Paavst Franciscuse sõnul on ta palunud kohtumist Moskvas, et aidata kaasa sõja lõpetamisele, ning hoiatanud Vene õigeusu patriarh Kirilli, kes on andnud oma toetuse Venemaa Ukraina-invasioonile, et temast ei tohiks saada Putini „altaripoiss”.
Paavst väljendas oma seisukohti 3. mail Itaalia ajalehes Corriere della Sera avaldatud intervjuus.
Intervjuus paljastas paavst, et 20 päeva pärast sõja algust palus ta Vatikani tippdiplomaadil, Itaalia kardinal Pietro Parolinil Venemaale teatada, et Franciscus on valmis Moskvasse reisima, et teha lõpp konfliktile, mida ta võrdles 25 aastat tagasi Rwandas toimunuga. Ehkki paavst seda sõna ei kasutanud, on Vatikan varasemalt tunnistanud genotsiidiks 1994. aastal aset leidnud hutude vägivallatsemise tutside vastu, mille tagajärjel hukkus üle 800 000 inimese.
„Me ei ole veel vastust saanud ja me oleme väga järjekindlad,” ütles paavst oma palve kohta Venemaa riigipeaga kohtuda.
3. mail Vene-Ukraina sõja juurpõhjuste üle arutledes nentis paavst, et sõda sai ajendatud “NATO haukumisest Venemaa ukse ees”.
Franciscus on pärast sõja puhkemist kaks korda kõnelenud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ning diplomaatilist protokolli eirates lahkus ta 25. veebruaril, päev pärast sõja algust, Vatikanist, et sõita Venemaa saatkonda Püha Tooli juures, väljendamaks oma muret seoses sõjalise konfliktiga.
Intervjuus kordas Franciscus, et Ukraina pealinna Kiievi külastamine ei ole hetkel päevakorras, sest Venemaa külastamine, et aidata sõda lõpetada, on prioriteetsem.
Muu hulgas kõneles paavst 16. märtsi videokohtumisest Venemaa patriarhiga, öeldes, et nende 40-minutilise vestluse jooksul „ma ütlesin talle: me ei ole riigi vaimulikud”.
Franciscuse sõnul vahendas Kirill kohtumise esimese 20 minuti vältel talle Venemaa õigustusi sõja pidamiseks.
„Ma kuulasin teda ja ütlesin talle, et ma ei saa sellest midagi aru,” ütles Franciscus ajalehele antud intervjuus.
„Patriarh ei saa muuta ennast Putini altaripoisiks,” ütles paavst.
Paavst Franciscus on valmis Moskvasse reisima, et teha lõpp konfliktile, mida ta võrdles 25 aastat tagasi Rwandas toimunuga.
Kahel religioossel juhil oli kavas 14. juunil Jeruusalemmas kohtuda. See oleks olnud teine kord ajaloos paavstil ja Venemaa patriarhil näost-näkku kohtuda. 21. aprillil Argentiina väljaandele La Nacion antud intervjuus ütles paavst aga, et Vatikan on otsustanud, et kohtumine praegusel ajal põhjustaks üksnes „segadust”.
3. mail Vene-Ukraina sõja juurpõhjuste üle arutledes nentis paavst, et sõda sai ajendatud “NATO haukumisest Venemaa ukse ees”.
Ühtlasi meenutas Franciscus oma 21. aprilli kohtumist Ungari peaministri Viktor Orbaniga Vatikanis ja ütles, et Ungari liidri sõnul on Putinil plaan sõda 9. maiks lõpetada.
„Ma loodan, et see nii on, et me saaksime ka mõista praeguseid arenguid,” kommenteeris Franciscus. „Sest enam ei ole asi üksnes Donbassis, vaid ka Krimmis, Odessas ja Ukrainalt Musta mere sadamate ära võtmises.”
„Ma olen pessimistlik, aga me peame tegema kõik võimaliku selle sõja lõpetamiseks,” ütles paavst.
Franciscus, kes on kannatanud parema põlve sideme rebendi tõttu, mis on piiranud tema liikumisvõimet, paljastas 3. mail ka oma plaani lasta teha väike põlveoperatsioon.
Vatikan ei ole raviprotseduuri kommenteerinud.