Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Ühendriikide kongressi esindajatekoja poolt äsja läbi viidud uurimus paljastas, kuidas Euroopa Liit hävitab eurooplaste sõnavabadust läbi massiivse tsenseerimise ning teisitimõtlejate tagakiusamise praktika. USA esindajatekojale antud tunnistuste kohaselt riivab sõnavabaduse keeld Euroopas otseselt ka Ameerika Ühendriikide kodanikke seoses Euroopa Liidu poolt esitatud nõuetega tsenseerida sotsiaalmeedia platvormidel poliitilised ja ideoloogilised positsioonid, mis on Euroopas “vihakõne” ettekäändel keelatud.
Ameerika Ühendriikide esindajatekoja õiguskomitee andis hiljuti välja raporti pealkirjaga „Välise tsensuuri oht, II osa: Euroopa 10 aastat kestnud ülemaailmse interneti tsenseerimise kampaania ja kuidas see kahjustab sõnavabadust Ameerika Ühendriikides” (The Foreign Censorship Threat, Part II: Europe’s Decade-Long Campaign to Censor the Global Internet and How it Harms American Speech in the United States). Raportis uuritakse lähemalt, kuidas Euroopa Liidu regulatsioonid ületavad euroliidu halduspiire ning kujundavad ka ameeriklasi mõjutavaid kõnelemise ja sisu avaldamise viise.
USA kongressi õiguskomitee 4. veebruaril toimunud istungil selgitasid Euroopas kehtestatud tsensuurirežiimi tõttu repressioonide all kannatanud tunnistajad, et otseste üheste keeldude kehtestamise asemel survestatakse Euroopas teisitimõtlejaid komplekssemal viisil, hävitades inimeste reputatsioone, karjääre ja eraelusid, kasutades selleks allhanke korras tagakiusamist teostavaid organisatsioone.
Otseste üheste keeldude kehtestamise asemel survestatakse Euroopas teisitimõtlejaid komplekssemal viisil, hävitades inimeste reputatsioone, karjääre ja eraelusid, kasutades selleks allhanke korras tagakiusamist teostavaid organisatsioone.
Näiteks iiri koomik Graham Linehan, kes arreteeriti 2025. aasta septembris Londonis Heathrow lennujaamas seoses kolme sotsiaalmeediaportaalis X jagatud postitusega, tõi välja, et tema kolmekümne aasta pikkune karjäär varises kokku seetõttu, et ta keeldus aktsepteerimast peavoolu narratiivi soovahetuse küsimuses:
“Minu seisukohad ei olnud ekstremistlikud, kuid oma arvamuse väljendamine tähendas, et minust sai ahistuskampaania sihtmärk ning see kampaania läks mulle maksma nii mu karjääri, abielu kui lõpuks ka kodu. Ühendkuningriigi politsei süüdistab täna inimesi, kes ei ole ühtegi seadust rikkunud, “mittekriminaalsetes vihategudes”… ning kui tööandjad vallandavad töötajaid sõnavõttude tõttu, pangad sulgevad kontosid, kirjastajad loobuvad autorite teoste avaldamisest ja platvormid keelavad kasutajatele ligipääsu, siis valitsus pühib oma käed süüst puhtaks. Tsensuur toimib, ent ametlikult ei ole valitsus seda kehtestanud. Suurbritannias on tänaseks kujundatud reaalsus, kus üheaegselt kehtivad ametlik sõnavabadus ning täielik praktilise sõnavabaduse puudumine.”
Minu seisukohad ei olnud ekstremistlikud, kuid oma arvamuse väljendamine tähendas, et minust sai ahistuskampaania sihtmärk ning see kampaania läks mulle maksma nii mu karjääri, abielu kui lõpuks ka kodu. … Suurbritannias on tänaseks kujundatud reaalsus, kus üheaegselt kehtivad ametlik sõnavabadus ning täielik praktilise sõnavabaduse puudumine.
Graham Linehan, iiri koomik
Ühtlasi märkis Linehan, et briti politsei eesmärk on vähendada avalikkuse survet peaminister Keir Starmerile inimeste peavoolu narratiivist lahknevate sõnavõttude eest karistamise abil: “Ühendkuningriigi politsei püüab hallata iga probleemi, millest Keir Starmer rääkida ei soovi. Ja see ongi kõik, millega politsei tegeleb.”
Regulatsioonid kui osa EL-i ekspordipoliitikast
Iiri õigusnõustaja Lorcán Price tõi välja, et EL on rakendanud oma digitaalteenuste seadust (DSA – Digital Services Act) ja digiturgude seadust (DMA – Digital Markets Act) väljaspool Euroopa Liitu. Samal viisil rakendab ka Ühendkuningriik oma “veebiturvalisuse seadust” väljaspool saareriigi halduspiire.
Euroopa regulatsioonide jõustamine Ameerika ettevõtete suhtes, sh sotsiaalmeediaplatvormile X määratud tohutu trahv, kuulub Price’i sõnul “laiahaardelisema trahvide ja uurimiste kampaania alla, mille eesmärk on sundida USA internetikeskkondadele peale Euroopa tsensuurisüsteemi teostaja roll “.
Price märkis, et “ebaseadusliku sisu” definitsioon varieerub Euroopas riigiti tugevalt ning hõlmab sageli Ameerika Ühendriikides põhiseadusega kaitstud kategooriaid, sh näiteks “vihakõnet” või “valeinfot”, kusjuures “vihakõne ei tähenda tegelikkuses midagi muud, kui lihtsalt neid seisukohti, mille avaldamist Euroopa riikide võimud ei salli, sundides seetõttu ka USA ettevõtteid keelustama nende seisukohtade avaldamist oma platvormidel. Seda tehakse vaatamata sellele, et nende seisukohtade avaldamine on Ühendriikides põhiseadusega tagatud õiguseks”.
Vihakõne ei tähenda tegelikkuses midagi muud, kui lihtsalt neid seisukohti, mille avaldamist Euroopa riikide võimud ei salli.
Lorcán Price, iiri õigusnõustaja
Õiguskomitee istungil andis tunnistusi ka Soome parlamendisaadik Päivi Räsänen, keda süüdistati Soomes sõja- ja inimsusevastaste kuritegude statuudi alusel “vähemusgrupivastases agitatsioonis”. Seda tehti seoses Räsaneni poolt bukletis, raadiointervjuus ning Twitteri säutsus kristlike seisukohtade selgitamisega samasooliste suhete osas. “Sõnavabaduse kasutamise eest korraldas politsei mulle uurimise ning kuulas mind rohkem kui 13 tundi üle,” rääkis Räsänen. Kuigi Räsänen mõisteti kahel korral kohtus õigeks, on õigeksmõistvaid otsuseid jätkuvalt edasi kaevatud ning kristlasest parlamendisaadiku tagakiusamiseks käivitatud kohtuprotsess on tänaseks kestnud juba kuus aastat.
Räsänen rõhutas, et riigi arusaam kahju tekitamisest ei sisalda tahtluse arvestamist ning süüdistajate sõnul loeb üksnes lugejate subjektiivne tõlgendus esitatud sisule, mistõttu nõutakse talle trahvide määramist ja tsensuuri kehtestamist tema tekstide suhtes. Ühtlasi hoiatas Räsänen, et EL-i digitaalteenuste seadus ekspordib sarnase praktika surve ka teistesse riikidesse: “Tsensuur kujutab täna endast üht tõsiseimat eksistentsiaalset ohtu Euroopa demokraatiatele… Olukorras, kus riik kontrollib, milliseid ideid ja uskumusi inimesed tohivad väljendada, muutub demokraatia paratamatult defitsiitseks.”
Tsensuuri eksportimise taktikad
USA parlamendi õiguskomitee raporti kohaselt on Euroopa ametnikud alates 2015. aastast korraldanud kohtumisi sotsiaalmeediaettevõtetega, et survestada neid kohandama platvormide kasutustingimusi vastavusse euroliidu poliitilis-ideoloogilise režiimiga, mis hõlmab endas seadusliku poliitilise väljendusvabaduse piiramist – ning seda ka Ameerika Ühendriikides elavatele kasutajatele.
USA parlamendi õiguskomitee raporti kohaselt on Euroopa ametnikud alates 2015. aastast korraldanud kohtumisi sotsiaalmeediaettevõtetega, et survestada neid kohandama platvormide kasutustingimusi vastavusse euroliidu poliitilis-ideoloogilise režiimiga, mis hõlmab endas seadusliku poliitilise väljendusvabaduse piiramist – ning seda ka Ameerika Ühendriikides elavatele kasutajatele.
TikToki, toonase Twitteri ja teiste ettevõtete sisedokumendid paljastavad, et Euroopa Komisjoni niinimetatud „vabatahtlikud” suunised olid tegelikkuses kohustuslikud eeltingimused Euroopa turul tegutsemiseks. Suletud uste taga tunnistavad sotsiaalmeediat haldavad ettevõtted, et tsensuuri kehtestamisse puutuvaid otsuseid langetab Euroopa Komisjon – sotsiaalmeediaplatvormidel ei ole „tegelikult muud valikut” kui euroliidu diktaadi järgi selle tsensuurimehhanismid kehtima panna.
Euroopa Komisjon andis Ameerika sotsiaalmeediaettevõtetele käsu tugevdada valimiste eel sisu modereerimist ja teavitada ka Euroopa ametnikke poliitilise sisu piiramise meetmetest. Kuigi komisjon märgib oma dokumentides, et platvormid ei ole ametlikult kohustatud valimissuuniseid sõna-sõnalt järgima, on selgelt öeldud, et nõuetest kõrvalekaldumine on lubatud üksnes juhul, kui ettevõtted suudavad tõendada, et alternatiivne lähenemisviis annab vähemalt sama tõhusaid tulemusi kui komisjoni eelistatud meetmed.
Suletud uste taga tunnistavad sotsiaalmeediat haldavad ettevõtted, et tsensuuri kehtestamisse puutuvaid otsuseid langetab Euroopa Komisjon – sotsiaalmeediaplatvormidel ei ole „tegelikult muud valikut” kui euroliidu diktaadi järgi selle tsensuurimehhanismid kehtima panna.
Ettevõtetele osutatav surve saavutas haripunkti digitaalteenuste seaduse jõustumise ajal, mil komisjon andis platvormidele korralduse „kogukonna suuniseid pidevalt läbi vaadata”. Sisedokumentides on aga kirjeldatud, kuidas Euroopa Komisjon paneb paika lubatud arutelu ulatuse, suunab platvormid ühise riskide leevendamise raamistiku alla ning hindab nõuete täitmist, jättes ettevõtetele vaid piiratud otsustusõiguse.
Tsenseeritud valdkondadena tõusevad esile eelkõige kõik valimistega seonduv ning COVID-19 temaatika. E-kirjadest ilmneb, et Euroopa Liidu ametnikud nõudsid ettevõtetelt COVID-19 vaktsiinide kontekstis toimunud arutelude kontrollimist. 2020. aastal palusid komisjoni kõrged ametnikud, sealhulgas president Ursula von der Leyen ja endine asepresident Věra Jourová, sotsiaalmeedia platvormidel eemaldada või lükata voos tahapoole postitusi, mis seavad kahtluse alla ametlikud pandeemianarratiivid.
Kokkuvõttes väidab USA esindajatekoja õiguskomitee, et Euroopa Liit on eksportinud oma tsensuuriraamistikku rahvusvaheliselt, kasutades ära tehnoloogiaettevõtete ülemaailmseid modereerimissüsteeme, kus kord juba vastu võetud standardeid rakendatakse ülemaailmselt. Antud asjaolu tähendab omakorda, et Euroopa reguleerivate asutuste nõudmistele vastavad muudatused mõjutavad kasutajaid üle kogu maailma.
2020. aastal palusid komisjoni kõrged ametnikud, sealhulgas president Ursula von der Leyen ja endine asepresident Věra Jourová, sotsiaalmeedia platvormidel eemaldada või lükata voos tahapoole postitusi, mis seavad kahtluse alla ametlikud pandeemianarratiivid.
Adrian Bachmanni kommentaar:
“Suurbritannias on tänaseks kujundatud reaalsus, kus üheaegselt kehtivad ametlik sõnavabadus ning täielik praktilise sõnavabaduse puudumine”.
Tuntud Iiri koomiku tähelepanek vastab kahtlemata tõele, ent tõde on ka see, et deklaratiivse vabaduse loosungi all on reaalne sõnavabadus tänaseks likvideeritud mitte üksnes Suurbritannias, vaid praktiliselt terves Euroopas, olles asendatud kõikjal üha talumatuma “ametlike narratiivide” jõustamisega vahendeid üha vähem valides.
“Ametlike narratiividena” välja käidud kohustuslike valedega (või parimal juhul pooltõdedega) mitte nõustumine tähendab Euroopas vastuvoolu ujujatele tänaseks ränki sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, samas kui kohustuslike valede otsene valeks kuulutamine päädib kiiresti tõerääkija isoleerimisega ühiskonnast. Selline näeb välja “sõnavabadus” Euroopa moodi aastal 2026.
“Ametlike narratiividena” välja käidud kohustuslike valedega (või parimal juhul pooltõdedega) mitte nõustumine tähendab Euroopas vastuvoolu ujujatele tänaseks ränki sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, samas kui kohustuslike valede otsene valeks kuulutamine päädib kiiresti tõerääkija isoleerimisega ühiskonnast. Selline näeb välja “sõnavabadus” Euroopa moodi aastal 2026.
Adrian Bachmann
Ning sedasi kulgebki valedest üha suureneva kiirusega küllastuv ühiskond oma lõpp-punktini sotsiaalküberneetilises kollapsis, läbides vahepeal (potentsiaalselt väga pikaajalise) poliitilis-ideoloogilise terrori faasi, millesse me kõikide märkide kohaselt oleme tänaseks jõudnud.
Olgu tegemist koroonapandeemiaaegsete ühiskondade sulgemisega, sõdadega Süürias, Iraanis või Ukrainas, rohepöördega, Gazas aset leidva genotsiidiga või mis tahes muu maailmas aset leidva keskse tähtsusega protsessiga… elementaarset kriitilist mõtlemist, mälu ning intellektuaalset ausust omavad inimesed teavad praktiliselt kõik, et “ametlik narratiiv” millisel tahes nendest küsimustest kujutab endast massiivset valede, maha vaikimiste, lepitamatute vastuolude, künismi, ning silmakirjalikkuse kontsentratsiooni.
Ja sedasi elamegi tänaseks reaalsuses, kus kõik teavad… ja kõik vaikivad. Nõukogude aega mäletavatelt inimestelt oleks siinkohal paslik küsida… kas see kõik tuleb ehk kuidagi tuttav ette?
Ja sedasi elamegi tänaseks reaalsuses, kus kõik teavad… ja kõik vaikivad. Nõukogude aega mäletavatelt inimestelt oleks siinkohal paslik küsida… kas see kõik tuleb ehk kuidagi tuttav ette?
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: