Charles Hugh Smith
Ameerika majandusspetsialist ja ühiskonnakriitik Charles Hugh Smith kirjutab, kuidas Ühendriikide elanikkonna sotsiaalmajanduslik kihistumine on kasvanud punktini, kus absoluutne enamus ameeriklasi on viimase 40 aasta jooksul olnud tunnistajateks oma elukvaliteedi drastilisele langusele, samas kui populatsiooni jõukaim 10% elab paremini kui kunagi varem.
Oma kommentaaris märgib Adrian Bachmann, et mis tahes riik, kus sotsiaalmajanduslikult heale järjele saamise kõige levinumaks teeks muutub mitte reaalne väärtusloome, vaid maksimaalse (oma)kasu riisumine, poliitiline tribalism, ideoloogilne pugemine või kombinatsioon kõigist kolmest, asub kiiresti hävitama elamisväärse elu ja ühiskonna alustalasid.
Maailmas, kus kõikjal meie ümber kuulutatakse tehnoloogilise “progressi” võidukäiku ja lubatakse probleemidele grandioosseid “lahendusi”, tasub korraks peatuda ning küsida endilt, millest me oleme viimase 40 aasta jooksul hoolimata kõigist saavutatud “edasiminekutest” ja “lahendustest” ilma jäänud.
Maailmas, kus kõikjal meie ümber kuulutatakse tehnoloogilise “progressi” võidukäiku ja lubatakse probleemidele grandioosseid “lahendusi”, tasub korraks peatuda ning küsida endilt, millest me oleme viimase 40 aasta jooksul hoolimata kõigist saavutatud “edasiminekutest” ja “lahendustest” ilma jäänud.
Charles Hugh Smith
Teisisõnu, mis on need asjad, mis meil 1985. aastal veel alles olid, kuid tänaseks enam ei ole? Järgnevalt on nimetatud viis nähtust, mille oleme nüüdseks kaotanud. Lühidalt kokkuvõetuna oleme tänaseks rahvana suuresti kaotanud tervislikuks elustandardiks või elukvaliteediks vajalikud alustalad.
1. Meil ei ole enam taskukohast ning hästi funktsioneerivat tervishoiusüsteemi – see tähendab, et oleme kaotanud süsteemi, mis oli kõigile kättesaadav ning jätkusuutlik nii ravi vajajate kui tervishoiutöötajate seisukohast.
Meil ei ole enam taskukohast ning hästi funktsioneerivat tervishoiusüsteemi. … Paljude ameeriklaste jaoks on majanduslikult kättesaadav tervishoiuteenuste tase tänaseks ligikaudu sama, mis eksisteerib madala sissetulekuga arengumaades.
Charles Hugh Smith
Omades kogemust nii tööandja kui iseseisva ettevõtjana võin kinnitada, et kui 1985. aastal oli tervisekindlustus veel taskukohane, siis tänaseks see seda enam ei ole. Piiratud majanduslike võimalustega ameeriklastele ei ole enam ette nähtud sama kvaliteetseid tervishoiuteenuseid kui jõukaimale ühiskonnakihile, millesse kuulujad saavad endale jätkuvalt lubada kõike katvaid tervisekindlustuse pakette. Reaalsus on see, et paljude ameeriklaste jaoks on majanduslikult kättesaadav tervishoiuteenuste tase tänaseks ligikaudu sama, mis eksisteerib madala sissetulekuga arengumaades. Seevastu mis puudutab meditsiinitöötajaid, siis tänaseks on läbipõlemine ning parema palga ja mõistlikumate töötundide nimel pidev töökohtade vahetamine patsientidega otseselt kokku puutuvate ametitega pea vääramatult seotud nähtused.
2. Ühiskonna üldine tervislik seisund on ajas halvenenud. Näiteks leidus 1985. aastal Haiguste Tõrje ja Kontrolli Keskuse andmetel Ameerika Ühendriikides suhteliselt vähe rasvunud elanikke ehk neid, kelle kehamassiindeks oli 30 või kõrgem, kuid 2023. aastaks liigitus juba peaaegu 80% USA täiskasvanutest kas ülekaaluliste või rasvunute hulka. Kuigi kehamassiindeks ei ole kõige täiuslikum tervisenäitaja, viitas see varemalt siiski vähemalt mõõdukale liikumisele ja suhteliselt tervislikule toitumisele, samas kui tänaseks universaalseks nähtuseks saanud tõsine ülekaal soodustab laia valiku tervisehäirete välja kujunemist.
2023. aastaks liigitus juba peaaegu 80% USA täiskasvanutest kas ülekaaluliste või rasvunute hulka.
Charles Hugh Smith
3. Ameerika avalik infrastruktuur on kokku kukkumise äärel – ja seda vaatamata erakätesse kuuluva jõukuse tohutule kasvule viimase 40 aasta jooksul. Ehk olete teie see õnnelik erand, kelle kodukoha maanteed on veel auguvabad ja hästi hooldatud ning ühistransport puhas, usaldusväärne ja soodne, kuid üldreeglina on Ameerika Ühendriikide infrastruktuur langenud viimase 40 aasta jooksul sellisele tasemele, et jääb sageli alla ka arengumaades pakutavale.
Väärib meeles pidamist, et üldise sotsiaalmajandusliku allakäigu kiuste kasvas erakätesse kuuluv jõukus viimase 15 aastaga (s.o vahemikus 2010. aastast 2025. aastani) Ameerikas 60 triljonilt dollarilt 167 triljoni dollarini. Tervishoiu ja kindlustatuse kontekstis läheb Ameerika elanikkonna jõukaimal 10 protsendil jätkuvalt suurepäraselt, ent riigi populatsiooni alumine 60% on selgesti vaesumas.
Üldreeglina on Ameerika Ühendriikide infrastruktuur langenud viimase 40 aasta jooksul sellisele tasemele, et jääb sageli alla ka arengumaades pakutavale, ning oma kodu ei ole enam midagi sellist, mida alumine 80 protsenti Ühendriikide elanikkonnast endale lubada saaks.
Charles Hugh Smith
4. Oma kodu ei ole enam midagi sellist, mida alumine 80 protsenti Ühendriikide elanikkonnast endale lubada saaks. Lühidalt kokkuvõetuna: keskmise hinnaga maja ei ole esmakordselt ajaloos “keskmise ameeriklase” töötundide abil soetatav.
5. Moraalne mandumine on pannud vohama mädaniku terves ühiskonna ja majanduse vundamendis. Tähtsaimaks, et mitte öelda ainsaks, “edu” näitajaks on nüüdseks saanud vaid iseenese huvides tegutsemine. Ühiskondlikud tagajärjed ei oma tänapäeval otsuste langetamisel enam mingit kaalu, kui nad just kasumit ei mõjuta. Ja kuna tagajärgede aus arvestamine ei soodusta enam oma enda huvide eest seismist, on ühiskonnas universaalseks käitumisnormiks kujunenud pettus ja teesklus. Siirus ja ehtsus on vahetatud kureerituse vastu ning nüüdsest elame maailmas, kus iga viimne kui detail on hoolikalt kaalutletud ja paika seatud peaasjalikult võltsi imago kujundamise või vaatemängu etendamise nimel.
Ühiskondlikud tagajärjed ei oma tänapäeval otsuste langetamisel enam mingit kaalu, kui nad just kasumit ei mõjuta. Ja kuna tagajärgede aus arvestamine ei soodusta enam oma enda huvide eest seismist, on ühiskonnas universaalseks käitumisnormiks kujunenud pettus ja teesklus. … Ühiskondlikud tagajärjed ei oma tänapäeval otsuste langetamisel enam mingit kaalu, kui nad just kasumit ei mõjuta. Ja kuna tagajärgede aus arvestamine ei soodusta enam oma enda huvide eest seismist, on ühiskonnas universaalseks käitumisnormiks kujunenud pettus ja teesklus.
Charles Hugh Smith
Lõpetuseks… Me kõik teame, et tänane Ameerika on oluliselt korrumpeerunum kui see oli 1985. aastal, kuid mitte keegi ei ole valmis seda avalikult tunnistama. Oleme omaks võtnud, et me elame õigustuste, ambivalentsuse, ratsionaliseerimiste, sisutute loosungite, tähelepanu kõrvalejuhtimiste ja grandioossete väidete poolt vormitud ühiskonnas. Ning mis on selle ülimaks tunnistuseks? Selleks on asjaolu, et me teame väga hästi, kuhu me langenud oleme… ent me vaikime ning laseme lagunemisprotsessidel jätkuda.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Charles Hugh Smithi poolt täheldatud sotsiaalmajandusliku allakäigu ilmingud ei ole tänaseks omased üksnes Ameerika Ühendriikidele, vaid tervele Läänemaailmale – sealhulgas Eestile – universaalselt. Põhjuseid selleks on mitmeid, ent kõige lühemalt kokkuvõetuna tasub meeles pidada, et laiapõhjaline sotsiaalmajandusliku heaolu kasv ja langus leiab mis tahes rahva seas aset eeskätt moraalse tõusu või allakäigu järelmina.
Ühendriikide asutajaisade hulka kuulunud, riigi teise presidendina teeninud John Adams märkis, et “Ameerika Ühendriikide konstitutsioon loodi juhiseks üksnes moraalse selgrooga rahvale. See oleks täiesti kõlbmatu valitsemaks amoraalsete inimeste üle”. Kahtlemata nii ongi.
Ameerika Ühendriikide konstitutsioon loodi juhiseks üksnes moraalse selgrooga rahvale. See oleks täiesti kõlbmatu valitsemaks amoraalsete inimeste üle.
John Adams, USA 2. president
Ent mitte üksnes Ühendriikide, vaid ka paljude teiste riikide puhul on üllameelsetest ideaalidest võrsunud konstitutsioonid minetanud oma kehtivuse ning muutunud ei enamaks kui möödunud aegade aatelisust kaasaja künismi kõverpeeglis meenutavaks tekstiks üleüldise moraalse allakäigu foonil.
Mis tahes riik, kus sotsiaalmajanduslikult heale järjele saamise kõige levinumaks teeks muutub mitte reaalne väärtusloome, vaid maksimaalse (oma)kasu riisumine, poliitiline tribalism, ideoloogilne pugemine või kombinatsioon kõigest kolmest, asub kiiresti hävitama elamisväärse elu ja ühiskonna alustalasid kõigi jaoks.
Mis tahes riik, kus sotsiaalmajanduslikult heale järjele saamise kõige levinumaks teeks muutub mitte reaalne väärtusloome, vaid maksimaalse (oma)kasu riisumine, poliitiline tribalism, ideoloogilne pugemine või kombinatsioon kõigest kolmest, asub kiiresti hävitama elamisväärse elu ja ühiskonna alustalasid kõigi jaoks.
Adrian Bachmann
Protsess ületab pöördumatu kollapsi nivoo hetkel, mil amoraalsete kaadrite osakaal ületab kesksetes institutsioonides kriitilise massi, tasalülitades seeläbi ühiskonna tervenemise eneseregulatsiooni mehhanismid. Ehk teisisõnu, ühiskonna lagunemise “pöördumatuspunkt” jõuab kätte momendil, mil moraalselt kõige madalam ühiskonnakiht on riigis monopoliseerinud kõik kapitali-, informatsiooni- ning regulatsioonikeskused ning sulgenud need vähimalgi määral objektiivset tõde ja moraalset alget kandvate ühiskonnaliikmete eest.
Olles jõudnud vastavasse faasi, on ühiskonna moraalne, materiaalne ning lõppastmes ka bioloogiline kokkuvarisemine paratamatuseks, mida suudab väärata üksnes mõni sisemistest või välistest teguritest võrsuv kataklüsm, mis kakistokraatiat (kõlvatuimate inimeste ülemvõimu) oleks võimeline likvideerima.
Ühiskonna lagunemise “pöördumatuspunkt” jõuab kätte momendil, mil moraalselt kõige madalam ühiskonnakiht on riigis monopoliseerinud kõik kapitali-, informatsiooni- ning regulatsioonikeskused ning sulgenud need vähimalgi määral objektiivset tõde ja moraalset alget kandvate ühiskonnaliikmete eest.
Adrian Bachmann
Ilma suurte kannatuste ja ohvriteta ei ole läbinisti korrumpeerunud ühiskonna uueks saamine – nii moraalselt kui sotsiaalmajanduslikult – paraku võimalik.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
