Suurbritannia siseministeerium saatis 15. augustil seitsmes Inglismaa politseipiirkonnas ametlikult välja kokku 10 mobiilse näotuvastuse (LFR) sõidukit, tuues põhjenduseks vajaduse tuvastada rasketes kuritegudes kahtlustatavaid isikuid.
Reaalajas näotuvastuse kaameratega varustatud kõrgtehnoloogilised väikebussid patrullivad nüüd Suur-Manchesteris, West Yorkshire’is, Bedfordshire’is, Surrey’s, Sussexis, Thames Valley’s ja Hampshire’is.
LFR-kaamerad skaneerivad möödujaid reaalajas ja võrdlevad biomeetrilisi näoandmeid politsei jälgimisnimekirjadega isikutest, keda kahtlustatakse näiteks vägistamises, mõrvas või terrorismis. Tarkvara toimib biomeetrilisi mõõte, sh inimese silmade vahekaugust ja lõualuu kuju, kogudes ning neid jälgimisnimekirjadesse kuuluvate isikute näoandmetega võrreldes. Juhul, kui süsteem leiab möödujate seast võimaliku vaste kahtlustatavale isikule, kontrollivad koolitatud ametnikud enne mis tahes meetmete võtmist isikute vastavust.
LFR-kaamerad skaneerivad möödujaid reaalajas ja võrdlevad biomeetrilisi näoandmeid politsei jälgimisnimekirjadega isikutest, keda kahtlustatakse näiteks vägistamises, mõrvas või terrorismis.
„Reaalajas näotuvastuse sõidukite kättesaadavuse parandamine annab politseijõududele suurepärase võimaluse oma töö tegemiseks. Iga LFR tarkvara rakendamise juhtum on sihipärane, luureandmetel põhinev, toimub kindlas geograafilises asukohas ja kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, tagades rakenduste proportsionaalsuse, seaduslikkuse ja vajalikkuse. Reaalajas näotuvastust on politseitöös juba edukalt kasutatud ning selle abil on leitud tuhandeid tagaotsitavaid kurjategijaid või teisi isikuid, kes on rikkunud oma kautsjoni tingimusi. Olen kindel, et selle tehnoloogia laialdasem kasutamine toetab ka edaspidi kogukondade turvalisust kogu riigis,” selgitas riikliku politseipealike nõukogu LFR-i juht Lindsey Chiswick.
Ametnikud kinnitavad, et süütutel kodanikel pole midagi karta, ja rõhutavad, et kui isik ei ole jälgimisnimekirjas, siis tema biomeetrilisi andmeid ei salvestata. Kriitikud ei ole nende väidete paikapidavuses aga sugugi veendunud.
Ametnikud kinnitavad, et süütutel kodanikel pole midagi karta, ja rõhutavad, et kui isik ei ole jälgimisnimekirjas, siis tema biomeetrilisi andmeid ei salvestata. Kriitikud ei ole nende väidete paikapidavuses aga sugugi veendunud.
Kodanikuõiguste organisatsioon Big Brother Watch algatas kohtuvaidluse Ühendkuningriigi suurima politseijaoskonna, Londoni Metropolitan Police’i vastu LFR-tehnoloogia kasutamise üle, väites, et politsei kasutab seda vastuolulist jälgimisvahendit ilma selge õigusliku aluseta ja inimeste põhiõigusi rikkudes. Kohtuvaidlus on algatatud koos Shaun Thompsoniga, noorukeid tänavakuritegevuse eest kaitsva vabatahtliku organisatsiooni liikmega, kes väärtuvastati tagaotsitavana ning peeti politsei poolt kinni, kusjuures küsimusele, milles teda süüdistatakse, vastas politseinik, et “seda me siin uurima hakkamegi.”
„Politsei on tõlgendanud sekkuva tehnoloogia kasutamist lubava õigusliku aluse puudumist vaba teena selle piiramatu kasutuselevõtu jätkamisel, hoolimata asjaolust, et selles küsimuses on pooleli oluline kohtuprotsess. Siseministeerium peab loobuma oma plaanidest laiendada näotuvastuse kasutamist, kuni on kehtestatud kindlad õiguslikud tagatised,” selgitas Big Brother Watchi ajutine direktor Rebecca Vincent.
Kriitikute väitel kipub reaalajas näotuvastustehnoloogia inimesi ekslikult tuvastama, mõjutab ebaproportsionaalselt marginaliseeritud rühmi ja avab ukse hiilivale üldise järelevalve normaliseerumisele.
Paruness Shami Chakrabarti, leiboristide erakonna liige ja inimõiguste organisatsiooni Liberty endine direktor, kordas neid muresid, hoiatades, et LFR tehnoloogia on „uskumatult pealetükkiv” ning „võiks öelda, et see on järjekordne samm täieliku järelevalveühiskonna suunas”. Chakrabarti väljendas muret seoses avaliku näotuvastuse mõjuga eraelu puutumatusele ja kogunemisvabadusele ning süütute inimeste valesti tuvastamise ohuga. Lisaks kritiseeris paruness näotuvastuse praegust kasutamist, öeldes, et seni on seda kasutatud „täiesti seadusevastaselt” viisil, kus politsei „kehtestab oma reeglid ja hindab ise oma tööd”.
Paruness Shami Chakrabarti, leiboristide erakonna liige ja inimõiguste organisatsiooni Liberty endine direktor, kordas neid muresid, hoiatades, et LFR tehnoloogia on „uskumatult pealetükkiv” ning „võiks öelda, et see on järjekordne samm täieliku järelevalveühiskonna suunas”.
Allikad siin ja siin
Adrian Bachmanni kommentaar:
Võttes arvesse Ühendkuningriigis viimase kümne aasta jooksul vastu võetud totalitaarse iseloomuga seaduste, määruste ja täitevvõimu praktikate suurt (ja lakkamatult kasvavat) arvu, võib väita, et tänaseks on ennast isikuvabaduste etaloniks pidavast saareriigist saanud politseiriik.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Mounir Taha/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: