Kaks kolmandikku Poolas, Saksamaal ja Tšehhis elavatest Ukraina pagulastest on oma uue eluga rahul ja kavatsevad taotleda kodakondsust neid vastu võtnud riigis, selgus Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) aprillis läbi viidud küsitluses.
28 protsenti nimetatud Euroopa riikides elavatest täiskasvanud Ukraina pagulastest on oma eluga uues keskkonnas täiesti rahul. Neile lisandub veel 38 protsenti, kes on eluga oma asukohamaas pigem rahul. Vaid 6 protsenti vastanutest on täiesti rahulolematud eluga uues riigis.
Sellest tulenevalt on 12 protsenti Ukraina pagulastest neis riikides juba esitanud dokumendid kodakondsuse taotlemiseks ning 45 protsenti plaanib seda teha kohe, kui neil selleks õigus tekib. Mõne teise riigi kodakondsus on juba olemas 7 protsendil ja 34 protsenti ei kavatse seda taotleda.
Küsitluses osalenutelt küsiti, millistel tingimustel oleks nad valmis Ukrainasse tagasi kolima. Pooled küsitluses osalenud ukrainlastest kalduvad pigem jääma oma uuele kodumaale, olenemata sellest, milliseks kujuneb poliitiline ja majanduslik olukord Ukrainas. Ukrainasse naasmise levinuima eeldusena (34%) toodi välja kriitilise infrastruktuuri olemasolu ja turvalisus nende piirkonnas. Veerand küsitletutest (26%) ei kaaluks koju naasmist enne, kui Venemaa sissetung on lõppenud, ja sama paljud ei naaseks, kui nende kodu on hävitatud ja neile ei pakuta uut asemele.
Pooled küsitluses osalenud ukrainlastest kalduvad pigem jääma oma uuele kodumaale, olenemata sellest, milliseks kujuneb poliitiline ja majanduslik olukord Ukrainas.
12 protsenti Ukraina pagulastest ütles, et nende jaoks ei ole ühtegi vastuvõetavat tingimust, mis veenaks neid koju tagasi kolima ning väljendas kavatsust jääda vastuvõtvasse riiki määramata ajaks.
Viimati mainitud näitaja arv suureneb aga märkimisväärselt niipea, kui keskenduda üksnes Saksamaal elavatele Ukraina pagulastele, kuna Saksamaa Liitvabariigi Rände- ja Pagulasameti (BAMF) varasema uuringu järgi läheks vaid 34 protsenti Ukraina pagulastest kohe pärast sõda tigimusteta koju. Eelmise aasta veebruaris läbi viidud küsitluses ütles 26 protsenti vastanutest, et nad ei kavatse Ukrainasse tagasi pöörduda ja soovivad jääda Saksamaale määramata ajaks.
34 protsenti põgenenud ukrainlastest ei jälgi enam üldse uudiseid oma päritoluriigi viimaste arengute kohta ega ole huvitatud Ukraina kohta käivast teabest.
Ka eelmise aasta märtsis Poolas varjupaika otsivaid Ukraina põgenikke küsitlenud Poola-Ukraina värbamisettevõte Gremi Personal leidis, et 38 protsenti täiskasvanud ukrainlastest kavatsevad Poolasse jääda tähtajatult.
Viidatud näitajaid näib veelgi kinnitavat asjaolu, et 34 protsenti põgenenud ukrainlastest ei jälgi enam üldse uudiseid oma päritoluriigi viimaste arengute kohta ega ole huvitatud Ukraina kohta käivast teabest.
Eelnevale vaatamata räägib vaid 3 protsenti vastanutest neid vastu võtnud riigi keelt, mis viitab võimalikele raskustele uude riiki integreerumisel. 97% küsitluses osalenud Ukraina sõjapõgenikest tunnistasid, et räägivad üksnes ukraina või vene keelt.
97% küsitluses osalenud Ukraina sõjapõgenikest tunnistasid, et räägivad üksnes ukraina või vene keelt.
KIIS-i tegevdirektor Anton Hrushetskyi hinnangul näitavad küsitluse tulemused, et ukrainlased „kaotavad või on juba kaotanud sideme“ oma kodumaaga:
“Kahjuks oli see täiesti ootuspärane ja mõned kodanikud oleksime igal juhul kaotanud. Samas jääb aga lahtiseks küsimus, kui palju kodanikke on võimalik Ukrainasse tagasi tuua ja mis oleks selle mõte.
Ühelt poolt peaksid riik, Ukraina kodanikuühiskond ja tavakodanikud täitma oma rolli, hoides kontakti välismaal viibivate kodanikega, tehes nendega koostööd ja motiveerides neid tagasi pöörduma. Teisest küljest ei saa suhtlemine olla ühesuunaline, st ka välismaal elavatel ukrainlastel on oma „vastutusala“ ja nad peavad ise olema motiveeritud naasma ning tegema asjakohaseid jõupingutusi Ukrainaga kontakti säilitamiseks.
Isiklikul tasandil seisavad paljud välismaal viibivad ukrainlased raske otsuse ees: kas juurduda uues kohas või oodata sobivat hetke koju naasmiseks. Otsus peab aga olema aus nii nende endi kui ka Ukraina ja ukrainlaste suhtes. Kui on siiras soov naasta, siis peavad valitsus ja Ukraina ühiskond neid toetama.”
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: Grand Warszawski/Shutterstock.com