Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Thomas Fazi
Euroopa Liidu massiivse survekampaania tulemusena hiljuti ametisse vannutatud Ungari uus peaminister Péter Magyar on suutnud tänaseks ellu viia “Operatsiooni purgatoorium” – massiivse poliitilise maalihke, mille käigus on muudetud Ungaris 47 erinevat seadust, sealhulgas riigi põhiseadust, eesmärgiga likvideerida pöördumatult võimult endine peaminister Viktor Orbán ning Ungari opositsiooni langenud rahvuslik-konservatiivne Fideszi partei. Programmi eesmärgiks on garanteerida, et Ungaris ei saaks kunagi enam võimule tulla poliitiline jõud, mis asetaks Ungari rahvuslikud huvid ettepoole Brüsselist dikteeritud agendale.
Peamised seadusemuudatused Orbáni ja tema poliitilise liikumise võimult eemaldamisel on tagasiulatuvalt kogu elu jooksul lubatud ametiaja piirangu kehtestamine nii peaministrile (8 aastat) kui parlamendiliikmetele (12 aastat) ning kohustusliku pensioniea (70-aastaselt) taastamine põhiseaduskohtu kohtunikele. 2024. aastal presidendiks valitud Tamás Sulyokist vabanemiseks ei piirdunud Magyar enam tavapäraste konstitutsiooniliste vahenditega, otsustades lisada põhiseadusemuudatusse pelgalt lause “Vabariigi praeguse presidendi ametiaeg lõppeb täna.”
Magyari varjamatult Viktor Orbáni isiku vastu suunatud peaministri ametiaegade eluaegse kogusumma piirangul, mida nimetatakse sarkastiliselt “Lex Orbániks”, puudub igasugune loogika peale võimu monopoliseerimise soovi läbi peamise opositsioonijuhi poliitilise tühistamise.
Magyari varjamatult Viktor Orbáni isiku vastu suunatud peaministri ametiaegade eluaegse kogusumma piirangul, mida nimetatakse sarkastiliselt “Lex Orbániks”, puudub igasugune loogika peale võimu monopoliseerimise soovi läbi peamise opositsioonijuhi poliitilise tühistamise.
Thomas Fazi
Vastamata ning vastamatu küsimus kõlab aga järgenvalt – mis loogilisel põhjusel peaks keelatama Ungari valijatel uuesti valida peaministrit ning parlamentääre kes toetavad teatud konkreetset peaministrikandidaati? Ning keelama üksnes seetõttu, et antud isik on varemalt Ungari rahva poolt peaministriks või parlamendiliikmeks valitud? Erinevalt presidentaalse riigikorraga riikidest ei ole mitte üheski parlamentaarses demokraatias valitsusjuhi võimalik ametiaegade summa piiratud.
Hämmastava kokkusattumusena on Magyari valitsuse poolt koostatud parlamendiliikmete ametiaegade piirangud koostatud viisil, et need mõjutavad üksnes Magyari opositsiooni esindajaid ja mitte ühtegi Magyari enda parteikaaslast. Alates 1990.-test aastatest Ungari poliitilisel maastikul domineerinud parempoolse konservatiivse Fideszi ja selle koalitsioonipartneri KDNP jaoks tähendab Magyari läbi surutud muudatus, et praktiliselt kogu nimetatud parteide vanemaealine liikmeskond on meelevaldsel viisil poliitikast kõrvaldatud ilma naasmisvõimaluseta.
Hämmastava kokkusattumusena on Magyari valitsuse poolt koostatud parlamendiliikmete ametiaegade piirangud koostatud viisil, et need mõjutavad üksnes Magyari opositsiooni esindajaid ja mitte ühtegi Magyari enda parteikaaslast.
Thomas Fazi
Magyari-poolset demokraatliku õigusriigi printsiipide sisulist tühistamist oma partei võimu betoneerimise nimel, väheveenva “korruptsioonivastase võitluse” ettekäändel on kritiseerinud mitmed inimõiguste organisatsioonid, sealhulgas Amnesty International ja Human Rights Watch.
Sellegipoolest ei ole Euroopa Liidu kõrgemad organid astunud ühtegi sammu Ungari uue peaministri kiirkorras sisse viidud ulatuslike põhiseadusemuudatuste vastu. President Sulyok kaebas Magyari tegevuse ametis oleva presidendi meelevaldsel kukutamisel Veneetsia Komisjoni – institutsiooni, mille ülesandeks on nõustada ELi komisjoni selles, kas liikmesriikide põhiseadused ja seadusandluslik protsess vastavad õigusriikluse printsiipidele.
Ilmselgete õigusriigi printsiipide rikkumiste tuvastamise asemel teatas ELi komisjon pärast põgusat visiiti Ungarisse, et võtab Magyari tegevuse õigusliku hinnangu teostamise ette alles oktoobris – ehk teisisõnu mitu kuud pärast seda, kui riigi ametisolev president on peaministri omavolilise põhiseadusemuudatusega päevapealt tagandatud.
Põhiseaduskohtu kohtunikele kohustusliku pensioniea kehtestamisega on Magyaril õnnestunud saada ühtaegu lahti nii kohtu esimehest kui veel kolmest kohtunikust, täites seeläbi Ungari ülemkohtu selgesti valitsusmeelsete kohtunikega – ehk teisisõnu, rikkudes võimude lahususe printsiipi täpselt viisil, milles varemalt Orbáni valitsust süüdistas.
Põhiseaduskohtu kohtunikele kohustusliku pensioniea kehtestamisega on Magyaril õnnestunud saada ühtaegu lahti nii kohtu esimehest kui veel kolmest kohtunikust, täites seeläbi Ungari ülemkohtu selgesti valitsusmeelsete kohtunikega – ehk teisisõnu, rikkudes võimude lahususe printsiipi täpselt viisil, milles varemalt Orbáni valitsust süüdistas.
Thomas Fazi
Võimu kindlustamise programmi peadpööritava kiirusega edendades on Magyar rajanud tänaseks ka uut tüüpi riigiasutuse – “Riikliku varade taastamise ja kaitse büroo”. Tegemist on institutsiooniga, mis paistab täitvat esmapilgul pelgalt korruptsioonivastase võitluse funktsiooni, ent lähemalt vaadates ilmneb organi ilmselgelt politiseeritud iseloom.
Magyari poolt loodud Ungari uue “korruptsioonivastase büroo” teeb ebardlikuks asjaolu, et tegemist on riigiorganiga, mille ainus ülesanne on uurida üheainsa erakonna – Magyari opositsiooni esindava Fideszi – väidetavaid väärkäitumisi juriidilise ja ühiskondliku pilgu alt eemal. Nagu selgitas Ungari roheliste partei LMP endine juht András Schiffer, on Magyari poolt loodud büroo eesmärk: “muuta Fideszi osavõtt riigi poliitilisest protsessist lavastatud teatraalsete kohtuprotsesside kaudu moraalselt võimatuks.” Büroo mõjujõudu tõstab täiendavalt Ungari uue valitsuse otsus liituda Euroopa Komisjoni käepikendusena toimiva Euroopa Prokuratuuriga (EPPO).
Magyari poolt loodud Ungari uue “korruptsioonivastase büroo” teeb ebardlikuks asjaolu, et tegemist on riigiorganiga, mille ainus ülesanne on uurida üheainsa erakonna – Magyari opositsiooni esindava Fideszi – väidetavaid väärkäitumisi juriidilise ja ühiskondliku pilgu alt eemal.
Thomas Fazi
Péter Magyar on põhjendanud oma radikaalset võimuhaaramist “valijaskonnalt saadud erakordselt suure toetusega”, väites, et täide viidud sammude näol on tegemist “konstitutsioonilise demokraatia taastamiseks vajaliku eeldusega”. Magyari sõnul rajas Orbán “maffiariigi”, mis trampis jalge alla õigusriigi, ning õigusriigi taastamiseks on vaja kogu Fideszi loodud süsteem vahendeid mitte kuigi delikaatselt valides lihtsalt hävitada.
Käitudes vastavalt mainitud programmile ongi Magyar võtnud koheselt ette mitte üksnes poliitikute ja kohtunike väljavahetamise, vaid märksa ulatuslikuma lammutustöö. Muuhulgas on Magyar tänaseks peatanud avalikõigusliku ringhäälingu tele- ja raadiokanalite programmid, sulgenud Fidesziga koostööd teinud konservatiivsed ja rahvuslikud kultuuriasutused, sh Mathias Corvinuse Kolleegiumi (MCC) ja Danube Instituudi, ning võtnud maha Fideszi partei veebilehe ja konfiskeerinud oma peamise opositsioonierakonna andmebaasid.
Endine peaminister Viktor Orbán on omalt poolt süüdistanud Magyari valitsust õigusriigi hävitamises, opositsiooni tagakiusamises ning just sellise autoritaarse režiimi loomises, milles Magyar ja tema erakonnakaaslased Orbáni valitsust süüdistasid.
Muuhulgas on Magyar tänaseks peatanud avalikõigusliku ringhäälingu tele- ja raadiokanalite programmid, sulgenud Fidesziga koostööd teinud konservatiivsed ja rahvuslikud kultuuriasutused, sh Mathias Corvinuse Kolleegiumi (MCC) ja Danube Instituudi, ning võtnud maha Fideszi partei veebilehe ja konfiskeerinud oma peamise opositsioonierakonna andmebaasid.
Thomas Fazi
Soovin siinkohal selgitada, et minu eesmärk käesoleva artikli kirjutamisel ei ole teid veenda Orbáni vääramatus õigustatuses. Pigem soovin tõmmata tähelepanu sellele, mida kõneleb Orbáni-järgne üleminekuajastu meile “õigusriigist”, “demokraatiast” ja “türanniast” ning millised vastuolud peituvad nii liberaalide kui Orbáni pooldajate seisukohtades.
Alustame sellest, et tehniliselt võttes ei ole Ungari uue valitsuse meetmed ebaseaduslikud. Ungaris kehtib hüperparlamentaarne kord, mis tähendab, et kahe kolmandiku häälteenamusega võib valitsus põhiseadust üheainsa hääletusega täiendada või selle täies mahus välja vahetada, ilma et kohtunikud peaksid otsust hindama. Samuti on võimalik kahe kolmandiku parlamaendisaadikute enamushäältega muuta valimiskorraldust, meediat, kohtusüsteemi ja keskpanka puudutavaid seadusi. Seega võib öelda, et Ungari parlamendi legislatiivsete sammude teel seisab oluliselt vähem tõkkeid kui enamikus teistes Euroopa riikides, kus põhiseaduse muutmine eeldab üldjuhul korduvat hääletamist, referendumit või isegi üldvalimisi. Väärib märkimist, et näiteks Saksamaal ei ole teatud põhiseaduslikud alused üldse muudetavad, vaid on püsivalt paika pandud ega allu kui tahes suurele parlamendi enamusele. Ungaris seevastu ei ole kahe kolmandiku parlamendi enamusega valitsusel põhjust muretseda vähimagi institutsioonilise veto pärast.
Õigupoolest oli just Viktor Orbán ise valitsusjuhiks, kes 2013. aastal piiras oluliselt põhiseaduskohtu volitusi konstitutsiooni muudatuste hindamisel, lihvides sealjuures parlamendienamuse võimu loogika täiuseni. Orbáni erakond Fidesz kasutas oma parlamendienamust ära uue põhiseaduse koostamiseks ning riigi konstitutsioonilise identiteedi sõnaselgelt rahvuslik-konservatiivses võtmes määratlemiseks. Seejärel laiendati põhiseaduskohtu kohtunike hulka 11 pealt 15-ni, valitsus andis endale volituse valida neli uut kohtunikku ning konsolideeris valitsust toetava meedia.
Seega võib väita, et Ungari uus peaminister Péter Magyar järgib üksnes Orbáni poolt sisse töötatud demokraatia loogikat, mille kohaselt peaks tugeva mandaadiga valitsusel olema vabadus viia ellu rahva tahet väljendavaid ulatuslikke muudatusi ning kasutada oma häälteenamust valitseva erakonna poliitiliste huvide kehtestamiseks.
Iroonilisel kombel lõikas hetkel valitsev erakond Tisza kasu Orbáni enda poolt 2011. aastal sisse viidud valimisreformist, mis süvendas võitja-võtab-kõik võimumehaanikat, vähendades parlamendikohtade hulka peaaegu poole võrra ning suurendades ühemandaadiliste valimisringkondade esindajate osakaalu parlamendis 45% pealt 53% peale. Orbáni enda ellu viidud reform tähendas, et Tisza kogutud 53% häältest tagasid erakonnale ligikaudu 71% parlamendikohtadest. Seetõttu kõlavad Fideszi süüdistused, nagu püüaks Tisza “õigusriiki lammutada”, “kontrollisüsteemi ja poliitilist tasakaalu kaotada” ning “sõltumatute institutsioonide legitiimsust hävitada”, õõnsalt. Samu süüdistusi kuulis Orbán valitsuse eesotsas olles aastaid Brüsselilt.
Samas vastab tõele, et Magyari Tisza partei on tänaseks oma võimu konsolideerimisel ületanud kõik punased jooned – ka need, mida (Euroopa Liidu poolt mitte toetatud, vaid survestatud) Orbán ei julgenud puudutada. Näiteks ei ole ükski Orbáni valitsus söandanud ametisolevat presidenti pelga valitsuse määrusega kõrvaldada. Selles mõttes rikuvad praeguse valitsuse võtted kahtlemata konstitutsioonilisi põhimõtteid, mille hulka presidendi puutumatus ühemõtteliselt kuulub, isegi kui tegemist ei ole rangelt võttes ebaseaduslike sammudega.
Magyari Tisza partei on tänaseks oma võimu konsolideerimisel ületanud kõik punased jooned – ka need, mida (Euroopa Liidu poolt mitte toetatud, vaid survestatud) Orbán ei julgenud puudutada. Näiteks ei ole ükski Orbáni valitsus söandanud ametisolevat presidenti pelga valitsuse määrusega kõrvaldada.
Thomas Fazi
Teisest küljest peaksime endilt küsima, kas presidendi puutumatus on sedavõrd püha põhimõte, et seda tuleks demokraatlikust vaatepunktist alati ja ilmtingimata kaitsta? Kui vaatame hetkeks olukorda Ungarist laiemalt, siis paljud tänapäevase liberaalse demokraatia põhistruktuuri moodustavad „sõltumatud” institutsioonid, sh presidendid, sõltumatud keskpangad, põhiseaduskohtud ja muud sarnased asutused, ei piirdu üksnes „põhiseaduse ja õigusriigi põhimõtete kaitsmisega”. Pigem järgivad nad omaenda poliitilist ja institutsioonilist loogikat, mis ei sõltu hetkel valitseva poliitilise juhtkonna poolt avalikult sõnastatust, vaid peegeldab sügavalt ühiskonda juurdunud eliidi huve, mis ületavad riikide piire. Näiteks langetavad ülem- ja põhiseaduskohtud sageli otsuseid, mis vastanduvad valitsuse poliitikale, eriti vastuoluliste teemade puhul nagu immigratsioon. Ühe näitena võib siin mainida Inglise Panka, mis nurjas 2022. aastal toonase peaministri Liz Trussi kurikuulsa “minieelarve“.
Ehk teisisõnu väljaendatuna – liberaalset riigikorda alal hoidvate institutsioonide peamine mõte seisnebki avalikkuse tahte piiramises vastavalt nn “piiratud demokraatia” loogikale, mida saavutatakse tihtilugu valitsuse otsuste ümberlükkamise teel. Sealjuures ei soovi ma väita, nagu ei tohiks valitud valitsuste tegevusele üldse mingeid piiranguid seada. Ent täna kehtiv mudel on sügavalt vigane ja selle teadmise valguses tuleks Ungari valitsuse oluliselt väiksemat piiratust käsitleda positiivse nähtusena.
Kas meil on alust süüdistada Ungari uut valitsust selles, et see ei soovinud veeta järgmist nelja aastat oma eelkäija määratud presidendiga? Kui rollid oleks vahetunud – kui Fidesz oleks võitnud valimised kahe kolmandiku enamusega ja leidnud end vastamisi tugevalt Brüsseli-meelse presidendiga –, kas konservatiivid oleksid Fideszi süüdistanud soovis presidendist vabaneda? 2010. aastal võimule naasmise järel kindlustas Orbán, et kõik presidendid vastaks tema valitsuse agendale. Minu hinnangul oli tema käitumine populaardemokraatlikust vaatepunktist lähtudes igati õigustatav.
Ei saa olla mingit kahtlust, et Peter Magyari valitsuse poolt rakendatud drastiliste võimu konsolideerimise meetmete eesmärgiks on Ungari opositsiooni hävitamine ning kindlustamine, et Viktor Orbán ega tema poolt palju aastaid juhitud Fidesz ei saaks enam kunagi võimule naasta. Kogu programmi suuremaks eesmärgiks on aga garanteerimine, et Brüsseli poolt dikteeritud majandusliku ja välispoliitilise kursi tõkestamiseks ei saaks Ungaris kunagi enam tekkida rahvuslik-konservatiivset liikumist, mis asetaks Ungari rahvuslikud huvid ettepoole Brüsseli agendadest.
Thomas Fazi
Seetõttu väidan ma, et Ungari uue valitsuse meetmeid ei peaks tagasi lükkama mitte protseduurilistel põhjendustel ja analoogsete süüdistuste saatel, nagu esitas Euroopa Liit Viktor Orbáni vastu, vaid nende fundamentaalse olemuse ja mõju tõttu. Kõige olulisem küsimus ei seisne selles, kuidas valitsus seadusi vastu võtab, vaid selles, mida nendega saavutada püütakse. Antud punktis ei saa olla mingit kahtlust, et Peter Magyari valitsuse poolt rakendatud drastiliste võimu konsolideerimise meetmete eesmärgiks on Ungari opositsiooni hävitamine ning kindlustamine, et Viktor Orbán ega tema poolt palju aastaid juhitud Fidesz ei saaks enam kunagi võimule naasta. Kogu programmi suuremaks eesmärgiks on aga garanteerimine, et Brüsseli poolt dikteeritud majandusliku ja välispoliitilise kursi tõkestamiseks ei saaks Ungaris kunagi enam tekkida rahvuslik-konservatiivset liikumist, mis asetaks Ungari rahvuslikud huvid ettepoole Brüsseli agendadest.
Brüsseli agenda ei ole kellelegi saladus. Euroopa Liit soovib lammutada Orbáni Brüsseli silmis ketserliku majandusmudeli, alustades hinnapiirangutest ja energiasubsiidiumitest, mida uus valitsus on juba asunud kaotama. Samuti soovib Euroopa Liit Ungari vene naftast ja gaasist lahti ühendada, hoolimata vähimatki selle sammu katastroofilistest tagajärgedest ungari peredele ja tööstusele. Ning eelkõige peab Ungari täielikult joonduma Brüsseli taktikepi alla Ukraina-küsimuses. Mitte kuigi üllatuslikult on Magyar Euroopa Liidu poolt temale asetatud lootusi juba täitnud. Vaid mõne nädala ametis olnuna tühistas Magyar Ungari veto nn. Euroopa “rahutagamisrahastult”, mille kaudu Euroopa Liit katab Ukrainale relvi saatvate liikmesriikide kulusid. Samuti loobus Ungari vastuseisust Ukraina Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimistele ning Magyar on teada andnud, et ta ei blokeeri enam Venemaa-vastaseid sanktsioone.
Mitte kuigi üllatuslikult on Magyar Euroopa Liidu poolt temale asetatud lootusi juba täitnud. Vaid mõne nädala ametis olnuna võttis Magyar tagasi Ungari veto eelarveväliselt tegutsevalt Euroopa “rahutagamisrahastult”, mille kaudu Euroopa Liit katab Ukrainale relvi saatvate liikmesriikide kulusid. Samuti loobus Ungari vastuseisust Ukraina Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimistele ning Magyar on teada andnud, et ta ei blokeeri enam Venemaa-vastaseid sanktsioone.
Thomas Fazi
Kui vaadata poliitikast kaugemale, siis Magyari valitsuse opositsiooni vastu suunatud jultunud rünnakut ei ole mitte mingil määral võimalik demokraatlikel alustel õigustada. Vaatamata Brüsseli süüdistustele Orbáni valitsuse autokraatliku iseloomu osas ei söandanud Orbán kunagi oma oponente seaduste abil ära kaotada. Ning antud asjaolu toob meid liberaalide väidetes peituvate vastuolude juurde. Hoolimata sellest, mida keegi arvab isiklikult liberaaldemokraatlikest dogmadest, on võimatu ignoreerida fakti, et Magyari valitsuse sammud tähistavad Brüsseli enda poolt defineeritud õigusriigi põhimõtete totaalset rikkumist. On hämmastav, et Euroopa Liit, mis süüdistas Viktor Orbáni 15 aastat “õigusriigi põhimõtetele” viidates diktatuuri rajamise püüdlustes, aplodeerib nüüd samade põhimõtete võrreldamatult rängematele rikkumistele uue valitsuse poolt. Peamine samm, millega Euroopa Liit on Magyari “Operatsioon purgatooriumile” omalt poolt reageerinud, on 10 miljardi euroni küündinud pandeemiajärgsele rahastusele Orbáni valitsuse ajal seatud bloki eemaldamine.
Samamoodi on Ungari liberaalidest seadusandluse eksperdid, kes on aastaid iga Orbáni põhiseadusealast eksimust üles loetlenud, muutunud hiirvaikseks olukorras, kus õigusriikluse printsiipidest üle sõitja isik ning agenda on vahetunud. Nagu üks neist akadeemikutest märkis, kuna “eelmine seadusandja on ilmselgelt riivanud Euroopa Liidu alusväärtuseid” ning uus enamusvalitsus “valab uue, Euroopa Liidu alusväärtuste eest seismisele pühendunud vabariigi vundamenti”, siis sellest lähtuvalt “on riigipea kiire kõrvaldamine erakorraliselt vastuvõetav”. Teisisõnu võib õigusriigi põhimõtted riigiõiguse ekspertide väitel kõrvale heita niipea, kui õigusriigi põhimõtete rikkumine toimub “Euroopa Liidu alusväärtuste” nimel, mis on võrdsustatud õigusriigi endaga.
Hoolimata sellest, mida keegi arvab isiklikult liberaaldemokraatlikest dogmadest, on võimatu ignoreerida fakti, et Magyari valitsuse sammud tähistavad Brüsseli enda poolt defineeritud õigusriigi põhimõtete totaalset rikkumist. On hämmastav, et Euroopa Liit, mis süüdistas Viktor Orbáni 15 aastat “õigusriigi põhimõtetele” viidates diktatuuri rajamise püüdlustes, aplodeerib nüüd samade põhimõtete võrreldamatult rängematele rikkumistele uue valitsuse poolt.
Thomas Fazi
Siinkohal on oluline märkida, et sarnast sündmuste käiku oleme varem juba näinud. Poolas ründas 2023. aastal uus koalitsioon peaminister Donald Tuski juhtimisel enneolematu jõuga õigusriiki ning haaras kõiki põhiseaduslikke printsiipe kõrvale heites kontrolli kogu meedia ja kohtusüsteemi üle. Ja nagu täna Ungari puhul ei pälvinud ka toona Euroopa Liidule lojaalsete jõudude illegaalsed ja amoraalsed sammud euroliidu juhtkonnalt vähimatki kriitikat vaatamata tegevuse ilmselgele õigusriigi vastasele iseloomule. Veelgi enam – ka toona vabastas Euroopa Liit kiirelt aastaid külmutatud olekus seisnud rahastuse Poola euromeelsele valitsusele.
Kõik kirjeldatu tõestab, et Euroopa Komisjoni jutt “demokraatiast”, “väärtustest” ja “õigusriigist” ei ole enamat kui mugav kattevari selliste valitsuste kukutamisel, kes keelduvad end Euroopa Liidu riikideülese autoriteedi ja poliitilise agenda taktikepi alla painutamast. Tänaseks on üheselt selge, et oma poliitilise patronaaži all olevate Euroliidu võimu edendajate toetamisel ei kohku Brüssel tagasi ühegi punase joone ees, kaasa arvatud riiklike valimiste tühistamine juhul, kui valimistulemused ei vasta Euroopa Liidu soovidele, nagu nägime 2024. aastal Rumeenias. Ungari puhul paistab Brüsseli strateegia taas kord üheselt mõistetav: isepäiseid liiduvabariike tuleb karistada ning garanteerida, et kõikides liikmesriikides kehtiks poliitiline režiim, mis välistaks võimu sattumise poliitiliste jõudude kätte, mis seavad oma rahva huvid ettepoole Brüsseli diktaadist.
Teisisõnu võib õigusriigi põhimõtted riigiõiguse ekspertide väitel kõrvale heita niipea, kui õigusriigi põhimõtete rikkumine toimub “Euroopa Liidu alusväärtuste” nimel, mis on võrdsustatud õigusriigi endaga.
Thomas Fazi
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ungaris Viktor Orbáni ning Fideszi partei võimult likvideerimisega aset leidvad protsessid pakuvad õpikunäidet riigi võimuaparaadi rohujuuretasandil välja vahetamisest pikaaegse ning kõikehõlmava välise surve tulemusena. Tegemist on programmiga, millega kinnistatakse võim ning pakutakse legitiimsus uuele establishmendile, keda on tavaks nimetada “comprador eliidiks” ehk eesti keeles väljendatuna asehalduriteks, kelle legitiimsus välise võimu silmis tuleneb tervenisti selle valmidusest mugandada või sootuks minetada oma enda rahva huvid nende võimuletulekut patroneerinud riigiüleste võimuvõrgustike huvides.
Ungaris Viktor Orbáni ning Fideszi partei võimult likvideerimisega aset leidvad protsessid pakuvad õpikunäidet riigi võimuaparaadi rohujuuretasandil välja vahetamisest pikaaegse ning kõikehõlmava välise surve tulemusena.
Adrian Bachmann
Kuigi Brüsseli lakkamatu majanduslik surve ning välismaalt finantseeritud valitsusväliste organisatsioonide sekkumine Ungari poliitilisse protsessi on vaieldamatuks tõsiasjaks, ei ole ometi küllaldaselt alust eeldada, et Orbáni võimult viinud valimised olid võltsitud. Seega on rahvuslike huvide eest seisnud Fideszi võimult likvideerimine samaväärselt suveräänsuse aadet väheväärtuslikuks või enesest mõistetavaks arvanud ungarlaste kui globalistidest poliittehnoloogide teeneks.
Ent nagu ungarlased ilmselt mitte kuigi kauges tulevikus on sunnitud tunnistama, on ühes Orbáni võimuga likvideeritud sama pöördumatult ka rahvuskonservatiivide poolt aastaid alal hoitud Ungari riikliku suveräänsuse viimased riismed. Mis peamine – kui Orbáni riikliku suveräänsuse eest seisnud võimukartelli oli ungarlastel võimalik võimult eemaldada valimiskasti juures, siis nn “euroatlantilise kogukonna” poolt võimule mahitatud asehaldurite võimust vabanemine saab nõudma rahvuslikku solidaarsuse ja meelekindluse taset, mida ungarlased viimati demonstreerisid 1956. aastal Nõukogude Liidu poolt võimule seatud comprador eliidi vastu.
Ent nagu ungarlased ilmselt mitte kuigi kauges tulevikus on sunnitud tunnistama, on ühes Orbáni võimuga likvideeritud sama pöördumatult ka rahvuskonservatiivide poolt aastaid alal hoitud Ungari riikliku suveräänsuse viimased riismed.
Adrian Bachmann
Nagu toona, on ka tänapäeval paraku naiivne eeldada, et ungarlasi või ühtegi teist Euroopa rahvast võiks saata oma riikliku suveräänsuse ning rahva elulootuse tagasivõitmisel edu enne, kui angloameerika võimukeskustest lähtuva võimuvõrgustiku haare kontinendi üle lõdveneb. Tõenäoliselt ei saa see leidma aset enne seda, kui Euroopa rahvad on comprador eliitidele ette antud programmi alusel viidud sõtta, mis lõpetab nii mõnegi Ida-Euroopa rahva eksistentsi viisil, mida me viimastel aastatel Ukrainas näinud oleme.
Lühidalt kokkuvõetuna… Viktor Orbán oli üks viimaseid Euroopa valitsusjuhte, kes seisis vaatamata oma arvukatele puudustele – sealhulgas iseenese võimu kinnistamine õigusriiklikult problemaatiliste võtetega – selle eest, et ungari rahvast ei mässitaks rahvusvahelistesse konfliktidesse, mille tagajärjeks saab mis tahes rahva jaoks olla üksnes vaesumine, surm ning häving.
On naiivne eeldada, et ungarlasi või ühtegi teist Euroopa rahvast võiks saata oma riikliku suveräänsuse ning rahva elulootuse tagasivõitmisel edu enne, kui angloameerika võimukeskustest lähtuva võimuvõrgustiku haare kontinendi üle lõdveneb. Tõenäoliselt ei saa see leidma aset enne seda, kui Euroopa rahvad on comprador eliitidele ette antud programmi alusel viidud sõtta, mis lõpetab nii mõnegi Ida-Euroopa rahva eksistentsi viisil, mida me viimastel aastatel Ukrainas näinud oleme.
Adrian Bachmann
Siin peitub ultimatiivne põhjus, miks Orbáni riikliku suveräänsuse liikumine tuli võimult eemaldada, miks see tänaseks sisuliselt hävitatud on ning miks kõik riikliku suveräänsuse, mittesekkumise ning neutraliteedi poliitikat edendavad poliitilised juhid ning erakonnad on Euroopas varjamatult diktatuursete võtetega alla surutud. Leides vastuse küsimusele, milline jõud see küll on, mis suudab eranditult kõikide Euroopa riikide riigiaparaate ning poliitikaid kontrollides sõjavastaseid, rahvuslike huvide eest seisvaid liikumisi alla suruda, leitakse ühtlasi vastus küsimusele, millised jõud tänaseks praktiliselt kogu Euroopa üle valitsevad.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
Esifoto: Istvan Csak/Shutterstock.com