Alles hiljuti avaldatud uudislugu teatas „hämmastavatest numbritest” seoses üledoosist tingitud surmadega USA-s: enam kui 90 000 ameeriklast suri 2020. aastal narkootikumide üledoosi tagajärjel, millest ligikaudu 80% olid seotud fentanüüliga, sünteetilise opioidiga, mis on asendanud heroiini kui kõige enam kuritarvitatava ebaseadusliku opioidi USA-s.
Need surmad koos 2020. aastal COVID-19 tagajärjel surnud ligi 400 000 ameeriklasega on kaasa toonud USA keskmise oodatava eluea suurima languse alates teisest maailmasõjast.
Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (Centers for Disease Control and Prevention – CDC) juulikuus avaldatud andmete kohaselt langes ameeriklaste keskmine oodatav eluiga 2020. aastal 77,3 eluaasta peale. Sellel tasemel oldi viimati aastal 2003.
Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse juulikuus avaldatud andmete kohaselt langes ameeriklaste keskmine oodatav eluiga 2020. aastal 77,3 eluaasta peale. Sellel tasemel oldi viimati aastal 2003.
Mõned kuud tagasi vahendasime esialgseid andmeid, mis on nüüdseks saanud kinnituse: keskmine oodatav eluiga langes USA-s 2020. aastal kokku 1,5 aasta võrra, mis on suurim langus vähemalt alates teisest maailmasõjast. Seda mõjutas mitu tegurit, alates sellest, et COVID-19 põhjustas surmasid inimeste vanusest sõltumata, kuni selleni, et üledooside, tapmiste ning teiste „meeleheite surmade” arvukus kasvas.
Keskmine oodatav eluiga langes USA-s 2020. aastal kokku 1,5 aasta võrra, mis on suurim langus vähemalt alates teisest maailmasõjast.
CDC tervisestatistika riikliku keskuse (ingl National Center for Health Statistics) demograaf ning hiljutise raporti juhtiv autor Elizabeth Arias ütles: „Mina isiklikult ei ole nii suurt muutust näinud mujal kui ajalooraamatutes.”
Seni kogetu põhjal ei ole põhjust oodata, et keskmine eluiga käesoleval aastal pandeemiaeelsele tasemele tagasi suudaks tõusta. Koos delta tüve levikuga võib see hoopis veelgi enam langeda. Tõsiasi, et paljud inimesed jäid eelmisel aastal ilma ravita või pidid edasi lükkama diabeedi, kõrgvererõhutõve ja muude terviseprobleemide plaanilise ravi, võib samuti põhjustada hulgaliselt enneaegseid surmasid.
„See on kaasa toonud nii ajutisi kui ka pikaajalisi tagajärgi, millega tuleb veel aastaid tegeleda,” ütles Donald Lloyd-Jones, Northwesterni Ülikooli Feinbergi arstiteaduskonna ennetava meditsiini osakonna juhataja ning Ameerika Südameassotsiatsiooni (ingl American Heart Association) president väljaandele Wall Street Journal.
Keskmine eluiga on USA-s juba aastaid vähenenud, seda ennekõike narkootikumide üledoosi ja alkoholiga seotud surmade sagenemise tõttu.
COVID oli eelmisel aastal USA-s kolmandaks suurimaks surma põhjustajaks, jäädes alla üksnes südame- ja veresoonkonnahaigustele ning vähile. Tapmistest, diabeedist ja kroonilistest maksahaigustest tingitud surmad andsid samuti oma panuse keskmise oodatava eluea langusele.
Kõige rohkem langes keskmine oodatav eluiga mustanahaliste ja latiinode seas. CDC põhjendas seda pandeemia ebaproportsionaalselt suurema mõjuga nende populatsioonidele. Kõige suurem oli langus latiino meeste jaoks, kelle keskmine oodatav eluiga vähenes 75,3 eluaastani.
Keskmine eluiga on USA-s juba aastaid vähenenud, seda ennekõike narkootikumide üledoosi ja alkoholiga seotud surmade sagenemise tõttu. Oma panuse on andnud ka eluohtlike südame- ja veresoonkonnahaiguste põdemise riski suurenemine keskealiste ameeriklaste seas. Nagu ütles üks arst väljaandele Wall Street Journal: „Isegi pandeemiaeelsele tasemele tagasi jõudes oleme me endiselt väga halvas seisus.”
Allikas: American Life Expectancy Sees Biggest Drop Since WWII, Erasing 20 Years Of Progress