Ameerika Ühendriikide diplomaatia suurkuju, endine välisminister Henry Kissinger hoiatas, et juhul kui USA ei leia Hiinaga rahulikku teineteisemõistmist, lõppeb praegu valitud konfrontatsiooni kurss maailmale katastroofiga.
Vesteldes Chatham House’i mõttekoja (vt ka intervjuud endise Chatham House’i direktori Victor Bulmer Thomas’iga, kus on juttu USA globaalse ülemvõimu taandumise põhjustest ja tagajärgedest) veebisümpoosionil endise Suurbritannia välisministri Jeremy Huntiga, hoiatas Kissinger, et lõputu võistlus maailma kahe suurima majanduse vahel toob endaga kaasa kokkupõrked, mille tagajärjed võivad olla tehisintellekti ja futuristliku relvastuse kasutuselevõtu tõttu katastroofilised.
Praegu 97-aastane Kissinger teenis nii USA välisministrina kui riikliku julgeoleku nõunikuna president Nixoni ja Fordi administratsioonis. Külma sõja suurkujuna tõi ta kaasa pingete maandamise poliitika nii NSV Liidu kui Hiinaga.
Kissingeri on kritiseeritud tema rolli pärast katastroofilises Vietnami sõjas ning USA poolt korraldatud riigipööretes Lõuna-Ameerikas, mis asendasid demokraatlikult valitud valitsused USAle lojaalse sõjaväelise diktatuuriga.
Maailmas on vähe inimesi, kellel oleks rohkem rahvusvahelisi sidemeid või diplomaatilist kogemust kui Kissingeril, eriti mis puudutab Hiinat. „Pekingil ei ole mingit maailmavalitsemise plaani. Nad soovivad lihtsalt saada riigina nii edukaks kui nende ühiskond seda võimaldab.“
Hiina tõus esitab Ameerika maailmavalitsemisele väljakutse, mis on põhjustamas paanikat nii Washingtonis kui Euroopas. Hiina majandus on kursil, millel ta möödub lähiajal Ühendriikidest. Hiina sõjalised investeeringud, tuumarelvade täiustamine ning tsiviiltehnoloogiline võimsus on tegemas Hiinast üliriiki.
Ameerika valijad on üha rohkem mures Hiina tõusu üle ning autoritaarsete suundumuste pärast kodumaal. Tänaseks on Washingtonis saavutatud parteide ülene konsensus, mille kohaselt nähakse Hiinat pigem ohuna, millele vastu astuda, kui et majandusliku perspektiivina, mida ekspluateerida.
President Biden on lubanud olla Hiinaga “karm”, jätkates president Trumpi poolt nelja aasta eest algatatud pingete kasvatamise poliitikat. Bideni meeskond serveerib strateegiat kui “võistlust”, mitte konflikti, üritades kinnast heita Pekingi suunas jõupositsioonilt, kaasates endaga Ameerika liitlased.