Dennis Kucinich
Endine USA parlamendi esindajatekoja liige Dennis Kucinich kirjutab, kuidas valitsusametnikud eemaldasid juunis New Yorgis lennukilt endise USA mereväe luureohvitseri, ÜRO relvainspektori ja ajakirjaniku Scott Ritteri, kes oli teel Peterburi rahvusvahelisele majanduskonverentsile, konfiskeerides protsessi käigus mehe passi ilma selgitusteta.
Juhtum tähistab järjekordset arengut Washingtoni püüetes tsenseerida ja vaigistada Bideni administratsiooni välispoliitika suhtes kriitilisi mõtlejaid ajal, mil Ameerika Ühendriigid tarnivad miljardite dollarite eest relvi, mis laiendavad üha enam sõda Ukrainas, kiirendavad Gaza tsiviilelanike hävitamist ning valmistavad ette sõda Hiinaga.
Endine relvainspektor Scott Ritter hoiatas juba 2002. aasta augustis USA kongressi, et Iraagi ründamine ei ole põhjendatud. Kui kongress oleks Ritterit toona kuulanud, oleks USA pääsenud tuhandete sõdurite kaotusest ja triljonite maksudollarite raiskamisest.
Scott Ritter on mees, kes on avaldanud kaua kriitikat USA välispoliitika suhtes ning kes on oma taskuhäälingus korduvalt väljendanud vastuseisu (Ukraina) sõja laienemisele. Endine relvainspektor Scott Ritter hoiatas juba 2002. aasta augustis USA kongressi, et Iraagi ründamine ei ole põhjendatud. Kui kongress oleks Ritterit toona kuulanud, oleks USA pääsenud tuhandete sõdurite kaotusest ja triljonite maksudollarite raiskamisest. USA rünnaku tõttu hukkus üle miljoni iraaklase. Ameerika materiaalset ja moraalset võlga ei ole täna enam võimalik kunagi hüvitada, kuid seda võlga ei eksisteeriks, kui oleksime üksnes vaadanud meile toona esitatud tõendeid.
Ritteri passi äravõtmine oli selgesti ebaseaduslik akt USA põhiseaduse neljanda paranduse kohaselt, mis keelab valitsusel kodanike aluseta läbiotsimise ja kinnipidamise.
Ritteri passi äravõtmine oli selgesti ebaseaduslik akt USA põhiseaduse neljanda paranduse kohaselt, mis keelab valitsusel kodanike aluseta läbiotsimise ja kinnipidamise.
Passi konfiskeerimisega püüdis valitsus Ritterit tsenseerida ning karistada tema seisukohtade eest, mis on omakorda vastuolus sõna- ja ajakirjandusvabadust puudutava esimese põhiseaduse muudatusega. Ühtlasi rikuti Ritteri viienda põhiseaduse muudatusega seatud õigust nõuetekohasele juriidilise menetlusele.
Keegi välisministeeriumis pelgalt langetas haldusotsuse Ritteri reisimise takistamiseks ja tema passi äravõtmiseks. Kuna konfiskeerimise põhjuseid ei esitatud, ei toimunud ka avalikku kohtuistungit ega esitatud avalikult ühtegi tõendit, mis oleks õigustanud Ritteri passi konfiskeerimist. Kogu lugu meenutab Kafka kohtuprotsessi, kus süüalune ei saa teada, milles teda süüdistatakse.
Iga ameeriklane, olgu ta ajakirjanik või mitte, kes esitab praeguses psühholoogilises kliimas riiklikule narratiivile väljakutse, võib sattuda meelevaldsete menetluste ja poliitiliselt motiveeritud süüdistuste ohvriks.
Välisministeerium oli Ritteri reisist teadlik kolm nädalat enne tema kavandatud lahkumist, mistõttu on tõenäoline, et konfiskeerimise korralduse eesmärk oli lisaks põhiseadusest tulenevate õiguste eiramisele ka Ritteri avalik alandamine. Kuigi välisministeeriumil on jurisdiktsioon reisimise üle, ei ole sellel institutsioonil volitusi tühistada õigusi, mis USA põhiseaduse kohaselt on tagatud kõigile ameeriklastele, sealhulgas liikumisvabadust.
Välisministeeriumi tegevus tuleb seega uurimise alla võtta. Antud intsidendiga seotud põhiseadusliku tähtsusega küsimused ei puuduta üksnes Ritterit: iga ameeriklane, olgu ta ajakirjanik või mitte, kes esitab praeguses psühholoogilises kliimas riiklikule narratiivile väljakutse, võib sattuda meelevaldsete menetluste ja poliitiliselt motiveeritud süüdistuste ohvriks. Selles seisnebki tõeline eriolukord.
Ritteriga aset leidnud intsident ei ole unikaalseks episoodiks. Ka Chris Hedges (märkus: Pulizeri auhinnaga pärjatud USA uuriv ajakirjanik) “tühistati” pärast seda, kui mees esitas USA välispoliitika suhtes kriitilisi seisukohti The Real News saates.
Ritteriga aset leidnud intsident ei ole unikaalseks episoodiks. Ka Chris Hedges (märkus: Pulizeri auhinnaga pärjatud USA uuriv ajakirjanik) “tühistati” pärast seda, kui mees esitas USA välispoliitika suhtes kriitilisi seisukohti The Real News saates. Samuti saatis Julian Assange’i arreteerimine ja vangistamine USA valitsuse algatusel igale ajakirjanikule hoiatussignaali selle kohta, millist hinda tuleb maksta nendel, kes otsustavad paljastada Iraagi süütute tsiviilisikute tapmisega seotud informatsiooni.
Mis peamine… Kui kasvõi ühe inimese põhiseaduslikke õigusi rünnatakse, siis rünnatakse seeläbi kõigi ameeriklaste õigusi. Tekib paratamatult küsimus, kelle reisimist otsustatakse järgmisena piirata üksnes sellepärast, et tegemist on inimesega, kellele ei meeldi valitsuse poliitika? Keda veel monitooritakse? Keda järgmisena süüdi mõistetakse? Kelle põhiseaduslikest õigustest veel üle sõidetakse?
Muret tekitav on ka Ritteri passi konfiskeerimisega samal päeval ilmunud Washington Posti artikkel, milles nimetati “desinformatsiooni jagajaiks” kõiki ajakirjanikke, kes on vaidlustanud välisministeeriumi narratiivi Venemaa ja Iraani kohta.
Muret tekitav on ka Ritteri passi konfiskeerimisega samal päeval ilmunud Washington Posti artikkel, milles nimetati “desinformatsiooni jagajaiks” kõiki ajakirjanikke, kes on vaidlustanud välisministeeriumi narratiivi Venemaa ja Iraani kohta. Tundub, et Washington Post on võtnud tõsiselt ajakirjanik A. J. Leiblingi sardoonilist hinnangut, mille järgi “Pressivabadus on tagatud ainult neile, kes trükipressi omavad.” Sõna- ja ajakirjandusvabadust puudutava esimese põhiseaduse muudatuse korporatiseerimine ja meedia koondumine üha vähemate isikute kätesse on peamisteks põhjusteks, miks Ameerika elab pidevas sõjaohus ja miks meie põhiseaduslikud vabadused on jäänud tänaseks kaitseta.
Oleme jõudnud aega, mil tõde on valetajatele sama talumatu kui vabadus türannile. USA riigiisa Thomas Jefferson lausus vaid 10 aastat pärast Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamist prohvetlikud sõnad, mille kohaselt “Meie vabadus sõltub ajakirjandusvabadusest… ja see on vabadus, mida on võimatu piirata ilma seda hävitamata”.
Oleme jõudnud aega, mil tõde on valetajatele sama talumatu kui vabadus türannile. USA riigiisa Thomas Jefferson lausus vaid 10 aastat pärast Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamist prohvetlikud sõnad, mille kohaselt “Meie vabadus sõltub ajakirjandusvabadusest… ja see on vabadus, mida on võimatu piirata ilma seda hävitamata”.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!