fbpx
AjatuAudioSuur luguÜhiskond & Kultuur

SUUR LUGU – Kuidas põgeneda lagunevast ühiskonnast? 1. OSA – Võlaorjus, lastetus, politseiriik – Lääne kokkuvarisemise dünaamika

Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus

Theo Howard

Inglise katoliiklasest kultuurikriitik Theo Howard võtab kokku Läänemaailma kokkuvarisemise aluspõhjused. Howard kaardistab, kuidas liigkasuvõtmise poolt põhjustatud masside vaesumine võlaorjuses, lastetus, sisserändajate invasioon ning moraali, aususe ja usalduse üleüldine häving on loonud totalitaarse, anormaalse ning üleideologiseeritud ühiskonna, mis on kõige selle vastand, mis oli varemalt kristlik-aristokraatlikus Euroopas üllas ja hea.

Kahte ossa jaotatud mõtisklus annab esmalt ülevaate süsteemse kollapsi etioloogiast, keskendudes teises osas sellele, kuidas sõgedas ühiskonnas ausameelsuse ning hea tahte säilitanud inimesed – eeskätt aga kristlased ning katoliiklased – ei peaks heitma meelt, vaid keskenduma usalduslike kogukondade üles ehitamisele, mis on võimelised ühiskondliku kollapsi üle elama.
Adrian Bachmann

Inimese loomus on nõnda seatud, et me vajame hästi toimivaid perekondi, kogukondi ja kodusid. Katoliiklaste jaoks tähendavad ristimisel antud vanded, et perekonna, kodu ja kogukonna rajamine on samaaegelt nii loomulik kui ka jumalik ülesanne.

Kristuse kuningriigil kui kiriklikul dogmal on lisaks religioossele tähendusele ka moraalne ja poliitiline sisu ning selle sisu täideviimine kuulub ilmalike kristlaste vastutusalasse. Kogu täna maailmas elava kristlaskonna ehk igapäevaselt kurjuse vastu võitleva kiriku rolliks on tagada, et meie elud väljendaksid avalikult seda mida traditsiooniliselt on nimetatud Kristuse valitsuseks. Siinjuures ei ole kristlaste jaoks tegemist pelga isikliku eelistuse ega alternatiivse lähenemise, vaid vältimatu kutsumusega, mida kirik on varasematel sajanditel suutnud ka täita.

See, mida Püha Augustinus kirjutas oma teoses “Jumalariigist” (De Civitate Dei) viienda sajandi Rooma kohta, kehtib ka tänapäeval: müürid küll seisavad veel püsti, kuid seesmiselt on alles üksnes moraali varemed.

Theo Howard

Täna seisab meie ees taas küsimus, kuidas seda kutsumust ellu viia. See, mida Püha Augustinus kirjutas oma teoses “Jumalariigist” (De Civitate Dei) viienda sajandi Rooma kohta, kehtib ka tänapäeval: müürid küll seisavad veel püsti, kuid seesmiselt on alles üksnes moraali varemed. Kuid meie ümber valitsevale pimedusele vaatamata ei ole meeleheitesse laskumine lahenduseks. Usun, et meie käsutuses on niivõrd palju konstruktiivseid ja realistlikke võimalusi olukorra parandamiseks, et õigupoolest oleme valikute rohkuse poolest peaaegu ära hellitatud.

Radikaalse globalismi vastu võitlemise peamine relv seisneb radikaalses lokaalsuses. Me elame epohhil, kus kogeme iseenda seesmiste vastuolude koorma all kokku kukkumas inimese riiki ja maailmakorda kui sellist. Kuid samal ajal võib kasvada jumalariik usust, lootusest, ligimesearmastusest ja ka lähedusest jõudu kogudes. Ja nagu mu sõber Josué Luis Hernández ütleb: “Tsivilisatsiooni kokkuvarisemise tingimustes millegi uue ülesehitamine ongi see suur seiklus, millele käesolevat põlve on kutsutud.”

Tsivilisatsiooni kokkuvarisemise tingimustes millegi uue ülesehitamine ongi see suur seiklus, millele käesolevat põlve on kutsutud.

Josué Luis Hernández

Pühakuks kanoniseeritud karmeliitide ordu nunna Jeesuslapse Thérèsa “väikesest teest” inspiratsiooni ammutades tuleb meil tunnistada omaenda poliitilist väiksust, kanda armastusega oma igapäevastest pisiasjadest koosnevat risti ning lubada Jumala armul täiustada meie nõrkust. Me peame kasvatama jõudu nendes valdkondades, kuhu totalitaar-liberaalse riigi haare ei ulata, ning asuma rajama kogukondlikke institutsioone, mida ei saa lihtsasti alla suruda.

Seetõttu teen ma ettepaneku, et meie strateegiaks saaks paralleelsete struktuuride ehitamine – selliste struktuuride, mis on kooskõlas Vana-Kreeka ja ühtlasi ristitud kristlaste nägemusega sfääride harmooniast ning mikro- ja makrokosmose protsessioonist.

Me peame kasvatama jõudu nendes valdkondades, kuhu totalitaar-liberaalse riigi haare ei ulata, ning asuma rajama kogukondlikke institutsioone, mida ei saa lihtsasti alla suruda.

Theo Howard

Tänane olukord
Enne meie ees seisvate positiivsete sammude juurde asumist on oluline vaadata otsa tänasele reaalsusele, mille tingimustes meil on vaja tegutseda.

Poliitiliselt ei ole vahet, kelle poolt me hääletame, tulemus on igal juhul sama: maksud tõusevad, raha väärtus langeb, vabadused kahanevad, kultuur on kaotanud oma väärikuse, avalikkuse moraalsed standardid on pideva rünnaku all ning kogukonnad lagunevad. Erakonna vahetamine on samaväärne näitlejate vahetamisega etenduses, kus stsenaarium jääb samaks.

Poliitiliselt ei ole vahet, kelle poolt me hääletame, tulemus on igal juhul sama: maksud tõusevad, raha väärtus langeb, vabadused kahanevad, kultuur on kaotanud oma väärikuse, avalikkuse moraalsed standardid on pideva rünnaku all ning kogukonnad lagunevad. Erakonna vahetamine on samaväärne näitlejate vahetamisega etenduses, kus stsenaarium jääb samaks.

Theo Howard

Nagu on öelnud briti ajakirjanik Peter Hitchens, ei eksisteeri liberaalsed erakonnad – see hõlmab muide kõiki olevasolevaid erakondi – mitte selleks, et esindada rahvast eliidi ees, vaid selleks, et esindada eliiti rahva ees. Valimised on tänapäeval olulisim rahva tähelepanu kõrvale juhtiva meelelahutuse vorm ning selle mõju ulatub kaugemale kui jalgpallil või seebiooperitel. Valimised on üksnes etendus, mille ainus mõte on uinutada rahvast, samal ajal kui täitmatud oligarhid nende vara, kultuuri ja kodumaad rüüstavad.

Milline on siis täna meile etendatav stsenaarium? Daniel Ericksoni sõnadega öeldes näeb stsenaarium ette globalistliku liberalismi levitamist ja kristliku tsivilisatsiooni hävitamist. Kõige lühemalt kokku võetuna on täna läänemaailma valitsevate jõudude tööks antikristliku antitsivilisatsiooni rajamine postkristliku õhtumaa varemetel, et valmistada ette antikristuse troon.

Kõige lühemalt kokku võetuna on täna läänemaailma valitsevate jõudude tööks antikristliku antitsivilisatsiooni rajamine postkristliku õhtumaa varemetel, et valmistada ette antikristuse troon.

Theo Howard

Samas võime näha märke sellest, et liberaalne maailmakord on murenemas. Liberaalse impeeriumi – rahvusvahelises plaanis võib öelda, et vormiliselt on tegemist Ameerika Ühendriikide impeeriumiga – loojangu mõistmiseks on ehk abi võrdlusest Lääne-Rooma impeeriumi langusega alates 3. sajandi kriisist kuni viimase Lääne-Rooma imperaatori kukutamiseni 476. aastal.

Loomulikult on ajaloolased sajandite jooksul vaielnud, kuidas see äärmiselt keerukas sündmuste kaskaad täpsemalt aset leidis. Kuid kokkuvõtlikult võib minu hinnangul öelda, et Rooma impeeriumi kokkuvarisemises mängisid keskset rolli maksunduslik ja demograafiline kokkuvarisemine kombinatsioonis valuuta väärtuse kroonilise vähenemise ja ulatusliku barbarite sissevooluga.

Rooma impeeriumi kokkuvarisemises mängisid keskset rolli maksunduslik ja demograafiline kokkuvarisemine kombinatsioonis valuuta väärtuse kroonilise vähenemise ja ulatusliku barbarite sissevooluga.

Theo Howard

Nii Ameerika impeeriumi kui laiemalt vaadates õhtumaade juures võib täna selgelt täheldada kõigi nelja Johannese ilmutuse raamatus mainitud apokalüptilise ratsaniku – katku, sõja, nälja ja surma – esindatust.

Demograafiline talv on juba ületanud punkti, kus oleks veel olnud võimalik tagasi pöörduda ilma massiivsete struktuursete tagajärgedeta liberaalse Lääne heaoluriikide jaoks. Peaaegu kõigis Lääneriikides on naiste mediaanvanus sünnituseast kõrgem. 2020. aastal oli keskmine Euroopa naine 43-aastane ning Põhja-Ameerikas 39-aastane. Isegi radikaalsete sünnitamist toetavate meetmete abil ei ole seda trendi võimalik ilma süsteemi alustalasid raputamata ümber pöörata. Näiteks Ungaris, mille vastavaid algatusi konservatiivid eeskujuks toovad, ei ole hoolimata 5,5 protsendi SKP perede toetamisele kulutamisest suudetud tõsta iivet kõrgemale kui 1,5 last naise kohta.

Viimatist katastroofi, seksuaalrevolutsiooni, ei ole võimalik legislatiivsete vahenditega lahendada.

Alan Fimister

Sest nagu kirjutab Alan Fimister, “Viimatist katastroofi, seksuaalrevolutsiooni, ei ole võimalik legislatiivsete vahenditega lahendada. Siin läheb vaja armu ja isiklikku pöördumist, ning need omakorda eeldavad usu ja distsipliini taastamist Katoliku kiriku sees. Suukaudsed rasestumisvastased vahendid tõid kaasa seksuaalelu rekreatiivse nähtusena käsitlemise, mis on kogu kultuurist läbi imbunud. Ja kui kultuuri ei suudeta tagasi loomuomase abielu ja vooruse rajale suunata, nõuab see omale rasestumisvastaste vahendite ebaõnnestumise tagajärjena tekkinud elu hävitamise võimalust.”

Tagasi finantsküsimuste juurde tulles, pärast 2007.-2008. aasta finantskriisi tõestas inglise-saksa päritolu professor Richard Werner empiiriliselt, et pangad loovad tõepoolest tühjast kohast raha ning võtavad seejärel selle ise loodud raha pealt intressi, mitte ei toimi finantsvahendajatena, kellena nad endid esitlevad. Tänaseks on see tõsiasi must valgel kirjas ka Inglise Panga kodulehel.

Kõik Lääneriigid on struktuurses fiskaaldefitsiidis. Nagu kirjutab jurist Felix Martin Antoniano, me elame rahasüsteemis, kus kogu majandustegevuse laiendamiseks vajaminev rahapakkumine on loodud erapankade poolt ning erapankadele intressitasusid sisse toova krediidina. Kuna võlana väljastatud raha tagasimaksmiseks ei piisa väljastatud võla põhiosast, siis tuleb intressimaksete katteks tulevikus väljastada veelgi rohkem krediidiraha, mis on samuti vaja mõistagi tagasi maksta koos intressidega. Sellel protsessil on kaks tagajärge. Esiteks – lakkamatu inflatsiooni tekkimine. Teiseks – võlakoorma ühesuunaline ja peatumatu paisumine, mis surub kogu majandustegevuse üha suureneva võlakoorma alla, mida on matemaatiliselt võimatu tagasi maksta.

Me elame rahasüsteemis, kus kogu majandustegevuse laiendamiseks vajaminev rahapakkumine on loodud erapankade poolt ning erapankadele intressitasusid sisse toova krediidina. Kuna võlana väljastatud raha tagasimaksmiseks ei piisa väljastatud võla põhiosast, siis tuleb intressimaksete katteks tulevikus väljastada veelgi rohkem krediidiraha, mis on samuti vaja mõistagi tagasi maksta koos intressidega. Sellel protsessil on kaks tagajärge. Esiteks – lakkamatu inflatsiooni tekkimine. Teiseks – võlakoorma ühesuunaline ja peatumatu paisumine, mis surub kogu majandustegevuse üha suureneva võlakoorma alla, mida on matemaatiliselt võimatu tagasi maksta.

Felix Martin Antoniano

Kuna eraallikatest lähtuv rahapakkumine üksnes kasvab, langeb valuuta ostujõud järjest madalamale, nagu juhtus ka Lääne-Rooma impeeriumi languse eel. Raha väärtuse pidev vähenemine, mida võib nimetada tsivilisatsiooni allakäigu märgiks, õõnestab järjekindlalt eraisikute sääste ning motiveerib seeläbi kapitali omanikke jõukuse säilitamise nimel investeerima varadesse, mille pealt on võimalik intressitulu koguda. Selline dünaamika on kaasa aidanud varade väärtuse inflatsiooni kasvule ning selle tagajärjena olukorrale, kus elanikkonna põhiosa ei suuda endale enam vara lubada, samas kui ühiskonna kõige rikkam osa on rikkaim kui kunagi varem. Väljavaade elada oma perega kui mitte luksuslikes, siis vähemasti lahedalt mugavates tingimustes ning omandada kodu rajamiseks maad jääb enamikule Lääneriikides elavatele töökatele pereisadele aina kindlamalt kättesaamatuks.

Liitintressi loogika tagab jõukuse koondumise üha vähemate isikute taskutesse, samal ajal kui kesk- ja töölisklassi liikmed kannatavad üha enam reaalsusest irduva majanduse tõttu, mis rahva materiaalse jõukuse tagamise asemel määrab üha suurema osa elanikkonnast laenuorjusesse ning vaevu ellujäämise piirile.

Liitintressi loogika tagab jõukuse koondumise üha vähemate isikute taskutesse, samal ajal kui kesk- ja töölisklassi liikmed kannatavad üha enam reaalsusest irduva majanduse tõttu, mis rahva materiaalse jõukuse tagamise asemel määrab üha suurema osa elanikkonnast laenuorjusesse ning vaevu ellujäämise piirile.

Theo Howard

Lääs ei ole suremas mitte seepärast, et seda rünnatakse, vaid seda rünnatakse, sest see on juba suremas, olles ise sooritanud enesetapu. Parempoolsete seas levinud massiimmigratsioonipoliitika vastane kriitika on suunatud vale sihtmärgi pihta – mitte seetõttu, et see oleks iseenesest täiesti vale, vaid seetõttu, et sellisel viisil toimides nähakse probleemi üksnes teistes ja välditakse iseenda pattudele, kõlvatusele ja usust taganemisele otsa vaatamist, lükates nõnda edasi ka ümbersünni jaoks möödapääsmatult vajaliku patukahetsuse ja meeleparanduse.

Rahvuspopulistlik parempoolne poliitika jätab kahe silma vahele, et meie intresside arvel üha kasvava võla kaudu loodud tagatiseta raha, ehk fiat-valuuta süsteem vajab lakkamatut majanduskasvu, vastasel juhul kukub see kokku võlgade all, mida ei ole võimalik tagastada. fiat-panganduse ja kapitalismi ellujäämise seisukohalt on kriitiliselt oluline, et negatiivse iibega eurooplaste asemele tuleks immigrandid, kes süsteemi käigus hoiavad. Seega on poliitilise ja majandusliku eliidi poolt peale surutud Euroopa immigrantidega üle ujutamine otseselt demograafilise kokkuvarisemise ja liigkasuvõtmise tagajärg.

Seega on poliitilise ja majandusliku eliidi poolt peale surutud Euroopa immigrantidega üle ujutamine otseselt demograafilise kokkuvarisemise ja liigkasuvõtmise tagajärg.

Theo Howard

Kuid nagu Erickson tähelepanu juhib, ei kuku kogu riik korraga kokku, vaid langeb pikema aja jooksul jupphaaval. Esiteks kõrvaldatakse investeeringud, teenused ja kaitse valdkondadest, mida peetakse poliitiliselt vaenulikeks või väheprioriteetseteks – see tähendab maapiirkondadest, vaevu vee peal püsivatest väikelinnadest ning dissidentlikelt vähemusgruppidelt. Tehniliselt eksisteerib see kõik jätkuvalt riikliku jurisdiktsiooni all, kuid praktikas peavad nad endiga ise toime tulema. Võime selliseid munitsipaalpankrotte juba täheldada näiteks Inglismaal Birminghamis, erinevates Euroopa piirkondades, kuhu politsei ei julge siseneda, ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemises väljaspool suurlinnu. Lisaks moodustavad osa meie igapäevasest reaalsusest auklikud teed, töötajatepuuduses haiglad, kohalikud elektrikatkestused ning vananev ja lagunev infrastruktuur.

Lahendus peitub paralleelsetes struktuurides
Kuid tähele tuleb panna, et kus iganes tekib vaakum, seal kujuneb de facto autoriteediks see, kes suudab pakkuda paralleelseid struktuure. Seetõttu usun, et meil on viimane aeg vabaneda ekslikust optimismist liberalismi seatud tingimustel ja selle struktuuride piires kaasa töötamise ning seestpoolt ümberkujundamise püüdluste tulemuslikkuse osas. Katoliiklased on aastakümneid, kui mitte sajandeid, seda teed katsetanud ja see ei ole toiminud. Vaenlase raamistikus püsides ei pööra me liberaalset süsteemi soovitud suunas, vaid saame ise korrumpeeritud korrumpeerunud süsteemi poolt. Me vajame uut visiooni ja uusi ideid.

Mida me peaksime siis tänases kliimas ette võtma? Ajaloolase Charles Coulombe’i sõnul on meie esimene ülesanne tulevas kollapsis ellu jääda. Meil on vaja iga hinna eest nii endid kui oma usku elavana hoida, et elada üle järgnevatel kümnenditel aset leidvad kataklüsmid, mis järgnevatel kümnenditel meie ühiskonna sellisena nagu me seda tundnud oleme kokku kukutavad.

JÄRGNEB…

Allikas

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.

Esifoto: Birute Vijeikiene/Shutterstock.com

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.