Saksamaa populaarseimaks erakonnaks tõusnud opositsioonipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD) on ametlikult nõudnud kõikide USA sõjaväelaste ja tuumarelvade täielikku väljaviimist Saksamaa territooriumilt, andes sedasi märku AfD järsust hoiakute karmistumisest pärast Ühendriikide ja Iisraeli kallaletungi Iraanile.
Laupäeval Saksi liidumaal toetajatele kõneledes kinnitas AfD kaasjuht Tino Chrupalla, et Berliinil on aeg lõpetada sõltuvus liitlasvägedest ja võõrriikide tuumaheidutusest, et järgida maailmaareenil „sõltumatut“ diplomaatilist kurssi.
„Alustagem selle (s.o Saksamaa iseseisva välispoliitika) elluviimist USA vägede väljaviimisega Saksamaalt,“ sõnas AfD juht toetajaskonnale peetud kõnes.
Alustagem selle (s.o Saksamaa iseseisva välispoliitika) elluviimist USA vägede väljaviimisega Saksamaalt.
Tino Chrupalla, AfD kaasjuht
AfD nõue tabab II maailmasõja järel paika pandud nn “transatlantilise julgeolekuarhitektuuri” keset. Saksamaal viibib tänini ligi 40 000 Ameerika sõjaväelast enam kui tosinas suuremas baasis, sealhulgas USA Euroopa väejuhatuse peakorteris.
Chrupalla märkused langevad kokku poliitilise kursimuutusega Washingtonis. Väljaanne “The Telegraph” teatas möödunud nädalal, et president Donald Trump on juba kaalumas Ameerika relvajõudude kohaloleku vähendamist Saksamaal – sammu, mida ta on väidetavalt vaaginud alates oma ametisse naasmisest möödunud aasta jaanuaris.
Trump on alatasa väljendanud oma pettumust NATO liitlaste suhtes ebapiisavate sõjaliste kulutuste küsimuses, ähvardades karistada liikmesriike, kes ei täida Washingtoni käsku, et Euroopa riigid tõstaksid oma militaarkulutused 5%-le siseriiklikust kogutoodangust.
Chrupalla retoorika seab AfD potentsiaalsele kokkupõrkekursile Trumpi administratsiooniga seoses Saksamaa baaside strateegilise olulisusega Ameerika ülemaailmsete sõjaliste operatsioonide jaoks. AfD liider on pikka aega väitnud, et NATO teenib valdavalt üksnes Ameerika Ühendriikide huve, ning väljendas oma sõnavõtus vajadust distantseeruda Ühendriikidest, et vältida Saksamaa kaasa kiskumist välisriikides valla päästetud sõdadesse.
AfD juht väljendas oma sõnavõtus vajadust distantseeruda Ühendriikidest, et vältida Saksamaa kaasa kiskumist välisriikides valla päästetud sõdadesse.
Chrupalla viitas Hispaania hiljutisele otsusele keelata Ameerikal kasutada oma baase rünnakuteks Iraani vastu kui tänuväärset eeskuju Berliinile. „Just seda tulebki teha,“ ütles Chrupalla. „Hispaania hoiab end sellest sõjast eemale.“
Saksamaa roll platsdarmina Ühendriikide relvajõudude poolt korraldatud rünnakutes teiste riikide vastu on kõige teravamalt üleval seoses Ramsteini lennuväebaasi küsimusega.
Baas on oluliseks sõlmpunktiks USA drooni- ja raketioperatsioonide koordineerimisel Iraani-vastastes rünnakutes, mis on äratanud vastuseisu Saksa opositsioonipoliitikute seas, kes kardavad, et Ramsteini baas muudab ka Saksamaa sihtmärgiks riikide jaoks, kelle vastu baasist rünnakuid koordineeritakse.
Friedrich Merz on samuti sattunud kriitika alla seoses Saksa kantsleri rolliga eskaleeruvas konfliktis, millesse on kaasatud Iisrael, USA ja Iraan. Eelmisel nädalal süüdistas Merz Trumpi sõja „tõsises eskaleerimises” selle asemel, et otsida diplomaatilist lahendust. Viimastel päevadel on Washingtoni ja Berliini vaheline retoorika muutunud aga üha vaenulikumaks.
Viimased arvamusküsitlused näitavad, et AfD positsioon USA sõdade vastase häälekandjana on leidmas sakslaste seas üha suuremat toetust. Pühapäeval avaldatud uue küsitluse tulemuste järgi astub AfD jätkuvalt CDU-le kandadele võistluses Saksamaa populaarseima partei tiitli üle.
Viimased arvamusküsitlused näitavad, et AfD positsioon USA sõdade vastase häälekandjana on leidmas sakslaste seas üha suuremat toetust. Pühapäeval avaldatud uue küsitluse tulemuste järgi astub AfD jätkuvalt CDU-le kandadele võistluses Saksamaa populaarseima partei tiitli üle.
AfD püsivalt kõrge (ja kasvav) toetus muudab Saksa võimuparteide jaoks üha keerulisemaks sanitaarkordoni säilitamise Saksamaa populaarseimaks poliitiliseks jõuks tõusnud erakonna ümber ning partei Saksamaa võimukoridoridest eemal hoidmise. Seda eriti olukorras, kus 26%-lise toetusega AfD on kujunenud ligi kaks korda populaarsemaks kui kõigest 14%-lise toetusprotsendini langenud sotsiaaldemokraadid (s.o Saksamaa vanim poliitiline partei).
Kuigi AfD parteijuht osales möödunud aastal Ühendriikides president Trumpi ametisse vannutamisel, on Trumpi administratsiooni agressiivsus Venezuelas relvastatud riigipöörde korraldamise ning Iraanile kallaletungi korraldamise käigus võõrandanud algselt partnerlusele lootusrikkalt vaadanud AfD juhtkonda ning selle valijaid Trumpi administratsioonist.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ühendriikide hegemoonia Euroopa üle kestab senikaua, kuni kontinendi tööstuslikuks keskmeks olev Saksamaa aktsepteerib jätkuvalt oma rolli Washingtoni alamana, selmet võtta omaks riigi tööstuslik-majanduslikule kapatsiteedile ning ajaloolisele staatusele vastav roll suveräänse võimukeskusena. Tõenäosus, et see juhtub, on siiski marginaalne vähemasti senikaua, kuni Saksa poliitiline eliit on kontrollitud angloameerika eriteenistuste ja võimuvõrgustike poolt, kellel on jätkuvalt võimekus likvideerida poliittehnoloogiliste võtete, šantaaži ning atentaatide abil kas vahetult või comprador eliitide abil mis tahes poliitilised liikumised, mis lubavad oma riigid ja rahvad eemaldada nn “Washingtoni konsensuse” orbiidilt.
Ühendriikide hegemoonia Euroopa üle kestab senikaua, kuni kontinendi tööstuslikuks keskmeks olev Saksamaa aktsepteerib jätkuvalt oma rolli Washingtoni alamana, selmet võtta omaks riigi tööstuslik-majanduslikule kapatsiteedile ning ajaloolisele staatusele vastav roll suveräänse võimukeskusena.
Adrian Bachmann
Antud tõsiasja valguses väärib tähelepanu AfD juhtkonna liikmete viimastel aastatel aset leidnud ajakohatud surmad, mille statistiline esinemistõenäosus puhta juhusena on matemaatiliselt nullilähedane. AfD juhtkonna kahtlastest surmadest ning meetmetest, millega sakslaste seas populaarseimaks parteiks tõusnud poliitilist jõudu üritatakse võimult eemal hoida, aga ka põhjustest, miks seda soovitakse teha, võib pikemalt lugeda käesoleva loo lõpus viidatud lugudes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
