Ajakirjas British Journal of Sports Medicine (BJSM) avaldatud murrangulises metaanalüüsis leiti, et füüsiline aktiivsus annab märkimisväärse eelise vähipatsientide ellujäämistõenäosuse tõstmisel ja kasvajatesse haigestumise ennetamisel.
Vähktõve esinemissagedus kasvab geneetika, keskkonnategurite ja elustiili toimel murettekitava kiirusega, kusjuures plahvatuslikult on kasvajate esinemise sagedus kasvanud just noorte inimeste ja eriti naiste seas.
Sellises olukorras omandab liikumine kui kõigile kättesaadav võimas abivahend murrangulise tähtsuse, ületades potentsiaalselt tavapäraste ravimeetodite, nagu kemoteraapia, efektiivsuse. Nimelt näitas ajakirjas BJSM avaldatud uuring, milles analüüsiti ligi 47 000 patsiendi andmeid, et järjepidev liikumine mitte üksnes ei vähenda kasvajasse haigestumise riski, vaid parandab ka juba diagnoositud patsientide väljavaateid. Selline leid võib soodustada üldisemat üleminekut ravimitest sõltumiselt inimeste füüsilisele vormile keskenduvale ennetustööle.
Ajakirjas BJSM avaldatud uuring, milles analüüsiti ligi 47 000 patsiendi andmeid, näitas, et järjepidev liikumine mitte üksnes ei vähenda kasvajasse haigestumise riski, vaid parandab ka juba diagnoositud patsientide väljavaateid.
Täpsemalt leidsid teadlased 42 varasemat uuringut analüüsides, et tugevama lihasjõu ja parema südame-veresoonkonna seisundiga vähihaigetel oli 31–46 protsenti väiksem risk surra mis tahes põhjusel. Isegi väikesed edusammud omasid olulist rolli, sest iga järkjärguline füüsilise vormi paranemine vähendas suremuse riski 11–18 protsenti.
Kõige tugevamat kaitsetoimet avaldas liikumine agressiivsete vähivormide puhul, sealhulgas kopsu- ja seedesüsteemi vähi suhtes, ning kaugelearenenud kasvaja staadiumis patsientidel seostus füüsiline vorm 18-protsendilise langusega vähist tingitud surmajuhtude hulgas.
Ajalooliselt on inimesed praegusest palju aktiivsemad olnud, tegeledes igapäevaselt jahinduse, põllumajanduse ja muu füüsilise tööga. Seevastu tänapäeval domineerib istuv eluviis. Samal ajal kasvab vähidiagnooside hulk, eriti alla 50-aastaste seas. Kuid erinevalt inimese enda kontrolli alt väljas olevatest riskiteguritest, näiteks geneetikast, on füüsiline vorm miski, mida inimesed ise mõjutada saavad.
Füüsilise vormi ja vähktõve kiuste ellujäämise vahelise seose teaduslik taust
Füüsiline aktiivsus toimib nagu bioloogiline taas otsast alustamise nupp. See tugevdab immuunsust, stimuleerides kasvajaid ründavaid looduslikke tapjarakke; langetab põletikulisust, vähendades vähktõve arengut soodustavate tsütokiinide ja insuliinisarnase kasvufaktori taset; tasakaalustab hormoone, reguleerides rinna- ja eesnäärmevähiga seotud liigset östrogeeni ja testosterooni taset; ning parandab detoksikatsiooni, soodustades lümfisüsteemi toimimist ja uhtudes välja kartsinogeene.
Füüsiline aktiivsus toimib nagu bioloogiline taas otsast alustamise nupp.
Isegi 15 minutit liikumist päevas, näiteks kõndides, võib vähendada suremuse riski. Kuid tänapäeva elustiil töötab liikumise vastu: kontoritöö, ekraani ees veedetud aeg ja autoga tööle sõitmine hoiavad inimesi pidevalt istumas. Samas näitavad uuringud, et iga istudes veedetud tund lühendab eluiga sama palju kui ülekaalulisus.
Liikumine ei paku üksnes vähivastast kaitset, vaid optimeerib tervist ka muudes aspektides. Näiteks südamehaiguste puhul vähendab vaid 20–30 sekundit intensiivset tegevust päevas südame-veresoonkonna haiguste riski 45 protsendi võrra. Samuti toetab liikumine vaimset tervist, vähendades ärevust ja depressiooni ning teravdades kognitiivseid funktsioone.
Uuringud näitavad, et iga istudes veedetud tund lühendab eluiga sama palju kui ülekaalulisus.
Sealjuures võib isegi vaid natuke rohkem liikumises veedetud aega pikendada inimese eluiga ning kui kõik liiguks päevas vaid 10 minutit rohkem, võiks selle abil Ameerika Ühendriikides vältida 110 000 surmajuhtumit aastas. Ameerika Vähiliit soovitab viis päeva nädalas 30 minutit mõõdukat liikumist, kuid sageli takistab tihe ajakava inimestel eesmärkide saavutamist.
Siiski leidub lahendusi ka neile, kellel on vähe aega. Näiteks trampoliinil hüppamine tugevdab rakke vaid 15 minutiga. Palju saab ära teha töökeskkonnas: laua taga seistes töötamine või kõndides peetavad koosolekud võivad aidata võidelda pikaajalise istumise vastu. Liikumise järjepidevust aitab säilitada kaaslase abil oma vastutustundlikkuse motivatsiooni tõstmine, sh näiteks koos sõbraga treenimine või kogukondlikes rühmatrennides osalemine.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!