Rahvusvahelise Valuutafondi andmete kohaselt on Eesti maailma umbes 200 riigi seast kõige drastilisema majanduslangusega riikide esirinnas.
Maailma majandust seirava rahvusvahelise finantsorganisatsiooni andmetel on maailmas vaid viis riiki, mille majandus oli 2024. aastal negatiivsema kasvukõveraga kui Eestil. Nende hulgast kolm (Sudaan, Jeemen ning Haiti) on riigid, mis on hetkel kodusõjas.
Maailma majandust seirava rahvusvahelise finantsorganisatsiooni andmetel on maailmas vaid viis riiki, mille majandus oli 2024. aastal negatiivsema kasvukõveraga kui Eestil. Nende hulgast kolm (Sudaan, Jeemen ning Haiti) on riigid, mis on hetkel kodusõjas.
Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel ulatus Eesti negatiivne majanduskasv 0,5 protsendini, olles üks vaid seitsmest maailma (kokku umbes 200 seas) riigist, mille siseriikliku kogutoodangu näitaja oli miinuses.
Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel iseloomustab minimaalne siseriikliku kogutoodangu kasv praktiliselt kõiki Euroopa riike, millel on raskusi oma SKT kasvu plusspoolel hoidmisega, samas kui kõige tugevam majanduskasv on hetkel keskendunud Aasia ja Aafrika riikidesse.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kuna Eesti on sarnaselt enamiku maailma riikidega ehitanud oma majandusringluse üles tervenisti võlapõhisele rahasüsteemile – ehk teisisõnu, praktiliselt kogu virtuaalraha, mille alusel majandus ringleb, on väljastatud algselt rahaloome asutuste poolt krediidina –, siis tähendab kolm aastat vältav majanduslangus probleeme, mida makroökonoomilist pilti tervikuna hoomavad inimesed tunnistavad potentsiaalselt katastroofiliseks. Iseasi, kas nad teevad seda ka avalikkuse ees.
Tavapäraselt defineeritakse majanduslangust olukorraks, kus riigi kogutoodang on vähemalt 2 kvartalit järjest languses. Eesti poolt kogetud 10 kvartalit majanduslangust kujutab endast mis tahes võlapõhise rahasüsteemi alusel toimivale riigile massiivset, et mitte öelda eksistentsiaalset probleemi, kuna võlapõhises rahasüsteemis on võimalik võlana väljastatud raha intresse tagasi maksta üksnes permanentselt kasvava majanduse tingimustes – kui reservid otsa saavad, asub kogu majandus kokku varisema.
Sellises olukorras päästaks riigi elanikkonda vaesusesse langemast vaid rahareform, ent see on võimalik üksnes riikidel, millel eksisteerib oma valuuta ning suveräänset rahapoliitikat kujundav keskpank. Eurotsooniga liitunud riikidel nagu Eesti puuduvad aga mõlemad.
Riik, mis viib oma ajaloo suurima struktuurse majanduslanguse ajal läbi rekordilist maksutõusupoliitikat, hävitab sedasi toimides majanduse aluseks oleva ostujõu viimased riismed, õgvendab nii ettevõtete kui eraisikute finantspuhvrid, demotiveerib igasugused investeeringud niigi kollabeeruvasse majandusse ning sunnib alles jäänud konkurentsivõimelisi ettevõtteid kasutama oma likviidseid vahendeid selleks, et riigist välja kolida, selle asemel et ise samuti mõne aasta pärast kokku variseva majanduse rusude alla jääda.
Riik, mis viib oma ajaloo suurima struktuurse majanduslanguse ajal läbi rekordilist maksutõusupoliitikat, hävitab sedasi toimides majanduse aluseks oleva ostujõu viimased riismed, õgvendab nii ettevõtete kui eraisikute finantspuhvrid, demotiveerib igasugused investeeringud niigi kollabeeruvasse majandusse ning sunnib alles jäänud konkurentsivõimelisi ettevõtteid kasutama oma likviidseid vahendeid selleks, et riigist välja kolida, selle asemel et ise samuti mõne aasta pärast kokku variseva majanduse rusude alla jääda.
Adrian Bachmann
Selline on poliitika, mida on võimalik kirjeldada vaid suitsidaalsena, ent mille viljelemine seletab ometi, kuidas maailma rikkaimate riikide vahetus läheduses oleva, tänini valdavalt hästi kvalifitseeritud tööjõuga riigi majandus saab meie silme all variseda kokku kiirusega, mis on võrreldav vaid kodusõja keerisesse langenud kolmanda maailma riikidega.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: