Rootsi Statistikaameti andmetel on 780 000 Rootsi 16-65-aastastest elanikest kirjaoskamatud. Prognooside kohaselt kasvab see arv käesoleval talvel 800 000 ning lähiajal miljoni elanikuni.
Täiskasvanud immigrantidele rootsi keelt õpetav Rita Sommarkrans märkis, et “iga kuu saabub meile kaheksa kuni kümme kirjaoskamatut õpilast,” ning lisas, et inimestel, kes ei oska lugeda ega kirjutada, on väga keeruline Rootsis elukohta leida, arveid maksta või isegi arsti juurde vastuvõtuaega broneerida.
Haridusminister Johan Pehrson ja kooliminister Lotta Edholm hoiatasid oma artiklis, et “sellise trendi jätkudes on Rootsis peagi terve põlvkond kirjaoskamatuid noori.” Olukorra parandamiseks otsustasid ministrid pikendada koolikohustust seniselt 9 aastalt 10 aastale ning muuta eelkooli kohustusliku programmiga 1. klassiks, mis tähendab, et formaalselt hakatakse lugemist ja kirjutamist õpetama 6-aastastele lastele.
Alates 2015. aastast on Rootsi andnud kodakondsuse 660 362 immigrandile, kellest valdav enamus tulid Euroopa Liitu mittekuuluvatest moslemiriikidest.
Samas hoidusid ministrid käsitlemast kirjaoskamatuse leviku alusprobleemi – nimelt massiimmigratsiooni kolmanda maailma riikidest. Kuigi Rootsi ministrid tunnistasid oma artiklis, et “iga neljas õpilane Rootsis ei oska korralikult lugeda ning eriti tõsine on probleem peredes, kus kodune keel ei ole rootsi keel,” ning Rootsi Haridusamet märkis, et vanemate haridustase mõjutab oluliselt laste õpitulemusi, ei nimetanud ministrid kujunenud haridusliku olukorra seost asjaoluga, et riiklikult soodustatud massiimmigratsioon toob Rootsisse hordidena kirjaoskamatuid täiskasvanuid, kelle lapsed on mõnel pool juba saavutanud koolides arvulise ülekaalu rootslaste ees. Näiteks Malmös moodustavad rootslastest lapsed koolides vähemuse ning kohalik omavalitsus on teinud ettepaneku muuta koolid araabiakeelseks.
Rootsi Migratsiooniamet avaldas hiljutises aruandes, et alates 2015. aastast on Rootsi andnud kodakondsuse 660 362 immigrandile, kellest valdav enamus tulid Euroopa Liitu mittekuuluvatest moslemiriikidest. Sealhulgas anti 53 543 elamisluba somaallastele, kelle kodumaal on kirjaoskamatuse määr 62,2% – see tähendab, et 62,2% riigi elanikkonnast ei oska lugeda ega kirjutada. Seega pole üllatav, et inimesed, kes ei oska oma emakeeleski lugeda ja kirjutada, ei õpi seda lihtsasti ära ka rootsi keeles. Esimesel kohal sisserändajate seas olid süürlased, kellele anti 147 579 elamisluba, moodustades 22% kõigist alates 2015. aastast vastu võetud immigrantidest.
Riiklikult soodustatud massiimmigratsioon toob Rootsisse hordidena kirjaoskamatuid täiskasvanuid, kelle lapsed on mõnel pool juba saavutanud koolides arvulise ülekaalu rootslaste ees.
Kirjaoskamatud sisserändajad on avaldanud Rootsi haridussüsteemile mõju, mida ametnikud püüdsid 2018. aasta OECD rahvusvahelises haridusuuringus PISA varjata. Pettus sai avalikuks 2020. aastal, mil selgus, et Rootsi oli kõrvaldanud testi valimist muu kodukeelega lapsed ning oletatavasti ka nõrga keelelise arenguga rootslased. Arvestades, et Rootsi riik toetub kõrge haridustasemega tippspetsialistide tööle ja kõrgtehnoloogiale, hakkab kirjaoskamatuse mõju Rootsi majandusele lähiaastatel siiski pettusele vaatamata paratamatult välja paistma…
Lisaks akadeemiliste tulemuste langusele on Rootsi koolid muutunud ka füüsiliselt ohtlikumaks nii laste kui õpetajate jaoks ning Rootsi Õpetajate Ühendus hoiatas õpetajaid ähvarduste ja vägivalla eest, mis neid koolides oodata võib. Nimelt esines 2023. aastal 36% rohkem tõsiseid intsidente kui 2022. aastal ehk kokku 159 juhtumit.
Rootsi ministrid tunnistasid oma artiklis, et “iga neljas õpilane Rootsis ei oska korralikult lugeda ning eriti tõsine on probleem peredes, kus kodune keel ei ole rootsi keel.”
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!