Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nõudis EL-i riigipeadelt kohest tegutsemist seoses Ukraina „kiireloomulise rahastamisvajadusega” aastateks 2026–2027 ning märkis, et „rahvusvahelised partnerid peaksid koormust omavahel õiglaselt jagama.”
Von der Leyen nimetas Ukraina rahalist puudujääki oma kirjas „märkimisväärseks” ja nõudis, et Euroopa Liidu riikide poolne kiire, paindlik ja jätkusuutlik rahastamine tagaks esimesed maksed Ukrainale „2026. aasta teise kvartali alguseks”.
Oma kirjas rõhutas Komisjoni president, et Ukraina julgeolekust sõltub kogu Euroopa julgeolek: „Lõppkokkuvõttes vajab Euroopa piisavalt tugevat kaitsepositsiooni, mis heidutaks usaldusväärselt vaenlasi ja aitaks reageerida igasugusele agressioonile. Selle kaitsepositsiooni oluline ja vältimatu tugisammas on Ukraina julgeolek ja tugevus.”
Ungari peaminister Viktor Orbán nimetas EK juhi kirja „absurdseks”, eriti olukorras, kus Ukraina president Zelenski seisab silmitsi tohutu korruptsiooniskandaaliga, sest tema lähedased kaaslased on röövinud riigilt ligi 100 miljonit dollarit, ja vähemalt üks röövleist, Timur Mindich, on põgenenud Iisraeli. Skandaaliga on seotud ka teisi ministreid, sealhulgas nüüdseks ametist tagandatud justiitsminister Herman Haluštšenko.
Ungari peaminister Viktor Orbán nimetas EK juhi kirja „absurdseks”, eriti olukorras, kus Ukraina president Zelenski seisab silmitsi tohutu korruptsiooniskandaaliga, sest tema lähedased kaaslased on röövinud riigilt ligi 100 miljonit dollarit.
Zelenski toetusreiting on väidetavalt langenud alla 20 protsendi, rahvas kutsub kogu valitsust tagasi astuma ja isegi Ukraina innuka toetajamaa Poola parlamendiliikmed koostavad resolutsioone Ukraina abistamise lõpetamiseks, kuid samal ajal ootab Brüssel, et EL-i liikmesriigid kiirkorras veel rohkem raha välja käiksid.
Euroopa Komisjoni andmetel prognoosib Kiiev järgmise kahe aasta jooksul lisaks Ukrainale juba lubatud abile veel 135,7 miljardi euro suurust finantsdefitsiiti. Kuid isegi enne hiljutisimat skandaali juhtisid EL-i ja Saksamaa ametivõimud tähelepanu kogu Ukrainas laialdaselt levivale korruptsioonile, kusjuures isegi Ukrainas kohapeal läbi viidud küsitlused näitasid, et enamik ukrainlasi süüdistab Zelenskit sõja ajal riigis valitsevates korruptsiooniprobleemides. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) prognooside kohaselt vajab Ukraina majandus märkimisväärseid välisressursse isegi juhul, kui sõda 2026. aastal lõpeb.
Von der Leyen pakkus Ukraina rahastamise jätkamiseks välja kolm võimalikku lahendust: liikmesriikide saadetavad tagastamatud toetused, soodustingimustel laen EL-i krediidituru allikatest ja külmutatud Venemaa varadest jagatav „kompensatsioonilaen”.
Von der Leyen pakkus Ukraina rahastamise jätkamiseks välja kolm võimalikku lahendust: liikmesriikide saadetavad tagastamatud toetused, soodustingimustel laen EL-i krediidituru allikatest ja külmutatud Venemaa varadest jagatav „kompensatsioonilaen”.
Sealhulgas tähendaks liikmesriikide makstav otsene toetus „45 miljardit eurot aastas, st kokku vähemalt 90 miljardit eurot”; EL-i krediidituru rahastamisvahend eeldaks liikmesriikidelt kohustuslikke tagatisi; ja Venemaa külmutatud varadele tuginev mudel tooks kaasa finants- ja õiguslike riskide ohu, eriti kui sellist sammu „konfiskeerimisena” tõlgendataks. Kirjas käsitletakse kõigi kolme võimaluse kasutamist kas eraldi või kombineeritult, tingimusel et Ukraina saab vajalikku abi just siis, kui seda vajab.
Von der Leyen lõpetas oma kirja üleskutsega „jõuda kiiresti selgele kokkuleppele, kuidas tagada Ukraina rahastamine järgmisel Euroopa Komisjoni kohtumisel detsembris”.
Von der Leyen lõpetas oma kirja üleskutsega „jõuda kiiresti selgele kokkuleppele, kuidas tagada Ukraina rahastamine järgmisel Euroopa Komisjoni kohtumisel detsembris”.
Ungari peaminister Viktor Orbán avaldas sotsiaalmeediaplatvormil X oma lühida vastuse nii kõigile kolmele pakutud rahastamisvõimalusele kui von der Leyeni kirjale üldiselt, nimetades ühise laenuvõtmise „võlutrikki” absurdseks ja hoiatades Venemaa külmutatud varadest tehtavate maksete puhul „pikkade õigusvaidluste, kohtuasjade tulva ja euro kokkuvarisemise” eest.
Liikmesriikide poolt rahalise abi pakkumise naeris Orbán välja: „Nagu neil poleks midagi paremat teha.”
„Valime terve mõistuse. Lõpetame sellise sõja rahastamise, mida ei ole koos korrumpeerunud Ukraina sõjamaffiaga võimalik võita ja keskendume rahu loomisele,” lõpetas Orbán.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ainuüksi fakt, et Euroopa riigid peaksid sisuliselt sunnikorras EL-i diktaadi alusel eraldama oma rahvusliku vara Ukraina sõja käigus hoidmiseks, annulleerib igasuguse tõsiseltvõetavuse arusaamale, et Euroopa Liidu liikmelisus ning riiklik suveräänsus on mingilgi määral lepitatavad nähtused. Antud asjaolust on kantud ka Ungari presidendi asjakohased kommentaarid.
Ainuüksi fakt, et Euroopa riigid peaksid sisuliselt sunnikorras EL-i diktaadi alusel eraldama oma rahvusliku vara Ukraina sõja käigus hoidmiseks, annulleerib igasuguse tõsiseltvõetavuse arusaamale, et Euroopa Liidu liikmelisus ning riiklik suveräänsus on mingilgi määral lepitatavad nähtused.
Adrian Bachmann
Muuhulgas väljendab nõue süsteemses majanduslanguses olevate Euroopa riikide varade lõputa kanaliseerimiseks Ukrainasse (eesmärgiga iga hinna eest alal hoida relvakonflikti, mis on Euroopa riigid majandusliku kängumise kursile lükanud) sellist fanatismi, mis paneb küsima, mis vägi sunnib Euroopa juhtivaid persoone edendama poliitikat, mis omab ilmselgelt suitsiidset mõju tervele Euroopale nii majanduslikus kui julgeolekualases plaanis?
Igasugused faktilist reaalsust arvesse võtvad ning elementaarsele loogikale vastavad argumendid väljaspool fanaatilist loosunglikkust sellise poliitika ratsionaliseerimiseks puuduvad. Kuigi kollektiivne hullumeelsus on ajalooliselt hästi dokumenteeritud fenomen, ei ole antud seletus ainuüksi küllaldane, et seletada poliitikat, mis ei ole kolme aasta jooksul andnud ühtegi resultaati peale Ukraina rahva kahurilihaks muutmise ning seda valitsuse poolt, mille liikmed (ministrite tasemeni välja) on tänaseks paljastunud mastaapsete korruptantidena.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: