Kuula artiklit:
Maailmapanga juht tõdes, et COVID-19 pandeemia on maailmamajanduse arengus „traagilise pöörde” kaasa toonud ja vaeste riikide võlad seninägematule tasemele tõstnud.
Panga president David Malpass hoiatas, et viirus on suurendanud lõhet rikaste ja vaeste riikide vahel, pöörates arengut tagasi aastate, mõne riigi puhul isegi aastakümnete jagu.
Esitades Maailmapanga uusimaid andmeid, mis näitavad, et enam kui 70 madala sissetulekuga riigi võlakoormus kasvas ainuüksi 2020. aastal rekordilised 12%, 860 miljardi USA dollarini, kutsus Malpass üles koostama kõikehõlmavat plaani võlasurve leevendamiseks ja rikkaid riike tegema vaktsiinid vähekindlustatud riikide jaoks kättesaadavaks.
Enam kui 70 madala sissetulekuga riigi võlakoormus kasvas ainuüksi 2020. aastal rekordilised 12%.
Ta ütles, et üks peamine probleem on pankrotiprotsessi puudumine, mis aitaks juhtudel, kui võlgade teenindamine on muutunud jätkusuutmatuks. Globaalse finantssüsteemi kohaselt võivad ettevõtted kuulutada välja pankroti, riigid aga mitte.
Arvestades, et arenenud riikides kasvab sissetulek inimese kohta sel aastal keskmiselt 5%, arengumaades aga 0,5%, on Malpassi sõnul ebavõrdsuse probleem aina enam süvenemas.
Pank kardab, et vaeste riikide probleemid võivad veelgi süveneda, kui globaalsed intressimäärad kriisi ajal nähtud hädaolukorra tasemelt tõusevad.
Malpass ütles: „Me vajame terviklikku lähenemisviisi võlaprobleemile, sealhulgas võla vähendamist, kiiremat ümberstruktureerimist ja läbipaistvuse parandamist. Jätkusuutlik võlatase on ülioluline majanduse elavdamiseks ja vaesuse vähendamiseks.”
Globaalse finantssüsteemi kohaselt võivad ettevõtted kuulutada välja pankroti, riigid aga mitte.
Eelmise aasta 12% kasv järgnes 2019. aastal 9,5% tõusule nende 73 riigi seas, kellel on õigus peatada võlamaksed Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi algatuse alusel, mis loodi pandeemia varases staadiumis, leevendamaks rahalist survet vaesemates riikides.
Plaani raames on G20 arenenud turgudega riikide grupp leppinud kokku lükata võlgade tagasi maksmine edasi 2021. aasta lõpuni. Sellel on aga olnud vaid piiratud mõju maksete tegemise peatamisele.
Rõhutades vajadust edasiste meetmete järele, ütles Malpass, et võlataseme tõus paljudes riikides valmistas muret juba enne kriisi ning 2020. aastal on haavatavus hüppeliselt suurenenud.
Majandused seisavad kogu maailmas silmitsi kõrge ja kiiresti kasvava võlataseme hirmuäratava väljakutsega.
Maailmapanga peaökonomist Carmen Reinhart
„Kriis suurendas rahastamisvajadusi ja seeläbi riikidepoolset laenuvõtmist, nõrgendades samal ajal riikide majanduse põhialuseid ja suutlikkust riigivõlga teenindada ja tagasi maksta,” ütles Malpass. „Praegu on oht, et liiga paljud riigid väljuvad COVID-19 kriisist suure võlakoormaga, millega toime tulemine võib võtta aastaid.”
Aruandes märgiti, kuidas võla teenindamise peatamise algatuse plaani rakendamiseks sobivates riikides on võlakoormuse näitajad viimase kümnendi jooksul halvenenud. 2020. aastal oli enam kui pooltel (56%) võla ja rahvatulu suhe üle 60%, samas kui 7% oli võla ja rahvatulu suhe enam kui 100%.
Raport esitati juba enne oktoobri alguses Washingtonis toimunud Maailmapanga aastakoosolekut ning ajal, mil mõned keskpangad, sealhulgas USA Föderaalreserv ja Inglise Pank, kaaluvad meetmeid kasvava inflatsiooni vastu võitlemiseks.
Maailmapanga peaökonomist Carmen Reinhart ütles: „Majandused seisavad kogu maailmas silmitsi kõrge ja kiiresti kasvava võlataseme hirmuäratava väljakutsega. Poliitikakujundajad peavad valmistuma võimalikeks tagasimakseraskusteks, kui finantsturu tingimused muutuvad vähem soodsateks, eriti tärkava turumajanduse ja areneva majandusega riikides.”