peab käituma, et rahuldada püha kolmainsust või mida iganes. Inimesed arvaks, et see on talumatu. Et mis toimub? Mingil põhjusel on täiesti perversne ilmalik religioon aga sisse hiilinud ja keegi ei pannud tähele, kuidas see juhtus. Aga nüüd on see siin ja nõudmised on laual. 

Seda surutakse ühiskonnale peale suuresti samamoodi nagu kirik. Kirikul oli inkvisitsioon selleks, et teada, kas sa usud, mida sa pead uskuma. Ja kui sa ei uskunud, siis sind karistati. See on modernne versioon inkvisitsioonist ja see läheb kaugemale. Me liigume reparatsioonide maksmise suunas inimestele, kes on kindlat värvi nahatooniga. Kuidas seda tõestatakse, kes väärib reparatsioone ja kes mitte? Tõenäoliselt läbi suurema hulga korruptsiooni ja rumaluse. 

See võib anda ettekäände kõigilt DNA-d koguda. 

Absoluutselt. Selles pole kahtlustki. DNA on peamine identifikaator. 

See kõlab väga natslikult. Koguda geneetilist informatsiooni, et teha kindlaks inimeste roll ühiskonnas ja et nad on korralikult tasustatud. 

See on hämmastav, et inimesi, kes on huvitatud individualismist ja isikuvabadusest, kutsutakse natsideks, aga tegelikult on kutsujad ise natsid. Taaskord on tegemist keele perverteerimisega. Kõik pööratakse pahupidi. Kogu maailma manipuleeritakse psühholoogiliselt. Sulle öeldakse pidevalt, et see, mida sa arvad olevat reaalse, ei eksisteeri. Eksisteerib hoopis see asi siin. Ja kui sa ei usu, siis on see sulle ohuks. Igatahes, reparatsioonid, riigi poolt tagatud aastane sissetulek – see kõik saab olema osa religioonist. Sa peaksid tahtma teha, mis on nõutud. Covidi ja globaalse soojenemise pettusega rõhutakse samuti inimese soovile teha head. See kõik on religioosne. 

Praegu eemaldatakse igasugune idee sellest, mis on hea, olgu see siis kristlus, traditsioonilised väärtused või ajaloolised viited sellele, mis on vaprus ja nii edasi. Kujusid võetakse maha ja mulle tundub, et kui inimesed suudetakse piisavalt eemaldada traditsioonilistest arusaamadest, siis jääb alles puhas leht. Ja sellele puhtale lehele saab hakata peale suruma uusi ideid sellest, mis on hea.

Sa ütlesid, et inimesed tahavad teha seda, mis on hea. See on tõsi. Inimeste loomuses on teha head. See, mis praegu toimub. Mida tehakse meie kultuurile. Praegu eemaldatakse igasugune idee sellest, mis on hea, olgu see siis kristlus, traditsioonilised väärtused või ajaloolised viited sellele, mis on vaprus ja nii edasi. Kujusid võetakse maha ja mulle tundub, et kui inimesed suudetakse piisavalt eemaldada traditsioonilistest arusaamadest, siis jääb alles puhas leht. Ja sellele puhtale lehele saab hakata peale suruma uusi ideid sellest, mis on hea. Ja inimesed lähevad kaasa, sest inimesed tahavad ju olla head. 

See on täielik traditsiooniliste väärtuste kokkuvarisemine. Võib vaielda selle üle, kas mõni väärtus on hea või halb, aga kui sa kogu väärtuste kogumi minema pühid, siis inimesed usuvad millesse iganes. See on väga suur asi. Religioon on väga suur tegur, mis maailma mõjutab ja tööd tehakse selle nimel, et muuta religiooni aluspõhimõtteid.   

Kas on mingi võimalus, et see kõik ei lõppe nagu „Loomade farm“? Mulle tundub, et see saab ainult sinna jõuda. Nad üritavad sind panna head tegema ja siis muutub see kõik väga hõimukeskseks, utilitaarseks ja jõhkraks. 

Jah, see liigub selle suunas väga väga kiiresti. See on täpselt nagu „Loomade farm“. Kõik peaksid peale Orwelli „1984“ lugema ka „Loomade farmi“. Ma ei tea, kuidas seda saaks ümber pöörata ilma täieliku krahhita, kus see korrumpeerunud süsteem minema uhutakse. Aga see saaks olema väga ebameeldiv ja ebamugav. 

See on nagu tõusulaine. Laine pühib kõik minema ja siis vaatame, mis pärast seda alles on jäänud.   

Aga oota, mul on veel teemasid. Kuuendaks on digitaalsed isikutõendid igal pool. See sai alguse teise maailmasõja meemidest, kus (natside poolt) nõuti igal võimalikul juhul dokumentide ette näitamist, aga peagi peab sul olema isikutunnistus, et üldse kodust välja minna. Ja kui sul ei ole isikut tõendavat dokumenti, siis sind võib kinni pidada, sest sa oled sel juhul üsna kahtlane. Kõigil saab olema isikut tõendav dokument ja digitaalses maailmas on loogiline, et see saab olema digitaalne. Kõigil on tänapäeval telefonid ja kui sul ei ole telefoni, siis ei ole sul ligipääsu ühiskonna mugavustele. Sa mainisid varem 15-minuti linnasid, mida arendatakse Oxfordis ja paljudes kohtades maailmas. 

Nii nad teavad, kuidas sind leida. Kes ületas kindla joone kindal ajahetkel. Võib-olla loeb kaamera su autonumbrimärki ja nii teatakse, kus sa oled. Me teame, et sellised meetodid on juba kasutusel. 

Su mobiiltelefoni põhjal võib su asukoha üsna täpselt paika panna. 

Covidi jälgimiseks olid mobiilirakendused, mis ütlesid su asukoha põhjal, kas sa olid kontaktis teiste inimestega. Ma arvan, et digitaalsed isikutõendid liiguvad selles suunas, et oleks teada, kes sa oled füüsilises maailmas ja kes sa oled virtuaalses maailmas. … Iga su kontakt välismaailmaga saab olema jälgitud, et oleks võimalik seda vastavalt kujundada või vajadusel su ligipääsu sellele maailmale piirata.

See on samm, mida ma arvan, et me pole veel näinud, aga varsti näeme. Covidi jälgimiseks olid mobiilirakendused, mis ütlesid su asukoha põhjal, kas sa olid kontaktis teiste inimestega. Ma arvan, et digitaalsed isikutõendid liiguvad selles suunas, et oleks teada, kes sa oled füüsilises maailmas ja kes sa oled virtuaalses maailmas. Isegi kui sa istud kodus, siis on teada, mis veebilehti sa külastad, milline on su otsinguajalugu. Iga su kontakt välismaailmaga saab olema jälgitud, et oleks võimalik seda vastavalt kujundada või vajadusel  su ligipääsu sellele maailmale piirata. Ma kujutan ette maailma selliste automaatsete väravatega. Näiteks 15-minuti linnade puhul tõuseb üles betoonist tõke ja sa ei pääse läbi enne, kui su autonumbrimärk on registreeritud. Kui sa tahad minna kindlale veebilehele või saata kellelegi e-maili või logida sotsiaalmeediakontole, siis on teada, kes sa oled ja kas sa võid oma tegevust jätkata.  

Järgmine samm on see, et sa ei või lihtsalt luua e-posti aadressi, kuhu raamatukogus sisse logida. See peab olema samuti seotud sinu isikuga läbi isikutõendi ja … 

… ja kindlasti mõne biomeetrilise isikutuvastusviisiga. Võib-olla lihtsalt näo skaneerimine. Paljudel telefonidel on juba näotuvastussüsteemid, mis omaniku nägu skaneerides avanevad.  

Lisaks sellele on igal pool miljardeid kaameraid, mis näotuvastuse ja muude tegurite, isegi su kõnnaku põhjal teavad, kes sa oled ja kus sa oled. Järgmine samm on muidugi kõik inimesed kiibistada, et asi kõigile mugavamaks teha. See saab tulevikus päris kindlasti sedasi olema.

Lisaks sellele on igal pool miljardeid kaameraid, mis näotuvastuse ja muude tegurite, isegi su kõnnaku põhjal teavad, kes sa oled ja kus sa oled. Järgmine samm on muidugi kõik inimesed kiibistada, et asi kõigile mugavamaks teha. See saab tulevikus päris kindlasti sedasi olema. Ja kui sul ei ole kiipi, siis sa võid ju olla terrorist. Kui sa kiibistamisele või ükskõik millele vastu hakkad, siis sa oled tõenäoliselt halb inimene või isegi terrorist. Kui sul on aga vabadust või traditsioonilisi väärtusi pooldavad vaated, siis oled sa kindlasti halb inimene. Seega, sotsiaalse krediidi süsteem jõuab kindlasti Läände. 

Sul peab olema digitaalne isikutõend, et saaks eksisteerida sotsiaalse krediidi süsteem. Digitaalne isikutõend tuleb esimesena ja siis mingi valitsusasutus hindab sind sinu interaktsioonide põhjal välise maailmaga. 

See muidugi seostub viimase teemaga, milleks on riigikaitse. Varasemalt oli riigikaitseasutuste ülesanne tegeleda välisvaenlastega. See ülesanne on neil siiani. Meil on vaja välisvaenlasi.  Ma oletan, et Hiina saab olema järgmine suur vaenlane Venemaa järel. Nüüd on aga fookus ka riigi sisse liikunud. Sa mainisid 2,6 miljardi suurust eelarvet advokaatidele, aga ma olen näinud või lugenud ja ma pole kindel, et võin selle tõesust kinnitada, et soovitakse kokku ajada veel üle kolme tuhande kahtlusaluse seoses Kapitooliumi rünnakuga. Nad on juba vangistanud tuhat inimest. 

Nad esitasid süüdistuse tuhandele, kui täpne olla. Ma ei tea, kui paljud neist on siiani vangistuses. 

Kust ma kuulsin, et on veel kolm tuhat inimest, keda plaanitakse üle kuulata ja võib-olla süüdistus esitada? Kes teab? 

See on palju loogilisem, kui see on osa 2,6-miljardilisest eelarvest. Tuhande inimese puhul on see põhimõtteliselt 2,6 miljonit iga inimese kohta. See ei hõlma endas FBI tööd inimeste kokku ajamisel või muud sellist. See on lihtsalt prokuröride kulu. Aga kui on veel suur hulk kahtlusaluseid, siis see number on palju loogilisem. 

Seoses sellega, umbes 25 aastat tagasi, loodi USAs niinimetatud “fusioonikeskused”. Tuleb välja, et riigis on 79 sellist fusioonikeskust. Ja need on füüsilised keskused, kus on esindatud Föderaalne Juurdlusbüroo, USA sisejulgeolekuministeerium, USA justiitsministeerium ning osariikide, kohalikud ja hõimude õiguskaitseorganid ning nende esindajad saavad teistega jagada informatsiooni inimestest, kes on nende arvates kahtlased ja sedasi omavahel koostööd teha. Et iga organisatsioon ei vaataks asju ainult oma mätta otsast. 

See on selleks, et nad saaksid koondada jõud ning mitte üksteist kogemata terroristide pähe maha tappa. Ja need keskused peavad tegema midagi, et õigustada oma olemasolu, mis on väga ohtlik ja see on üks osa riigikaitsest.   

See kõik sai alguse kaheksakümnendatel seoses politsei militariseerimisega. See oli tol ajal suur skandaal. Peale Vietnami sõda muutus suur osa sõjaväest ülearuseks. Oli üle palju relvi, soomusveokeid ja neil ei saanud lasta lihtsalt seisma jääda, seega anti suur osa sellest kraamist politseile. Politseil ei olnud neid vaja, seega alustati kaheksakümnendatel politseile lisavarustuse jagamist. See viis omakorda selleni, et sõjaväelasi värvati politseisse eeliskorras, sest sõjaväelased oskavad hästi käske täita ja see on täpselt see, mida sa politseinikelt tahad. Esimest korda jõudis teema meediasse läbi 80-ndate telesarja NYPD Blue, kus üks tegelastest juhtis SWAT-tiimi ehk kiirreageerijatest eriüksust. See oli tollal uus asi. SWAT-tiimid käisid politsei militariseerimise juurde. Aga tänapäeval on igal politseiüksusel Ameerikas oma SWAT-tiim, isegi väikesel Aspeni linnakesel Colorados. Neil on kümme meest ja tõenäoliselt ka soomusauto. Jumal teab, milleks neil seda vaja võiks minna. 

Kas sa oled lugenud Radley Balco raamatut „Sõdalaspolitseiniku tõus – Ameerika politseijõudude militariseerimine“ (Rise of the Warrior Cop: The Militarisation of America’s Police Forces)? 

Ei ole, aga olen sellest raamatust kuulnud küll.  

See käsitleb seda teemat väga hästi ning selgitab, kuidas mindi üle rahuvalvajatelt korrakaitsjatele. Minu arust oli see väga paeluv lugemine. 

Täpselt nagu Harvey Silverglate’i raamat „Kolm kuritegu päevas – kuidas föderaalvalitsus süütuid kiusab“ (Three Felonies A Day: How the Feds Target the Innocent). See kõik on seotud. Tuleb välja, et tegelikult teevad kõik inimesed keskmiselt kolm kuritegu päevas ja sul on vaja sõdalaspolitseinikku, et neid inimesi kinni püüda. Igatahes, sellised olid siis kaheksa trendi, mis meie elu kõige enam mõjutavad ja ma olen kindel, et neid on tegelikult veelgi. 

Milline neist trendidest sulle kõige rohkem muret valmistab? 

See on mitmeharuline rünnak. Kui ma oleksin talupoeg, ajamas rahulikult oma asja oma maamajas, ning riik otsustab mind rünnata, siis mis on mulle kõige ohtlikum? Kas ma kardan vaippommitamist reaktiivpommituslennukitelt või tavalisi hävituslennukeid? Või ma peaksin hoopis kartma snaipreid ja jalaväge? Meid rünnatakse igast küljest ja tavaline inimene ei saa sellest lihtsalt aru. Me oleme jutkui kalad, kes ujuvad saastatud vees. 

Mingil hetkel muutub stress kõige selle tõttu liiga suureks. Ma muretsen muidugi sellepärast, et valitsus soovib piirata meie vabadusi ja majanduslikku toimetulekut, aga lisaks sellele muretsen ma ka teiste inimeste pärast enda ümber. Muretsen, et nende elud muutuvad aina raskemaks. Näiteks eelmisel nädalal oli suur lumetorm ning inimesed asusid rüüstama kohalikke ärisid. Inimestel oleks vaja justkui ainult väikest ettekäänet, et minna kuhugi rüüstama. Seetõttu ma mõtlen, et mis on selleks hetkeks, mil teised inimesed muutuvad minu jaoks ohtlikuks, või peaksin ma hoopis kartma riiki?  

See on väga hea tähelepanek. Politsei on militariseeritud ning nende funktsioon on kaitsta riigivõimu, mitte riigi kodanikke ja nende vara. Kogu asi võib täiesti käest ära minna. 

Politsei on militariseeritud ning nende funktsioon on kaitsta riigivõimu, mitte riigi kodanikke ja nende vara.

Iga väike katastroof, mis on aset leidnud, on pakkunud meile võimalust näha, kuidas suurem osa rahvastikust sellele reageerib. See annab väga palju aimu sellest, kuhu meie ühiskond teel on. Ühendriikide ajaloos on näiteid looduskatastroofidest, mille puhul kogukonnad on kokku tulnud ja palju head teinud, aga viimasel ajal on aina tihedamini näha, et kui mõni probleem esile kerkib, võib inimesi rüüstamas ja varastamas ja tapmas ja lõhkumas näha. 

Peab olema ka väga ettevaatlik enda kaitsmisel, sest sind võidakse kohtusse kaevata, kas selle inimese poolt, kelle eest sa end kaitsesid või tema pereliikmete poolt. Kohtukulude tõttu võid sa lõpetada pankrotis. Tulirelvadevastase sõja tõttu pole sul võimalik end niikuinii kaitsta, eriti kui sul on füüsiline puue. Sam Colt tegi 80-aastase naise võrdseks tugeva noore mehega. Võta aga relv ära ja see vana naine on täielikult sõltuv mehe armust. Ma armastan relvi, aga neid tahetakse kodanikelt ära võtta. Ja neid inimesi, kes tahavad kõike seda teha, valitakse aina uuesti ja uuesti võimule. Sellised politikaanid on põhimõtteliselt kriminaalid aga tavaline inimene valib neid täiesti idiootlikel põhjustel. Võib-olla meil on tõesti vaja tõusulainet, mis kogu selle laga minema pühiks ja uut algust võimaldaks. 

Sam Colt tegi 80-aastase naise võrdseks tugeva noore mehega. Võta aga relv ära ja see vana naine on täielikult sõltuv mehe armust.

Saab olema huvitav näha, kuidas need trendid sel aastal realiseeruvad. Naljakas on see, et kui me esmakordselt alustasime selle podcastiga mõned aastad tagasi, siis need teemad, mida me praegu käsitlesime, tundusid utoopilised. Kaks aastat tagasi tundus see kõik veel võimatu, aga nüüdseks on kõik need suundumused teoks saanud ning enamus inimesi lihtsalt aktsepteerivad seda passiivselt. Keskpankade digirahad on juba siin ja sellega lepitakse, kuigi alles räägiti sellest ideest kui millestki, mis hävitaks meie pangandussüsteemi. Nüüd aga kõik teavad, et see on tulemas. Hämmastav, kuidas asjad on muutunud. 

Ja tavaline inimene on ikka veel täielikult ignorantne kõige selle suhtes. Mul on iga nädal videokõne hulga jõukade linnainimestega ja mõnikord toon need teemad jutuks. Ma olen  selle seltskonna must lammas, aga mingil kummalisel põhjusel mind tolereeritakse. Kõik selle grupi liikmed on väga haritud ja väga rikkad, aga mitte just libertaarsete vaadetega. Ja nad kõik on kas teadmatuses või isegi pooldavad neid jubedaid arenguid. Ma pole kindel, miks ma ennast nende inimeste seltskonnas üldse niimoodi piinan. Mingis mõttes on see hullem, kui lugeda  New York Times’i, Washington Posti või Atlanticut. See rikub tuju, kui näed, kuidas halvad selgelt võidavad. 

Naljakas on see, et kui me esmakordselt alustasime selle podcastiga mõned aastad tagasi, siis need teemad, mida me praegu käsitlesime, tundusid utoopilised. Kaks aastat tagasi tundus see kõik veel võimatu, aga nüüdseks on kõik need suundumused teoks saanud ning enamus inimesi lihtsalt aktsepteerivad seda passiivselt.

Olgu. Ma arvan, et siinkohal lõpetame. Meil on nüüd loetletud kaheksa trendi, mida me jälgime ja vaatame, kuhu nad välja jõuavad. 

Ma ei tahaks inimesi peale nende trendide arutamist halva tujuga jätta. Kas me ei peaks lõpetama mingil positiivsel noodil? 

Ma kuulan.  Kas sul on midagi positiivset, millest rääkida? 

Lõppude lõpuks on lootust, et meie olukord ei saa ehk olema nii hull, kui see oli näiteks Berliinis 1945. või Stalingradis 1943. aastal.  

See on tõesti väga inspireeriv… Aitäh, Doug!  

Allikas:

https://www.youtube.com/watch?v=XipPQW2KxUc

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.