Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Glenn Diesen, Jimmy Dore
USA poliitikakommentaator Jimmy Dore selgitab intervjuus Norra rahvusvaheliste suhete eksperdile Glenn Diesenile, kuidas ja mis põhjustel Donald Trump on murdnud ameerika rahvale antud lubaduse Ühendriike valitseva korruptiivse kliki võimult eemaldamiseks. Dore`i hinnangul kardab Trump USA jõustruktuure kontrollivate isikute vastu astuda, mistõttu pole lootust näha Ameerika sise- või välispoliitikas olemuslikke muutusi. Tegemist on kaheosalise loo esimese osaga.
Glenn Diesen: Mul on täna rõõm vestelda koomiku ja poliitikakommentaatori Jimmy Dore`iga – mehega, keda tuntakse eelkõige välispoliitikat ning meediat kritiseeriva satiiri poolest. Tere tulemast saatesse…
Jimmy Dore: Aitäh kutsumast!
Glenn Diesen: Ma tunnistan, et olin üks nendest inimestest, kellel olid väga suured ootused Donald Trumpi presidentuuri suhtes. Mulle tundus, et ta sai aru mitmetest Ameerika põhiprobleemidest ning pakkus neile ka lahendusi, eriti seoses Washingtoni eri maailmanurkades peetavate sõdadega. Kuidas Teie hindate Trumpi senist ametiaega?
Jimmy Dore: Olen Trumpis üldjoontes pettunud. Positiivse poole pealt on Trumpi administratsiooni arvatud tervishoiuminister Robert F. Kennedy Jr, kes paistab reaalselt õigete asjade nimel töötavat. Näiteks on Kennedy keelustanud kantserogeensete kemikaalide kasutamise toidutööstuses, ta toetab tõelist teadust vaktsiinide ja COVID-i osas ning kõigele muule lisaks on ta lubanud piirata ravimireklaamide avaldamist meedias.
Kuid välispoliitilisest aspektist vaadatuna on ameeriklastel kombeks öelda, et vahet ei ole, kelle poolt te hääletate, lõpuks saate ikka John McCaini. Sellega peetakse silmas, et nii demokraadid kui vabariiklased teenivad tegelikult samu isandaid. Tuletagem meelde, et Donald Trump kuulutas algselt, et tema kavatseb Ukraina sõja lõpetada 24 tunniga, ent üheksa kuud hiljem jätkab temagi selle sõja finantseerimist. Samamoodi rahastab ta jätkuvalt Gazas toime pandavat genotsiidi, kuigi ma tõepoolest lootsin, et ta teeb sellele lõpu. Ning Trump pommitas ka Iraani, millest mitte keegi ei olnud huvitatud – või vähemalt mitte ükski Ameerika kodanik. Muidugi teenib Trumpi viljeldud poliitika eeskätt Benjamin Netanyahu ning sionistide huve.
Välispoliitilisest aspektist vaadatuna on ameeriklastel kombeks öelda, et vahet ei ole, kelle poolt te hääletate, lõpuks saate ikka John McCaini. Sellega peetakse silmas, et nii demokraadid kui vabariiklased teenivad tegelikult samu isandaid. Tuletagem meelde, et Donald Trump kuulutas algselt, et tema kavatseb Ukraina sõja lõpetada 24 tunniga, ent üheksa kuud hiljem jätkab temagi selle sõja finantseerimist. Samamoodi rahastab ta jätkuvalt Gazas toime pandavat genotsiidi.
Jimmy Dore
Kõigele lisaks on Trump hakanud ka Venezuela rannikul laevu ründama, väites, et tegemist on “narkosõjaga”, kuigi kõik teavad, et küsimus on mõistagi naftas. Juba oma esimesel ametiajal püüdis Trump kukutada Nicolás Maduro valitsust ning tunnustada Venezuela presidendina Juan Guaidód. Nüüd on Washington leiutanud lihtsalt järjekordse ettekäände ja seekord kasutatakse järjekordse riigi ründamiseks narkosõja pidamise viigilehte.
Samuti pommitas Trump Benjamin Netanyahu käsul Jeemenit, kuigi oli vaid aasta enne oma presidentuuri algust kritiseerinud sama tegevuse pärast Joe Bidenit. Toona väitis Trump, et Jeemenit pole mingit vajadust pommitada ning et selle probleemi lahendamiseks piisaks vaid telefonikõnest. Sellegipoolest jätkas ka tema Jeemeni ründamist. Seega kokkuvõttes on Trumpi ametiaeg toonud rohkelt pettumusi.
Glenn Diesen: Räägime lähemalt sellest fenomenist – täpsemalt sellest, kuidas kõik USA presidendid järgivad tegelikult ühte ja sama agressiivset välispoliitikat. Minu jaoks jättis Trump enne valimisi oma igaveste sõdade ja Ukraina proxy-sõja vastasusega täiesti siira mulje, kuid tema hilisema meelemuutuse põhjuste osas levivad erinevad teooriad. Ühtede sõnul üritab ta rahuldada sõjapistrike leeri nõudmisi, teiste hinnangul on ta aga ise agressoritega liitunud. Milline on Teie seisukoht Trumpi positsiooni suhtes? Jääb mulje, nagu ta oleks teadlikult valinud “strateegilise ambivalentsuse” strateegia…
Jimmy Dore: Enne valimisi ütles mu sõber Russell Dobular, et tema arvates ei lase süvariik Trumpil presidendiks saada, aga kui see siiski juhtub, siis peab Dobular ümber hindama kõik oma varasemad mõtted ja teadmised Luure Keskagentuuri (CIA) suhtes. Trump sai presidendiks ja ma arvan, et mul ei tule ümber hinnata mitte oma varasemaid mõtteid CIA-st, vaid Donald Trumpist.
Enne valimisi ütles mu sõber Russell Dobular, et tema arvates ei lase süvariik Trumpil presidendiks saada, aga kui see siiski juhtub, siis peab Dobular ümber hindama kõik oma varasemad mõtted ja teadmised Luure Keskagentuuri (CIA) suhtes. Trump sai presidendiks ja ma arvan, et mul ei tule ümber hinnata mitte oma varasemaid mõtteid CIA-st, vaid Donald Trumpist.
Jimmy Dore
Usun, et Trump sõlmis süvariigi, luurekogukonna ja sõjaihalejatega mingi kokkuleppe, sest pidagem meeles, et luurekogukond ei tööta presidendi heaks. Kordame seda veel: Luure Keskagentuur, Riiklik Julgeolekuagentuur (NSA) ja Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) ei tööta Ameerika presidendi heaks. Chuck Schumer, demokraatide toonane juhtfiguur, märkis 2016. aastal televisioonis, et Donald Trumpist oli tõeliselt rumal käik kritiseerida luurekogukonda, sest neil on vähemalt kuus võimalust talle juba nädala lõpuks kätte maksta. Selle kommentaariga paljastaski Schumer, et luurekogukond ei tööta presidendi heaks. Kelle heaks nad siis töötavad? Sõjatööstuskompleksi ja sõrmedel loetava hulga miljardäride heaks.
Süvariigi sees eksisteerivad aga erinevad harud, mis omavahel tihti tülitsevad. Minu jaoks on kõige ilmsem märk Trumpi kokkuleppest või koostööst süvariigiga või siis hirmust nende ees asjaolu, et ta lõpetas tema vastu korraldatud atentaadikatse uurimise. Selle atentaadikatsega seostub niivõrd palju ähmaseid detaile, et võib kindlalt öelda, et Trump teab, kes selle taga olid, ja üritab neid varjata kas hirmust nende ees või nendega koostööle asumise tõttu.
Chuck Schumer, demokraatide toonane juhtfiguur, märkis 2016. aastal televisioonis, et Donald Trumpist oli tõeliselt rumal käik kritiseerida luurekogukonda, sest neil on vähemalt kuus võimalust talle juba nädala lõpuks kätte maksta.
Seega on Donald Trump muutunud ja teeb nüüd koostööd süvariigi ehk nende samade inimestega, kelle vastu ta lubas võidelda. Usun, et südames soovis Trump tõesti süvariigi vastu võidelda, kuid ta hakkas kartma inimesi, keda on tõepoolest põhjust karta, ning läks seetõttu nende poolele üle. Vähemalt selline on minu arusaam asjade käigust. Midagi muud usutavat ei suuda ma välja mõelda.
Sest mõelgem loogiliselt… Miks peaks Trump lõpetama omaenda atentaadikatse uurimise? Nüüd ta väidab, et tegemist oli lihtsalt ühe üksiku hullu püssimehega, kel puudub igasugune taust sotsiaalmeedias. Politsei märkas seda tegelast kolm korda seljakotiga turvaalal, kuid vaatamata sellele ei peatanud teda keegi. Sel päeval oli Trumpile määratud ka tavapärasest erinev turvameeskond, mis koosnes väikestest naistest, mitte tursketest meestest, nagu tavaliselt, ning katusel ei olnud ülepea kedagi valvamas. Selle juhtumi juures esineb üheaegselt lõputu hulk kahtlasi detaile ning selge on see, et Trump ei soovi, et me sellest midagi lähemalt teada saaksime. Seetõttu usungi, et ta on tänaseks sõjaihalejatega ühte heitnud.
Usun, et südames soovis Trump tõesti süvariigi vastu võidelda, kuid ta hakkas kartma inimesi, keda on tõepoolest põhjust karta, ning läks seetõttu nende poolele üle. Miks peaks Trump lõpetama omaenda atentaadikatse uurimise?
Jimmy Dore
Glenn Diesen: Sidemete katkestamine Ameerika valitsuse ning süvariigi vahel või “soo kuivendamine”, nagu Trump ise seda nimetas, oligi peamine tegevus, mida tema valijaskond temalt kõige rohkem ootas. Samas ta ju lõpetas suures osas USAID-i ja mõnede teiste režiimivahetusoperatsioone korraldavate valitsusväliste organisatsioonide rahastamise. Või on ta hakanud neid uuesti rahastama?
Jimmy Dore: Ei, tehniliselt ta küll võttis rahastuse neilt ära, kuid see lihtsalt suunati neile teist teed kaudu tagasi. Valitsuse efektiivsuse osakond (DOGE) koos Elon Muskiga leidsid ligikaudu sada miljardit dollarit, mida saaks kokku hoida, kuid seda raha ei jäetud riigieelarvest välja. Tegelikult paisus eelarve veelgi. Nimelt andis Trump Pentagonile ehk sõjatööstuskompleksile 200 miljardit dollarit lisaks. Pentagon ja Luure Keskagentuur kujutavad endast sama mündi kahte külge ning nemad on need, kes rahastavad USAID-i režiimivahetusoperatsioone.
USAID teeskles, et pakub teiste riikide elanikele rasketes oludes leevendust ja finantsabi, kuid tegelikult üritasid nad nende teiste riikide üle kontrolli saavutada, finantseerides mässe ja militaarterrorismi, mis aitaks neil vastavalt vajadusele valitsusi kukutada. Trump võttis pelgalt raha USAID-i eelarverealt ning tõstis selle ümber Pentagoni bilanssi, mis samu režiimivahetusoperatsioone edasi rahastab. Seega tegelikult ei lõpetanud Trump USAID-i rahastamist.
Trump võttis pelgalt raha USAID-i eelarverealt ning tõstis selle ümber Pentagoni bilanssi, mis samu režiimivahetusoperatsioone edasi rahastab. Seega tegelikult ei lõpetanud Trump USAID-i rahastamist.
Jimmy Dore
Glenn Diesen: Üks asi, millest jäi esmalt mulje, et see saab Trumpi ja Elon Muski suhte nurgakiviks, oli mure Ameerika Ühendriikide aina sügavamale võlgadesse vajumise pärast, kuid see teema põhjustas ka Muski ja Trumpi teede lahknemise. Juuli alguses võttis Trump vastu maksu- ja riigikulude seaduse (One Big Beautiful Bill), mis valimiste käigus lubatud kulude ja võla vähendamise asemel hoopis suurendas riigi kulutusi veelgi. Kuidas Teie edasist asjade käiku prognoosite? Kas võlaküsimus suurendab Ühendriikides pingeid ja lõhestab Trumpi valijaskonda veelgi?
Jimmy Dore: Kindlasti ei aita riigikulude suurendamine Trumpi valijaskonnas ühtsust luua, kuid samas ei usu ma ka, et see tema valijaskonda kahandaks. Muidugi tekitasid Trumpi käigud lõhe Trumpi ja Muski vahele. Trumpi esimese ametiaja nõunik Steve Bannon tõi minu saates osaledes välja, et DOGE’i efektiivsusest kulude langetamisel ning raiskamise ja pettuste väljajuurimisel saame me tõeliselt aimu alles siis, kui nad asuvad Pentagoni eelarvet kärpima. Ja seda nad loomulikult ei ole teinud. Pentagon ei ole kogu oma eksisteerimise ajal läbinud ainsatki auditit. See tähendab, et valitsus tegelikult ei tea, millele Pentagon neile eraldatud raha kulutab.
Juuli alguses võttis Trump vastu maksu- ja riigikulude seaduse (One Big Beautiful Bill), mis valimiste käigus lubatud kulude ja võla vähendamise asemel hoopis suurendas riigi kulutusi veelgi.
Samamoodi nagu eelmised presidendid, ei auditeerinud ka Trump Pentagoni ega üritanud sealt raiskamist, pettust ja ressursside väärkasutust välja juurida. See aga tähendab, et Trumpi presidentuur ei ole kulutuste kahandamise ja riigieelarve kontrolli alla saamise lubadust kunagi tõsiselt mõelnudki. Uus maksu- ja riigieelarveseadus kasvatab Ühendriikide defitsiiti veelgi ning kedagi ei paista see tõeliselt morjendavat. Mina ei ole majandusteadlane, kuid kõik, kes valdkonnas orienteeruvad ja kellega ma rääkinud olen, kinnitavad, et olukord ei ole jätkusuutlik ja ei saa igavesti kesta.
Ainus põhjus, miks Ameerika Ühendriigid endale sellist võlga siiani lubada on saanud, on USA dollari staatus maailma reservvaluutana, kuigi see on ajutine. Tänaseks on esile kerkimas uued võimukeskused – täpsemalt BRICS riigid –, kes püüavad luua ilma USA dollarita toimivat kaubavahetusüsteemi. Tuletagem meelde ka seda, et just sel põhjusel tapeti Liibüa juht Muammar Gaddafi – temagi püüdis Aafrikas dollarit ja eurot dinaari vastu välja vahetada.
Trumpi esimese ametiaja nõunik Steve Bannon tõi minu saates osaledes välja, et DOGE’i efektiivsusest kulude langetamisel ning raiskamise ja pettuste väljajuurimisel saame me tõeliselt aimu alles siis, kui nad asuvad Pentagoni eelarvet kärpima. Ja seda nad loomulikult ei ole teinud.
Jimmy Dore
Kokkuvõttes ei ole kulude kärpimine poliitiku jaoks tulus ettevõtmine. Pikas plaanis võib sellest ehk kasu tõusta, kuid lähiplaanis – oma suhteliselt lühikese ametisolekuaja perspektiivis – eeldab kulude kärpimine mitmesuguste programmide lõpetamist ja see on valijatele vastumeelt. President on ametis ainult neli, maksimum kaheksa aastat ja seetõttu ei hakka ta sellist asja ette võtma. Ja sedasi kasvatab ka Trump Pentagoni eelarvet ja ühtlasi riigieelarve defitsiiti edasi, nagu presidendid enne teda seda on teinud.
Glenn Diesen: Rääkisin Trumpi praeguse ametiaja alguses Ron Pauli, Texase osariigi endise esindajaga kongressis, kes avaldas tol hetkel samuti veel lootust, et Trump paneb Föderaalreservile päitsed pähe ja auditeerib Pentagoni. Kuid praeguseks ei ole mitte midagi sellelaadset aset leidnud ja ma ei ole enam kindel, kas Trump oma lubadusi üldse kunagi siiralt mõtles, kuigi Sierras jäi küll veel selline mulje.
Samamoodi nagu eelmised presidendid, ei auditeerinud ka Trump Pentagoni ega üritanud sealt raiskamist, pettust ja ressursside väärkasutust välja juurida. See aga tähendab, et Trumpi presidentuur ei ole kulutuste kahandamise ja riigieelarve kontrolli alla saamise lubadust kunagi tõsiselt mõelnudki.
Jimmy Dore
Mainisite BRICS-i ja samasse kategooriasse võib liigitada ka Shanghai Koostööorganisatsiooni. Need tõusvate riikide ühendused hõlmavad suurt osa maailmast ja on avaldanud muret seoses nii USA kui Euroopa jätkusuutmatu võlakoorma kui üha kiireneva relvastumisega. Loomulikult on praegusel hetkel probleemne ka Euroopa plaan varastada Venemaa raha, mille nad seoses Ukraina sõjaga külmutasid. Kuidas Ühendriikide meedia kajastab BRICS-i ja Shanghai Koostööorganisatsiooni esilekerkimist ning nende püüdeid rajada omaenda valuutadel põhinevaid konkureerivaid, Lääne majandusliku surve suhtes immuunseid tehnoloogilise arengu keskuseid, tarneahelaid, transpordikoridore ja panku?
Jimmy Dore: Mingit kiiret lahendamist vajava probleemi taju meedia poolt näha ei ole. Ameeriklased saavad küll aru, et eelarvedefitsiiti on vaja vähendada. Eelkõige häirib ameeriklasi, et Ühendriikidel oleks justkui lõputu hulk raha, mida saab sõrmenipsuga saata sadade miljardite dollarite kaupa Euroopa kõige korrumpeerunumasse riiki Ukrainasse, ja seda ilma raha kulutamise viisi kohta küsimusi esitamata. Oluline on arvestada, et Ameerikast Ukrainale saadetav raha ei tule maksutõusudest, sest sellisel juhul korraldaks ameeriklased ülestõusu. Raha lihtsalt prinditakse juurde ja saadetakse, sest dollari maailma reservvaluuta staatus võimaldab sellist käitumist. Võiks ju mõelda, et 200 miljardit dollarit prinditakse sedasi “sõrmenipsust” ka Ameerika infrastruktuuri ülesehitamiseks, st koolide, raudteede, kiirrongide, raamatukogude, parkide, tervisekeskuste, haiglate jms ehitamiseks, kuid seda ei tehta.
Eelkõige häirib ameeriklasi, et Ühendriikidel oleks justkui lõputu hulk raha, mida saab sõrmenipsuga saata sadade miljardite dollarite kaupa Euroopa kõige korrumpeerunumasse riiki Ukrainasse, ja seda ilma raha kulutamise viisi kohta küsimusi esitamata. Oluline on arvestada, et Ameerikast Ukrainale saadetav raha ei tule maksutõusudest, sest sellisel juhul korraldaks ameeriklased ülestõusu. Raha lihtsalt prinditakse juurde ja saadetakse, sest dollari maailma reservvaluuta staatus võimaldab sellist käitumist.
Jimmy Dore
Selge on vaid see, et Ameerika Ühendriike ootab peagi samasugune lõpp nagu iga muud impeeriumi. Me oleme end sõjaliselt ülekoormanud. Meil on maailmas kokku üle 800 sõjaväebaasi, kuigi tõenäoliselt läheneb see arv pigem tuhandele, sest suur hulk baase on salastatud. Miljardärid täidavad oma taskuid USA rahandusministeeriumi abil ja keegi ei pane seda raha tagasi sinna, kust võeti. Ameerika Ühendriikide võlg küündib tänaseks 37-38 triljoni dollarini ja meil puudub vähimgi plaan selle probleemi lahendamiseks.
Samal ajal vähendatakse kulutusi tervishoiule ning püütakse tõsta pensioniiga. Lühidalt öeldes käitub USA föderaalvalitsus täpselt vastupidi sellele, kuidas see oli algselt mõeldud toimima. Ameerika ei ole enam ammu demokraatia, vaid oligarhia, mille võimuringkonnad ei huvitu oma rahvast, vaid üksnes riigi rahasüsteemi kasutamisest iseenese kukrute täitmiseks.
JÄTKUB…
Allikas
Adrian Bachmanni kommentaar:
Vaadates Trumpi administratsiooni ametisse asumise sensatsioonilisi avaldusi, mis lubasid dollari ülemvõimule tugineva imperiaalse poliitika asendada teistesse riikidesse mitte sekkuva Ameerika tööstusvõimsuse rahumeelse taastamise programmiga, ning kõrvutades seda reaalsusega, mis jätkab vanaviisi kõikides maailmaharudes pingete üles kruvimist ning finantsilisi ja militaarseid repressioone nn “Washingtoni konsensust” mitte järgivate valitsuste suhtes, on selge, et Trumpi administratsioonil puudub kas tahe, võime või mõlemad selleks, et süsteemi sisuliselt muuta.
See on tänaseks selge, kuna kõik tahud Washingtoni globaalses poliitikas – sõjad, šantaaž, sanktsioonid, militaarinfrastruktuuri pidurdamatu laienemine, dollari ekspordiga finantseeritavad kaubandusdefitsiidid – on Trumpi administratsiooni lakkamatult furoori tekitava meedia-show saatel jätkunud vanaviisi. Nagu ameeriklastel on kombeks öelda: “Meet the new boss, same as the old boss“.
Kõik tahud Washingtoni globaalses poliitikas – sõjad, šantaaž, sanktsioonid, militaarinfrastruktuuri pidurdamatu laienemine, dollari ekspordiga finantseeritavad kaubandusdefitsiidid – on Trumpi administratsiooni lakkamatult furoori tekitava meedia-show saatel jätkunud vanaviisi.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Phil Mistry/Shutterstock.com