Cam Wakefield
2024. aastal arreteeris Briti politsei ligi 10 000 inimest selle eest, et nad olid postitanud internetti midagi, mida keegi kusagil tõlgendas „solvavana”. Antud statistika kohaselt arreteerisid Briti võimud aasta jooksul kolm korda rohkem kodanikke internetis kommenteerimise eest kui Vene võimud Venemaal.
Alustuseks hoiatan, et kui te loete seda artiklit Ühendkuningriigis ja olete kunagi internetis end sarkastiliselt väljendanud, siis sulgege parem kohe oma veebilehitseja. Politsei võib olla juba teie poole teel. Võimalik, et relvastatud ja kehakaameratega ning korraldusega konfiskeerida teie valduses olev salvestus komöödiasarjast „Fawlty Towers”, lihtsalt igaks juhuks.
Päevaleht Daily Mail avaldas, et politsei arreteerib Ühendkuningriigis veebisolvangute eest tänaseks juba keskmiselt 26 inimest päevas. Mõned neist vahistatutest tõenäoliselt tõesti ütlesid midagi kohutavat. Kuid paljud ei öelnud. Paljud käitusid lihtsalt ärritunult ja ärritavalt ning tänapäeval võib kedagi ärritav käitumine internetis olla küllaldaseks põhjuseks, miks Ühendkuningriigi politsei teie uksele koputab.
Päevaleht Daily Mail avaldas, et politsei arreteerib Ühendkuningriigis veebisolvangute eest tänaseks juba keskmiselt 26 inimest päevas.
Kodanike arreteerimisel toetus politsei 2003. aasta kommunikatsiooniseadusele ja 1988. aasta pahatahtliku kommunikatsiooni seadusele, mis mõlemad koostati ajal, mil TikToki veel ei eksisteerinud ning väljend „viiruslik levik” viitas gripile, mitte sotsiaalmeedia meemidele. Algselt olid nimetatud seadused mõeldud reaalsete ohtude vastu võitlemiseks, mitte selleks, et jälitada inimesi, kes sotsiaalmeedias kliimaprotestijate kohta sarkastilisi märkusi teevad.
Kuid ajad on muutunud. Cumbria politseijaoskond, kes ilmselt soovis välja teenida aumärgi eesrindliku töö eest tundepolitsei rollis, vahistas 2024. aastal 217 inimest, mis teeb 42,5 vahistamist 100 000 elaniku kohta. Samal ajal suutis Staffordshire`jaoskond vahistada vaid 21 solvajat. Mis juhatab meid loogilise küsimuseni… Millele Staffordshire’i seadusesilmad küll oma aega kulutasid? Ega ometi mõnele arhailisele ettevõtmisele nagu… varaste püüdmine? Walesis asuv Gwenti politseijaoskond ei jäänud siiski Cumbriast kuigi kaugele maha, arreteerides 204 isikut, kes olid väidetavasti kedagi veebis solvanud.
Cumbria politseijaoskond, kes ilmselt soovis välja teenida aumärgi eesrindliku töö eest tundepolitsei rollis, vahistas 2024. aastal 217 inimest, mis teeb 42,5 vahistamist 100 000 elaniku kohta.
Vaba Sõna Liidu asutaja Toby Young nimetas vahistamiste hulka „ohtlikult kõrgeks”, kuid see on väga pehmelt öeldud. Tõeliselt hämmastav on arreteerimiste piirkondlik järjekindlusetus: kui te Cumbria maakonnas end veidi vürtsikamalt väljendate, võite oodata vahistamiskäsku, enne kui jõuate kolmeni lugeda. Staffordshire’is kergitatakse tõenäoliselt vaid kulmu ja ulatatakse teile viisakalt sõnastatud infoleht kohase veebikäitumise teemal.
Ühendkuningriigi valitsusele poliitilisi suuniseid jagava mõttekoja Policy Exchange kriminaal- ja õigusvaldkonna juht David Spencer tabas naelapea pihta, märkides: „Erinevused politseijõudude lähenemisviisides viitavad sellele, et meile lubatud sõnavabaduse ulatus sõltub meie elukohast.” See on murettekitav tähelepanek, sest kui oma naljade seaduspärasuse hindamisel läheb vaja postiindeksit, hakkab riik meenutama Franz Kafka teoseid.
Küsitluste kohaselt leiab vaid 7 protsenti Ühendkuningriigi elanikest, et veebis leviv „vihkamine” peaks olema politsei prioriteet.
Küsitluste kohaselt leiab vaid 7 protsenti Ühendkuningriigi elanikest, et veebis leviv „vihkamine” peaks olema politsei prioriteet. Sellele vaatamata eraldas Suurbritannia politsei märkimisväärseid ressursse sotsiaalmeediaplatvormidel X ja Facebook aset leidvate väljaütlemiste jälgimisele olukorras, kus 2024. aastal jäi 90 protsenti reaalsetest kuritegudest lahendamata.
Seega, kui teie koju murtakse sisse, siis täitke kuritööst teatamise blankett ja hoidke pöialt, et politseil jätkub aega teie probleemiga tegelemiseks. Kui aga kritiseerite Facebookis valitsuse välispoliitikat, on patrullauto koos käeraudadega teie ukse ees ja teid ootab võimalik vanglakaristus.
Seega, kui teie koju murtakse sisse, siis täitke kuritööst teatamise blankett ja hoidke pöialt, et politseil jätkub aega teie probleemiga tegelemiseks. Kui aga kritiseerite Facebookis valitsuse välispoliitikat, on patrullauto koos käeraudadega teie ukse ees ja teid ootab võimalik vanglakaristus.
Asjaolu, et vahistamiste aluseks võetud seadustes kasutatakse termineid „äärmiselt solvav” ja „halvustav” ilma nende sisu määratlemata, ei tee olukorda lihtsamaks, sest nagu David Frost ülemkojas küsis: „Kes otsustab, mis on „äärmiselt solvav”, „halvustav”, „solvav” ja „vale”?” Uduste terminite alusel vahistamine on sama nagu püüda esitada trahvikviitungit kiiruspiirangu ületamise eest selle põhjal, kas politseinik leiab, et te sõitsite liiga enesekindlalt.
Ning lõpetuseks väike kõnekas, ent düstoopiline kirss tordil: Ühendkuningriigi Vaba Sõna Liidu asutaja Toby Youngi sõnul arreteeris Venemaa 2024. aastal 3253 inimest internetis postitatud sisu eest. Suurbritannias arreteeriti samal põhjusel kolm korda rohkem inimesi. Seis on piinlik ja selline rahvusvaheline statistika peaks ilmuma inimõiguste organisatsiooni Amnesty International aruannetes.
Ühendkuningriigi Vaba Sõna Liidu asutaja Toby Youngi sõnul arreteeris Venemaa eelmisel aastal 3253 inimest internetis postitatud sisu eest. Suurbritannias arreteeriti samal põhjusel kolm korda rohkem inimesi.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ühendkuningriigi langemine üha sügavamale poliitilise korrektsuse, ideoloogilise fanatismi, tsensuuri, jälgimismaania, ülereguleerimise ning üleüldise isikuvabaduste annulleerimise kuristikku on eriliselt kurb siinkirjutajale, kelle nooruspõlvest arvestatav osa sai elatud Inglismaal.
Suures pildis määrab briti saarerahva saatuse aga täpselt sama võitlus, millega seisavad silmitsi praktiliselt kõik Euroopa rahvad. See on võitlus varemalt enesestmõistetavaks peetud vabaduste ja õiguste tagasi võitmiseks üha türanlikumaks muutuva riikliku ning korporatiivse võimumasina käest, keset üha repressiivsemat vaimset miljööd.
Suures pildis määrab briti saarerahva saatuse aga täpselt sama võitlus, millega seisavad silmitsi praktiliselt kõik Euroopa rahvad. See on võitlus varemalt enesestmõistetavaks peetud vabaduste ja õiguste tagasi võitmiseks üha türanlikumaks muutuva riikliku ning korporatiivse võimumasina käest, keset üha repressiivsemat vaimset miljööd.
Adrian Bachmann
Ajaline aken selleks on aga sulgumas ning kaotatu tagasivõitmine on võimalik üksnes seni, kuni generatsioonide vahetus ei ole toonud kaasa olukorda, kus “uus ebanormaalsus” on uute põlvkondade teadvuses muutunud ainsaks mõeldavaks viisiks elada, või pigem ellu jääda.
Vabade, tähendust ja rõõmu võimaldavate ühiskondade ning hirmule rajatud totalitaarsete ühiskondade erinevus ei väljendu mitte üksnes valitsejate, vaid ka valitsetavate vaimses konditsioonis. Kui vabades ühiskondades on inimeste vaimne fookus suunatud elamisele – seda nii eneseteostuse kui elu nautimise mõttes –, siis türanlikes riikides aheneb vaimne fookus üha enam ellu jäämisele, permanentses kartuses, et objektiivse reaalsusega kontakti säilitanud individuaalne identiteet muljutakse puruks täielikult valedele rajatud kollektiivse identiteedi poolt. Võttes antud kriteeriumi vaba ning totalitaarse ühiskonna eritlemise mõõdupuuks, tasub võrrelda mitte üksnes Ühendkuningriigi, vaid ka Eesti elu täna ning paarkümmend aastat tagasi ning küsida endilt… kuhu me oleme jõudnud?
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: