Kui korrumpeerunud on Ameerika Ühendriikide valitsus tegelikult? Kuigi tõetruud mõõtetulemust suurte institutsioonide korruptsiooni taseme kohta pole lihtne leida, oskavad iga riigi valitsuse moraalset taset kõige vahetumalt hinnata selle riigi kodanikud ise. Antud asjaolu silmas pidades on kainestav tõdeda, et viimaste uuringute tulemusena peab üheksa ameeriklast kümnest oma riigi valitsust täiesti korrumpeerunuks, ületades antud näitajate poolest ajaloos esimest korda narkokartellide poolt kontrollitud Kolumbiat.
Adrian Bachmann
Septembris avaldatud rahvaküsitluste tulemuste kohaselt leiab 89 protsenti täiskasvanud ameeriklastest, et Ühendriikide valitsus on suures ulatuses korrumpeerunud.
Antud andmed edastas väljaanne “National Pulse”, märkides, et ameeriklaste hulk, kes peavad oma riigi valitsust korrumpeerunuks on aastaga tõusnud kümne protsendi võrra 79% pealt 89% peale, samas kui 20 aasta eest pidas oma riigi valitsust korrumpeerunuks vaid 59% ameeriklastest.
ameeriklaste hulk, kes peavad oma riigi valitsust korrumpeerunuks on aastaga tõusnud kümne protsendi võrra 79% pealt 89% peale, samas kui 20 aasta eest pidas oma riigi valitsust korrumpeerunuks vaid 59% ameeriklastest.
Uurimusküsitluste andmetel on nende ameeriklaste osakaal, kes peavad korruptsiooni riigi valitsuses laialt levinuks, pidevalt üle 70 protsendi juba alates 2010. aastast.
Äsja läbi viidud uuringu kohaselt on korruptsioonitaju USAs tänaseks tõusnud kõrgemale tasemele kui ühelgi varasemal hetkel viimase 20 aasta jooksul, ületades enamike teiste riikide, sealhulgas arenenud majandusega riikide analoogseid näitajaid.
Ajaloolised andmed näitavad järjepidevat tõusutrendi – kui 2006. aastal pidas valitsuse korruptsiooni laialt levinuks vaid 59 protsenti ameeriklastest, siis 2016. aastaks oli see näitaja kasvanud juba 76 protsendini, jõudes kõige viimases küsitluses siis nüüdseks 89 protsendini.
Märgitud suundumus langeb kokku ameeriklaste üleüldise usalduse kadumisega riiklike institutsioonide vastu laiemalt. Rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International 2025. aasta korruptsioonitajumise indeksis langes USA 29. kohale, mis oli muuhulgas riigi kõigi aegade madalaim positsioon.
Kasvav umbusk keskvõimu vastu haakub ka varasemalt teostatud analüüsidega, milles on vaadeldud riigivõimu poolset piiride ületamist ning poliitilise ja majandusliku eliidi mõjuvõimu kuritarvitamist.
Korruptsiooni peavad probleemiks nii demokraadid kui ka vabariiklased
Gallupi küsitluse järgi peab korruptsiooni föderaalvalitsuses laialt levinuks 91 protsenti demokraatidest, 90 protsenti parteilise kuuluvuseta vastajatest ning 83 protsenti vabariiklastest.
Gallupi küsitluse järgi peab korruptsiooni föderaalvalitsuses laialt levinuks 91 protsenti demokraatidest, 90 protsenti parteilise kuuluvuseta vastajatest ning 83 protsenti vabariiklastest.
Väärib märkimist, et kui vabariiklaste hinnangud valitsuse korruptsiooni tasemele ei ole eriti mõjutatud sellest kas võimul on vabariiklased või demokraadid, siis demokraatide valijaid tunnistavad valitsust korrumpeerunuks pigem siis kui võimul on vabariiklased.
Näiteks 2024. aastal, mil Valge Maja oli demokraatide kontrolli all tunnistas valitsuse korrumpeerunuks vaid 57% demokraatidest, samas kui vabariiklaste hinnanguid valitsuse korruptsioonile ei mõjuta kuigipalju see kas parajasti on võimul vabariiklased või demokraadid.
Erakondlikud erinevused institutsioonide usaldamises ilmnevad ka teistes valdkondades.
Gallupi varasemate küsitluste kohaselt on ameeriklaste hinnangutes kõige madalamale langenud ravimitööstuse maine, samas kui aastatel 2011-2018 kuulus kõige umbusladusväärsema ühiskondliku institutsiooni koht föderaalvalitsusele.
Gallupi varasemate küsitluste kohaselt on ameeriklaste hinnangutes kõige madalamale langenud ravimitööstuse maine, samas kui aastatel 2011-2018 kuulus kõige umbusladusväärsema ühiskondliku institutsiooni koht föderaalvalitsusele.
Ettevõtetes nähakse korruptsiooni vähem kui valitsuses
Täiendavalt väärib märkimist, et sama arvamusküsitluste kohaselt peab 71 protsenti ameeriklastest korruptsiooni laialt levinuks ka USA ettevõtlussektoris. Siiski on oluline eristada, et kuigi ameeriklased peavad korruptsiooni tõsiseks probleemiks ka eraettevõtetes, on elanikkond üksmeelne, et riigi valitsus ületab eraettevõtlust korruptiivsuse määra poolest.
Ameeriklased näevad riigivõimu koondumises suuremat probleemi kui ettevõtete väärpraktikates eriti nendel juhtudel kui protsessidesse on kaasatud mõjuvõimsad, valitsuse kaaperdanud erihuvid, mille üle puudub avalikkusel piisav kontroll.
Uuringu kohaselt on USA tõusnud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide seas esikohale elanike osakaalu poolest, kes peavad korruptsiooni oma riigi valitsuses laialt levinuks, ületades tänaseks antud näitaja poolest isegi Kolumbiat, mille elanikest peab oma valitsust korrumpeerunuks 79% elanikest, ameeriklaste 89% vastu.
Uuringu kohaselt on USA tõusnud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide seas esikohale elanike osakaalu poolest, kes peavad korruptsiooni oma riigi valitsuses laialt levinuks, ületades tänaseks antud näitaja poolest isegi Kolumbiat, mille elanikest peab oma valitsust korrumpeerunuks 79% elanikest, ameeriklaste 89% vastu
Uuringu tulemusi käsitlevate analüüside järgi võib ameeriklaste seas pidevalt kasvav usaldamatus riigivõimu vastu suurendada toetust “radikaalseteks” ja “populistlikeks” tembeldatud poliitilistele jõududele ning üksikkandidaatidele, kes presenteerivad ennast võimul oleva poliitilise eliidi alternatiivina.
Rahulolematus valitsuse tegevusega ulatub ka maksupoliitikasse. Gallupi teise uuringu kohaselt leiab tänaseks kuus ameeriklast kümnest, et nende makstav föderaalne tulumaks on liiga kõrge.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.