Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus.
David Bell
Tehisintellekti tõttu paljudelt ära võetava töise sissetuleku asendamine riigi kontrollitud universaalse baassissetulekuga ei silluta teed vabale jõudeelule, vaid orjusele, vaesusele ning kollektiivsele depressioonile, arutleb Ameerika teadlane David Bell.
Oli aeg, mil mul oli võimalus töötada kogukondades, mida hoiti alal iselaadi universaalse baassissetuleku alusel. See oli korraldus, kus valitsus eraldas kogukonna liikmetele raha kas mitte millegi või väga vähese tegemise eest – mis seisnes peaasjalikult kollektiivsesse omandisse kuuluva maa üles kaevamises.
Kogukond, mida sedasi subsideeriti, kujutas endast rõõmutut pilti. Kommunaalhoonete mustunud, prussakatest küllastunud seinad pakkusid närust ulualust elanikele, kes ööbisid määrdunud madratsitel. Sügeliste haavadest kaetud imikud, kelle eest hoolitsesid üha põdurama tervisega emad, ja muu depressiivne olme. Kuigi seesugune vaatepilt ei olnud universaalne, oli see ometi tüüpiline, pakkudes selgesti eristuvat olustikku punapõsksetest, raske tööga karastunud elanikest, kes pidid tegema oma eluolu alal hoidmise nimel igapäevaselt rasket, ent mõtestatud tööd. Tööd, mis põhines kultuuriliselt selgesti defineeritud identiteedil. Ilmselt ei ole vaja siinkohal eraldi toonitada, et tegemist oli sootuks tervema sotsiaalmajandusliku kooslusega.
Mehed, kes kunagi pingutasid ennastohverdavalt selle nimel, et hoida üleval oma peret, minetavad paratamatult motivatsiooni, kui eluks ja puhkuseks vajalik on samaväärsetel alustel tehtud kättesaadavaks nii nendele, kes hüved tööga välja teenivad, kui nendele, kellel ei tarvitse teiste tööviljade nautimiseks midagi teha.
Mehed, kes kunagi pingutasid ennastohverdavalt selle nimel, et hoida üleval oma peret, minetavad paratamatult motivatsiooni, kui eluks ja puhkuseks vajalik on samaväärsetel alustel tehtud kättesaadavaks nii nendele, kes hüved tööga välja teenivad, kui nendele, kellel ei tarvitse teiste tööviljade nautimiseks midagi teha.
David Bell
Võttes inimeselt võimaluse lunastada välja oma elu mõte läbi töö ja ohvrite, mida töö paratamatult nõuab, röövitakse inimeselt ühtaegu ka elu mõtestava soorituse ja saavutuse tähendustelg, mille kaotsiminek juhatab teed eluväsimuse, väärtusetuse ja depressioonini. Alkoholist ja narkootikumidest uimastatud, frustreeritud mehed muutuvad tihtilugu vägivaldseteks ning elavad oma mõtestamata eksistentsi ängi välja toores vägivallas naiste ja laste peal, sillutades teed purunenud perede ja pidetult triivivate lasteni.
Kirjeldatud sotsiaalne dünaamika ei ole pelk teoreetiline mõlgutus, vaid reaalsus, mida on maailma ajaloos tunnistatud loendamatu arv kordi. Enamasti leiab see aset siis, kui teatud kultuurkonda kuuluvad inimesed saavad vallutatud välisjõu poolt, olles allaheidetuna paisatud ühiskonna äärealadel funktsioneerivate sõltlaste staatusesse, millest välja murdmine ei ole küll täiesti võimatu, ent siiski ülimalt ebatõenäoline.
Hea uus tehnokraatlik ilm
Tänapäeval liigub enamus nn “arenenud” maailma riikidest kiirkäigul universaalse baassissetuleku kursil, asetades oma elanikud sõltuvussüsteemi, millest väljumine muudetakse võimatuks. Siinkohal pean koheselt toonitama, et kasutan mõistet “arenenud maailm” mitte inimlikus, vaid pelgalt tehnoloogilises tähenduses.
Tänapäeval liigub enamus nn “arenenud” maailma riikidest kiirkäigul universaalse baassissetuleku kursil, asetades oma elanikud sõltuvussüsteemi, millest väljumine muudetakse võimatuks.
David Bell
Universaalset baassissetulekut pakutakse välja kui imerohtu, mis peab päästma töötuks jäänud massid nälgimast peagi reaalsuseks muutuvas maailmas, kus tehisintellekt on muutnud enamiku töökohti tarbetuks. Tehisintellekti ehk AI kasutusele võtmise loogika on enesestmõistetav, kuna tegemist on tehnoloogiaga, mis ületab enamikku töölisi kulude ja kasumlikkuse võrrandis.
Tehisintellekti rakendamine suurkorporatsioonide poolt saab olema kahekordselt laastavate sotsiaalmajanduslike tagajärgedega. Kui Amazon otsustab suurendada oma kasumlikkust ning parandada kuluefektiivsust tehisintellekti abil, ei saa see tähendama üksnes ettevõtte sadade tuhandete tööliste töötuks jäämist, vaid ka loendamatute veel konkurentsis püsivate väiksemate ettevõtete pankrotistumist ning sellega kaasnevat täiendavat töökohtade kadu. Amazoni jaoks tähendab see topeltvõitu – vabanemist kulukatest töölistest, aga ka loendamatutest konkurentidest, kellel puudub piisav kapital kolossaalseid mastaabisääste võimaldava tehisintellekti välja töötamiseks.
Universaalset baassissetulekut pakutakse välja kui imerohtu, mis peab päästma töötuks jäänud massid nälgimast peagi reaalsuseks muutuvas maailmas, kus tehisintellekt on muutnud enamiku töökohti tarbetuks.
David Bell
Tehisintellekti tsunami matab enda alla eeskätt linnakodanikest populatsiooni põhimassi, kes ei kasvata oma toitu, vaid soetavad selle oma peagi kaduvate tööviljade eest. Vältimaks poliitilise vastutuse võtmist nälgivate masside eest, asuvad valitsused üle maailma jagama populatsioonile kas tasuta raha või toidukuponge. Töökohtade kadu juhatab omakorda sisse eraomandi laialdase kadumise, kuna töökohtadest ilma jäänud massidel puudub võimekus omada oma kodu, muutes põhiosa populatsioonist rentnikeks hiiglaslikke kinnisvaraportfelle omavate korporatsioonide – nagu Blackstone – bilansis.
Inimesed saavad otsima päris elu kadumise leevendamiseks üha enam eskapismi audiovisuaalses simulaakrumis ja videomängude maailmas – mõni neist ehk kasvatab oma rendiboksi verandal mõnda kodutaime. Kuid eskapism on võimeline varjestama inimeste teadvust nende troostitust reaalsusest üksnes lühiajaliselt ning lõppastmes deklasseerub enamus ühiskonnast olustikku, millest sai käesolevat mõtiskelu alustatud.
Töökohtade kadu juhatab omakorda sisse eraomandi laialdase kadumise, kuna töökohtadest ilma jäänud massidel puudub võimekus omada oma kodu.
David Bell
Valitsuste poolt määratud universaalne põhisissetulek saab kahtlemata tulevikus reaalsuseks, sellest ei ole pääsu. Selle prototüüpversioonid juba eksisteerivad, ent tulevikus saame me nägema süsteemisõltlaste hulga ning süsteemisõltuvuse taset, millelaadset me pole varem kogenud.
Oluline on meeles pidada, et valitsuste poolt tulevikus kõikidele elanikele jagatav “tasuta raha” ei saa eksisteerima inimestele tegelikku vabadust ja autonoomiat võimaldava sularaha kujul. Universaalne põhisissetulek saab päris kindlasti endast kujutama bilansirida tsentraalses arvepidamise süsteemis keskpankade digivaluuta näol, andes valitsustele täieliku kontrolli jaotatava raha üle. Ehk teisisõnu, universaalne baassissetulek ei saa kujutama endast enamat kui kupongi, mille kasutusõiguse üle otsustavad valitsused ise.
Valitsuste poolt tulevikus kõikidele elanikele jagatav “tasuta raha” ei saa eksisteerima inimestele tegelikku vabadust ja autonoomiat võimaldava sularaha kujul. Universaalne põhisissetulek saab päris kindlasti endast kujutama bilansirida tsentraalses arvepidamise süsteemis keskpankade digivaluuta näol, andes valitsustele täieliku kontrolli jaotatava raha üle. Ehk teisisõnu, universaalne baassissetulek ei saa kujutama endast enamat kui kupongi, mille kasutusõiguse üle otsustavad valitsused ise.
David Bell
Nii mõnedki heausksed inimesed on asunud leidma õigustusi, miks universaalne baassissetulek saab olema tervitatavaks nähtuseks. Ei ole kuigi üllatav, et tegemist on sama tüüpi inimestega, kelle arvates on valitsustel igati asjakohane piirata raha kasutamise sihtotstarbeid, keelates näiteks tubakatoodete või kõrge suhkrusisaldusega toidukaupade soetamise õigust. Teisisõnu – keskvõimu poolt piiratava kasutusulatusega raha propageerijateks on inimesed, kelle arvates inimestel ei olegi tegelikult õigust isiklikule autonoomiale.
Võite olla kindlad, et enamik inimesi saavad tervitama piiratud kasutusõigusega universaalset baassissetulekut, senikaua kuni teiste inimeste õiguste piiramine saab nende hinnangul teenima “suuremat ühishuvi”.
Keskvõimu poolt piiratava kasutusulatusega raha propageerijateks on inimesed, kelle arvates inimestel ei olegi tegelikult õigust isiklikule autonoomiale.
David Bell
Tee turvalisse orjusesse…
Osades riikides, nagu näiteks Kanada, on kodanikel, kes otsustavad avaldada protesti valitsuse poliitika vastu, juba praegu oht kaotada õigus osaleda majandusringluses ostja ja müüjana.
Ent iga inimene, kes elab ühiskonnas, kus tal on vaja valitsuse heakskiitu, et soetada endale eluks vajalikku ning otsida inimväärselt oma õnne ja tähendust, elab paratamatult juba orja staatuses. Ajapikku muutub universaalsest baassissetulekust sõltuv elanikkond paratamatult valitsuse orjaks, mis on ühtaegu kõikide tsentraliseeritud keskvalitsuse digivaluutade lõppsiht ning ka põhjus, miks selline korraldus on igati meeltmööda mikroskoopilisele segmendile ülirikastele, kelle meelevalla alla kuulub tehisintellekti ning robootika rakendamine ühiskonna ümber kujundamiseks.
Kui teile tundub eelpool kirjeldatu düstoopilisena, siis ilmselgelt saate te tulevikus kuuluma vähemuse hulka. Te kuulute nende hulka, kes lihtsalt ei saa aru, et inimeste kontrollimine on paratamatu osa valitsuste maailmapäästmise programmist ning et maailma päästmine on hästi oluline. Võite olla kindlad, et enamus massist läheb nagu alati programmiga kaasa, kuna nad mõistavad, et meie liikumisvabaduse piiramine on hind, mida on vaja maksta, et päästa kogu planeet peagi saabuvast kliimakatastroofist.
Kui teile tundub eelpool kirjeldatu düstoopilisena, siis ilmselgelt saate te tulevikus kuuluma vähemuse hulka. Te kuulute nende hulka, kes lihtsalt ei saa aru, et inimeste kontrollimine on paratamatu osa valitsuste maailmapäästmise programmist ning et maailma päästmine on hästi oluline.
David Bell
Täpselt samamoodi on meil olnud vaja suurkorporatsioone, kes päästaksid meid pandeemidate eest – sealhulgas pandeemiate eest, mille on põhjustanud patogeenid, mis võisid olla suurkorporatsioonide endi laborites välja töötatud. Samuti ei ole me saanud hakkama ilma selleta, et meisse süstitaks kõikvõimalikke preparaate, et kaitsta meid kõikvõimalike hädade – kasvõi ülekaalulisuse eest. Ning seda mõttelaadi jätkates on igati loogiline, et meil on möödapääsmatult vaja valitsusi ning universaalset baassissetulekut, mis päästaks meid nälgimast maailmas, kus meie töökäsi enam ei vajata.
Tõsiusklike süsteemitruude kodanike teadvuses töötab valitsusaparaat palehigis selle nimel, et päästa inimesed inimeste endi eest. Ning kui viimased aastad on meile üldse midagi tõestanud, siis seda, et masside veenmine iseenese kahjustamise vajalikkuses nende päästmise ettekäändel on võrreldamatult lihtsam kui me alles hiljuti karta oskasime. Ja sedasi jõuame probleemi tuumani – “arenenud maailma” elanikkond minetab oma vabadused ning võtab omaks orja rolli vabatahtlikult.
Tõsiusklike süsteemitruude kodanike teadvuses töötab valitsusaparaat palehigis selle nimel, et päästa inimesed inimeste endi eest.
David Bell
Arutelu, mida vaid vähesed söandavad pidada…
Seega… meil on viimane aeg rääkida universaalsest põhisissetulekust, et hajutada illusioonid unelmate ühiskonnast, mis saaks teostuda vaid düstoopiana. Võtmeteguriks on siinkohal eksiarusaama kummutamine, mille kohaselt inimene on olend, kes on võimeline arenema ning õitsema maailmas, kus tal puudub vajadus oma elu edendamise nimel pingutada.
Turvavõrk, kaitsmaks ajutiselt tööta jäänud inimesi, on igati mõistetav abivahend inimväärse ühiskonna alal hoidmiseks. Ent universaalne baassissetulek on oma olemuselt sootuks teistsugune sotsiaalmajanduslik konstruktsioon. See on süsteem, mis garanteerib, et enamik inimesi valivad vabatahtlikult alalise sõltlase staatuse, mis lukustab nad orjana osaks ühiskonnast, kus sotsiaalse ja kultuurilise arengu eeltingimuseks oleva majandusliku autonoomia võimalused on hävitatud.
Teisisõnu… universaalse baassissetuleku armust elav tulevikuühiskond saab funktsionaalselt kujutama endast tagasipöördumist minevikku. See saab olema neofeodalistlik kord, mis erineb ajaloolisest feodalismist selle poolest, et röövib massidelt igasuguse väärtuse ja väärikuse, mis adra taga kündva maaharija elu mõtestas.
Universaalse baassissetuleku armust elav tulevikuühiskond saab funktsionaalselt kujutama endast tagasipöördumist minevikku. See saab olema neofeodalistlik kord, mis erineb ajaloolisest feodalismist selle poolest, et röövib massidelt igasuguse väärtuse ja väärikuse, mis adra taga kündva maaharija elu mõtestas.
David Bell
Inimloomus on kord sedasi loodud, et sellele on ette määratud heituda niipea kui puudub igasugune lootus eluliseks arenguks. Depressioon, narkootikumid, vägivald, hüljatus… see on kõik, mida keskvõimu programmeeritavate digivaluutade armust toimiv universaalse baassissetuleku süsteem suudab inimesele ja inimkonnale pakkuda. Sotsiaalsest väärtusest ilma jäetud inimestel ei saa olla sotsiaalset kapitali, mis on aga möödapääsmatult vajalik igale ühiskonna liikmele. Mis peamine – mitte miski eelpool lausutust ei ole mingilgi määral vastuoluline, vaid elementaarne tõde. Vastuoluliseks teeb antud tõsiasjade nentimise üksnes poliitiline realiteet, mis ei ole võimeline paljusid baastõdesid tunnistama.
Viimase paarisaja aasta jooksul oleme olnud tunnistajateks, kuidas mitmed ühiskonnad heitsid endalt feodalismi, sunnismaisuse ja orjuse köidikud, tuues seeläbi kaasa seninägematu heaolu kasvu. Kuid me kipume unustama, et need mõned sajandid ei ole olnud enamat kui silmapilk ajaloo voogudes.
Depressioon, narkootikumid, vägivald, hüljatus… see on kõik, mida keskvõimu programmeeritavate digivaluutade armust toimiv universaalse baassissetuleku süsteem suudab inimesele ja inimkonnale pakkuda.
David Bell
Küsimus universaalse baassissetuleku rakendamisest tehisintellekti revolutsiooni poolt peagi tekitatava massiivse tööpuuduse vastu võitlemiseks saab suuresti määrama, kas vabaduse päike saab valgustama meie eksistentsi ka tulevikus või pöördub inimkonna “arenenud” osa tagasi sunni- ja sõltuvussüsteemi juurde, mis on olnud ajaloos mitte erandiks, vaid reegliks.
Kahtlemata saab orjast ülalpeetava staatus olema paljude jaoks peibutavam kui vabadus, mida on võimalik välja lunastada üksnes pingutuste ning ohtude aktsepteerimise hinnaga. Kindel on see, et kes on kord universaalse baassissetuleku sõltlase staatusesse arvatud, selle jaoks saab elu poolt nõutud ning elule tähendust andev vaev ja pingutus olema luksus, mis jääb jäädavalt kadunuks.
On ülim aeg esitada endile küsimus, kas see on ikka tee, millel me soovime jätkata. Enamiku jaoks saab see küsimus kardetavasti vastatud küsimust püstitamata.
Küsimus universaalse baassissetuleku rakendamisest tehisintellekti revolutsiooni poolt peagi tekitatava massiivse tööpuuduse vastu võitlemiseks saab suuresti määrama, kas vabaduse päike saab valgustama meie eksistentsi ka tulevikus või pöördub inimkonna “arenenud” osa tagasi sunni- ja sõltuvussüsteemi juurde, mis on olnud ajaloos mitte erandiks, vaid reegliks.
David Bell
Adrian Bachmanni kommentaar:
Postkristliku Läänemaailma sajandeid kestnud, varemalt enese Jumala poolt antud moraalsetele seadustele allutamises seisnenud elu mõtte asendamine enese võimutahte kehtestamisega Jumala poolt loodud maailma ning selles elavate ligimeste üle on jõudmas oma loogilise kulminatsioonini.
Kui inimese ja inimkonna elu mõtteks ei ole enam universaalse moraaliseaduse tundma õppimine ja individuaalse ning kollektiivse tahte sellele allutamine, saab resultaadiks olla üksnes ühiskond, kus üha vähesemad aina võimsamad ja rikkamad saavad kehtestama oma meelevalda üha võimetumate ja vaesemate masside üle.
Kui inimese ja inimkonna elu mõtteks ei ole enam universaalse moraaliseaduse tundma õppimine ja individuaalse ning kollektiivse tahte sellele allutamine, saab resultaadiks olla üksnes ühiskond, kus üha vähesemad aina võimsamad ja rikkamad saavad kehtestama oma meelevalda üha võimetumate ja vaesemate masside üle.
Adrian Bachmann
Olukord, kus hiiglaslikku tehnoloogilist ja inimkapitali kontrollivate korporatsioonide lisaväärtuse loomise võime iga korporatsiooni hõlmatud isiku kohta ületab mõõtmatult indiviidide või väikeste kollektiividena töötavate väikeettevõtete oma on industrialiseerunud maailmas kehtinud juba ligi kaks sajandit. Ent ees seisvate muudatuste transformatiivne potentsiaal lubab muutusi, mille olemus ei ole enam üksnes kvantitatiivset, vaid kvalitatiivset laadi.
Küpsesse arengufaasi jõudnud tarkvarasüsteemide ja robootika kokku viimisest tekkiv kolossaalne tootmisvõimsus, mis vajab toimimiseks minimaalset ning väga spetsiifilist tööjõu sisendit, on peagi muutmas suure osa elanikkonna lisaväärtuse loomes rakendatavad oskused ja võimed mitte üksnes vähem väärtuslikuks, vaid sootuks tarbetuks – ning see on situatsioon, kus inimkonna ajaloos puudub ilmselt pretsedent.
Küsimus, mis hüperrobotiseeritud, võrgustatud ja tsentraliseeritud “hea uue ilma” saabumisega paratamatult kaasneb, seisneb mõistagi selles, kas aineliste väärtuste loomise seisukohalt tarbetuks muutunud inimesed muutuvad seeläbi ühiskonna – või täpsemini ühiskonnas alati võimu omava väikese eliidi – silmis väärtusetuks? Ning vastus sellele küsimusele sõltub mõistagi tervenisti sellest, kas me elame ühiskonnas, mis väärtustab inimest iseeneses või üksnes kui vahendit tema üle võimu omavate isikute võimu ja vara suurendamise tarbeks.
Küsimus, mis hüperrobotiseeritud, võrgustatud ja tsentraliseeritud “hea uue ilma” saabumisega paratamatult kaasneb, seisneb mõistagi selles, kas aineliste väärtuste loomise seisukohalt tarbetuks muutunud inimesed muutuvad seeläbi ühiskonna – või täpsemini ühiskonnas alati võimu omava väikese eliidi – silmis väärtusetuks? Ning vastus sellele küsimusele sõltub mõistagi tervenisti sellest, kas me elame ühiskonnas, mis väärtustab inimest iseeneses või üksnes kui vahendit tema üle võimu omavate isikute võimu ja vara suurendamise tarbeks.
Adrian Bachmann
Kuna Läänemaailm on jõudmas tehnoloogilise arengu ja moraalse degeneratsiooni koosmõjus olekusse, kus selle postkristlik olemus on asendumas ühemõtteliselt antikristlikuga, on küllaldaselt alust eeldada, et David Belli kartused populatsiooni põhiosa langemisest feodaalse ühiskonna sõltlaste staatusesse nn “universaalse baassissetuleku” armust osutuvad liigselt optimistlikuks.
Keskaja feodalistliku korra isandad, kellest enamikul puudus põhjus peljata oma relvadeta, rahata ning vabaduseta alamaid (kellelaadseks nn “vaba Läänemaailma” kodanikud on tänaseks juba suuresti muudetud) omasid ometi piisavalt Jumala- ning kuninga- või keisrikartust, et seada oma omavolile vähemasti teatud piirid. Lähituleviku korporatiivse totalitaarriigi tehnokraatsetel oligarhidel puudub kartus aga nii jumaliku kui ilmaliku võimu ees, olles viimase kehastuseks ning eitades esimese olemasolu.
Sestap on kõikidel vabadust ja väärikust hindavatel inimestel olulisem kui kunagi varem lugeda “aja märke” ning – seni kuni see veel võimalik on – luua eeltingimused, mis võimaldaks elada mitte enam kuigi kauges tulevikus sõltumatult düstoopiast, mida vabatahtlikult orjust vabadusele eelistavale massile parajasti luuakse.
Kummatigi võib lohutusena tõdeda, et ühiskond, mis röövib enamiku inimeste vabaduse ja väärikuse, ei osutu isegi keskpikas perspektiivis päris kindlasti küllaldaselt loominguliseks, paindlikuks ja elujõuliseks, olles määratud kokku varisema ning andes võimaluse kõige uuesti üles ehitamiseks tulevaste põlvede poolt, kes saavad tunnistama totaalse kontrolliühiskonna totaalset läbikukkumist.
Kummatigi võib lohutusena tõdeda, et ühiskond, mis röövib enamiku inimeste vabaduse ja väärikuse, ei osutu isegi keskpikas perspektiivis päris kindlasti küllaldaselt loominguliseks, paindlikuks ja elujõuliseks, olles määratud kokku varisema ning andes võimaluse kõige uuesti üles ehitamiseks tulevaste põlvede poolt, kes saavad tunnistama totaalse kontrolliühiskonna totaalset läbikukkumist.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: