University College Londoni (UCL) teadustöö abil on leitud, et inimesed üle maailma suhtuvad oma nutiseadmesse samamoodi, nagu nad suhtuvad oma kodusse.
Uurimus väidab, et nutitelefonide kasutajatest on saanud „inimteod“, kes kannavad oma kodusid taskus ning kellel on kalduvus ignoreerida sõpru ja perekonda, eelistades hoopis oma nutiseadet.
Grupp antropolooge UCL-st dokumenteeris nutitelefonide kasutamist enam kui aasta vältel üheksas riigis üle maailma, alustades Iirimaast ja lõpetades Kameruniga, ning leidis, et tegemist ei ole kaugeltki tühiste mänguasjadega, vaid inimesed suhtuvad oma nutiseadmesse samamoodi, nagu nad suhtuvad oma kodusse.
„Nutitelefon ei ole enam lihtsalt seade, mida me kasutame, vaid see on muutunud kohaks, kus me elame,“ ütles professor Daniel Miller, kes uurimistööd juhtis. „Inimsuhete aspektist on selle tagajärjeks see, et mis tahes ajal, näiteks einestades, koosolekul või muu ühise tegevuse juures, võib inimene, kellega me koos oleme, lihtsalt kaduda, „minna koju“ oma nutitelefoni juurde.“
See fenomen on kaasa toomas „läheduse surma“, mis puudutab näost näkku suhtlemist, ütles Miller.
Nutitelefon ei ole enam lihtsalt seade, mida me kasutame, vaid see on muutunud kohaks, kus me elame.
„Selline käitumine ning frustratsioon, pettumus või isegi solvumine, mida see võib põhjustada, ongi see, mida me oleme hakanud „läheduse surmaks“ kutsuma. Me õpime elama riskiga, et isegi siis, kui me oleme füüsiliselt inimesega koos, võime ikka olla sotsiaalselt, emotsionaalselt või professionaalselt üksi.“
Kui peaks tooma esile ühe sellise muutuse põhjuse, siis pakuksid teadlased välja WhatsAppi sarnased rakendused, mida nad nimetavad „nutitelefoni südameks“. „Paljude kasutajate jaoks maailma erinevates piirkondades väljendab nüüdseks üks rakendus seda kõige olulisemat, mida nutitelefon nende jaoks teeb“ – Jaapanis näiteks LINE, Hiinas WeChat, Brasiilias WhatsApp.
„Need rakendused on platvormid, kus õed-vennad saavad kokku, et eakate vanemate eest hoolt kanda, samas kui lapsevanemad saadavad laiali lõputul hulgal fotosid oma beebidest ning migrandid taastavad kontakti oma perekondadega; nutitelefonidest on saanud vahendid, mis annavad sulle võimaluse olla vanavanem ka siis, kui sa elad teises riigis.“
Me õpime elama riskiga, et isegi siis, kui me oleme füüsiliselt inimesega koos, võime ikka olla sotsiaalselt, emotsionaalselt või professionaalselt üksi.
Erinevalt teistest nutitelefonide kasutamise uurimustest keskenduti antud uurimuses just vanematele kasutajatele, „nendele, kes ei pea ennast ei nooreks ega eakaks“.
„Esmapilgul võib rõhuasetus eakamale populatsioonile tunduda kummaline, kuna oleme harjunud keskenduma noortele, keda kunagi peeti nutitelefonide peamisteks kasutajateks,“ leiavad teadlased. „Siiski, fookuse suunamine vanematele inimestele on aidanud viia nutitelefonide uurimused kaugemale spetsiifilistest demograafilistest eripäradest, et nutitelefone oleks võimalik pidada inimkonna kui terviku omandiks.“
„Nutitelefon on ehk esimene ese, mis suudab konkureerida koduga (ning võib-olla ka töökohaga) aja osas, mida me selles ärkvel olles veedame,“ on teadlaste järeldus. Antud tõdemus lubas võtta selle nähtuse kirjeldamiseks kasutusele väljendi „kaasaskantav kodu“ (ing k transportal home). „Oma nutitelefonis oleme alati „kodus“. Meist on saanud inimteod, kes kannavad oma kodusid taskus.“
Nutitelefon võib tasalülitada kodu „pelgupaigaks“ olemise funktsiooni. Töötajatelt oodatakse tööga kontakti jäämist ka siis, kui nad on töökohalt lahkunud. Laps, keda koolis kiusatakse, leiab nüüd koju tulles vähe, kui üldse, varjupaika.
Uuringu teostajad kirjeldavad ka seda, kuidas selline „kodu“ ei pruugi kaugeltki olla koht puhkamiseks, sest nii tööalane suhtlus kui sotsiaalmeedia võivad sinna kergesti sisse tungida.
„Teisisõnu, nutitelefon võib tasalülitada kodu „pelgupaigaks“ olemise funktsiooni. Töötajatelt oodatakse tööga kontakti jäämist ka siis, kui nad on töökohalt lahkunud. Laps, keda koolis kiusatakse, leiab nüüd koju tulles vähe, kui üldse, varjupaika,“ leiavad teadlased.
Siiski hoiatas Miller ka liigselt negatiivse suhtumise eest. „Nutitelefon aitab meil luua ja taastada hulgaliselt kasulikke käitumisharjumusi, alustades laiendatud pereringi taasloomisest kuni uue ruumi loomiseni tervishoiu ja poliitiliste debattide jaoks,“ ütles ta. „Üksnes siis, kui me vaatame nende kõikvõimalikke kasutusfunktsioone ja -olukordi, on meil võimalik mõista nutitelefonide mõju inimeste eludele üle kogu maailma.“
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
