Oodatav eluiga on kogu Ameerika ajaloo jooksul üldiselt järjepidevalt tõusnud. 1900. aastal oli riigi keskmine oodatav eluiga umbes 47 aastat, ent 1950. aastaks oli see jõudnud juba 68 aastani. Ameeriklaste kõrgeim oodatav eluiga saavutas oma tipp-punkti 2019. aastal, ulatudes peaaegu 79 aastani. Paraku on see arv aga viimase paari aasta jooksul selgesti vähenema hakanud.
Pärast kahte järjestikust langusaastat oli Ameerika täiskasvanu keskmine oodatav eluiga 2021. aastal veidi üle 76 aasta. Vahemikus 2019-2021 Ameerikas aset leidnud oodatava eluea langus on suurim alates 1920. aastate suure depressiooni perioodist. Oluline on märkida, et võrreldes teiste arenenud riikidega oli ameeriklaste oodatav eluiga juba enne langust kehvem.
1980. aastal oli oodatav eluiga USA-s üsna sarnane teiste võrreldavalt suurte ja jõukate riikide omaga, kuid sellest ajast kuni tänapäevani on USA suund teistest üsna drastiliselt lahknenud.
Kõigi võrreldavate arenenud riikide keskmine oodatav eluiga oli 2021. aastal 82,4 aastat, mis on üle kuue aasta rohkem kui Ameerika Ühendriikides. Kuigi Covid mõjutas negatiivselt ka teiste võrreldavate riikide oodatavat eluiga, on murettekitav erinevus ameeriklaste ning teiste jõukate riikide elanike oodatava elueaga 2020. aastal, kus keskmine langus oli 0,6 aastat, samas kui USA-s oli see 0,8 aastat.
Erinevus seisneb selles, mis toimus USA oodatava elueaga pärast Covidit. Võrreldavates riikides pikenes oodatav eluiga 2021. aastal taas, jäädes keskmiselt vaid 0,2 aastat alla Covidi-eelse keskmise. Samal ajal langeb USA-s oodatav eluiga tänini jätkuvalt.
Enne kummastava nähtuse uurimist poliitilisest vaatenurgast tasub vaadata lisaks veel statistikat erinevate identiteedirühmade kohta. Kõige olulisem on eelnevalt märkida, et oodatav eluiga on rassiliselt ja etniliselt väga erinev, kusjuures paljud selle ebavõrdsuse põhjused on struktuursete probleemide tagajärg.
Üldiselt on oodatava eluea suurim langus tabanud Ameerika põlisrahvaid. Alates pandeemia algusest on põlisameeriklaste oodatav eluiga langenud üle kuue aasta. Selle statistika laiemasse perspektiivi asetamiseks on põlisameeriklaste keskmine eluiga, mis oli 2021. aastal 65.2 aastat, võrreldav kõigi ameeriklaste keskmise oodatava elueaga 1944. aastal.
Ka hispaania keelt kõnelevate maade taustaga ameeriklased ning afroameeriklased on valgete ameeriklastega võrreldes kogenud järsemat langust. Kuigi hispaania keelt kõnelevate maade taustaga elanikkonna oodatav eluiga on endiselt kõrgem kui valgetel ameeriklastel, vähenes nende eluiga pandeemia algusest alates peaaegu 5%. Afroameeriklaste oodatav eluiga vähenes umbes 5%, samas kui valgete ameeriklaste oodatav eluiga langes umbes 2.7%.
Mida see statistika näitab, on see, et USA valitsus on poliitilisest vaatenurgast rikkis. Ameeriklased seisavad jätkuvalt silmitsi tervishoiuprobleemide, relvavägivalla, narkootikumide üledoosi ja krooniliste haiguste sagenemisega, mis on enamus suures osas välditavad. Ometi allutatakse ameeriklasi endiselt süsteemile, mis ei vasta nende vajadustele.
Relvavägivald on selle kõige nähtavam ja masendavam näide. Hiljutine tulistamine Tennessee algkoolis on need pettumused taaselustanud. Ometi näib, et nende pettumuste taaselustamisega kaasneb alati lootusetus. Sama võib öelda peaaegu kõigi teiste nähtuste kohta, mis võtavad ameeriklaste elu juba varases eas.
Narkootikumide üleannustamine on veel üks probleem, mis näib esinevat eriti rängal kujul Ameerika Ühendriikides. Šotimaa on ainus arenenud riik, mis sarnaneb selles USA-ga, ülejäänud 11 võrreldavas riigis on murettekitavalt erinev reaalsus. Keskmiselt on nendes riikides 50 üleannustamisega seotud surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta. Samal ajal esines USA-s umbes 277 üleannustamisega seotud surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta.
Narkootikumide üledoosid ja relvadega seotud surmad põhjustasid Ameerikas ainuüksi 2020. aastal veidi üle 137 000 surmajuhtumi. Relvadega seotud suremuse viimane kättesaadav statistika pärineb 2020. aastast, kuid narkootikumide üledoosid kasvasid 2021. aastal üle 100 000.
Summa summarum…. Asjad lähevad halvemaks, mitte paremaks, ning on viimane aeg näha poliitikakujundajate seas parteideülest pakilisust, mis peegeldaks praeguse olukorra tõsidust.
Keskendumine relvadega seotud surmadele ja narkootikumide üledoosidele oleks loogiline viis võidelda USA oodatava eluea langusega. Poliitika ei oleks mitte ainult eriti tõhus nende kahe nähtuse vastu võitlemisel, vaid rahva seas valitseb ka üksmeel selle osas, millised need poliitikad peaksid olema. Näiteks toetab 81% ameeriklastest erarelvade müügi taustakontrolli ja 87% toetab vaimuhaigusega inimestel relva omandamise takistamist. Vaatamata suurtele protsentidele ei ole neid kahte poliitikat föderaalsel tasandil veel seaduseks tehtud.
Tervishoid ja kroonilised haigused on veel kaks peamist panustajat, mida saaks ühe potentsiaalse poliitikavaldkonnana parandada tervishoiuteenuste kättesaadavuse kaudu. Ometi ootavad ameeriklased ikka veel, et see realiseeruks.
Ameeriklased kulutavad tervishoiule rohkem kui ükski teine riik ning tervishoiuga seotud kulud takistavad sageli ameeriklastel sootuks arstiabi otsimist. Lisaks peegeldab oodatava eluea erinevus rassiliselt sarnast ebavõrdsust ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse osas.
Tervisekindlustusega kindlustamata afroameeriklaste määr (11%) on peaaegu kaks korda suurem kui kindlustamata valgete ameeriklaste määr. Kindlustamata põlisameeriklaste ja hispaania keelt kõnelevate maade taustaga elanike osakaal on tänase seisuga seevastu lausa üle 3 korra suurem kui kindlustamata valgete ameeriklaste osakaal.
Kirjeldatud nähtusega tegelemisel tuleks mõista, et on mitmeid identiteediga seotud mõõtmeid, millel on oma konkreetsed vajadused nende gruppide eluea pikendamise toetamiseks. Ükski poliitika ei suurenda iga ameeriklase üldist eluiga. Seetõttu peame Ameerika Ühendriikide tervishoiukriisi vaatlema kui küsimust, millega tuleb mitmel rindel silmitsi seista.
Ameeriklaste oodatava eluea anomaalia võrreldes teiste jõukate riikidega peegeldab teist tüüpi iseärasust. Ühendriikide valitsus ei pööra üldse tähelepanu mitte ainult sellele, mida rahvas tahab, vaid ka sellele, mida rahvas vajab. Sedasi on Ameerika Ühendriigid tänaseks jõudnud olukorda, kus laste peamiseks surmapõhjuseks on relvavägivald. Kui seesugune statistika ei ärgita seadusandlikke meetmeid, siis mis võiks seda veel stimuleerida? Selge on see, et mida kauem vajalike reformidega viivitatakse, seda rõhtsamalt jätkab ameeriklaste eluiga langust.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!