Saksamaa suuruselt teise partei, paremtsentristliku Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) Tüüringi liidumaa esimees Mario Voigt leidis end hiljuti Liiduvabariigi üleriigilise meedia lemmikteemana, sest oli nõustunud riikliku televisiooni vahendusel väitlema Saksa peamise opositsioonierakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) Tüüringi esimehe Björn Höckega. Kuna erakonda Alternatiiv Saksamaale ning eriti Höcket portreteerib Saksa meedia antidemokraatlike fašistidena, siis on väga tõenäoline, et nende mikrofoni lähedale lubamine hävitab kogu riigi valitsemissüsteemi. Täpselt nii nõrk ja läbikukkunud riik ongi meil tänapäeval Saksamaal. Aga see selleks…
Vaatamata duellijärgselt meedias kõlanud Kristlik-Demokraatliku Liidu võiduhüüetele näitasid küsitlused, et televaatajad pidasid Höcke esinemist veenvamaks – ja see on mõistagi ka tegelikuks põhjuseks, miks Voigtil soovitati debatti algusest peale vältida. Sellest ebaõnnestumisest lööduna on Voigt asunud otsima demokraatia kaitsmiseks üha drakoonilisemaid vahendeid. Aprilli lõpus pidas Kristlik-Demokraatliku partei Tüüringi liidumaa esimees hämmastava kõne, milles esitas viiepunktilise kava Saksa demokraatia kaitsmiseks suure ohu, täpsemini vaba ja avatud interneti eest. Voigt resümeeris oma mõtteid järgnevalt:
Aprilli lõpus pidas Kristlik-Demokraatliku partei Tüüringi liidumaa esimees hämmastava kõne, milles esitas viiepunktilise kava Saksa demokraatia kaitsmiseks suure ohu, täpsemini vaba ja avatud interneti eest. Voigt resümeeris oma mõtteid järgnevalt: … kas me peaksime looma igale kasutajale tühistatavad sotsiaalmeedialitsentsid, et ohtlikel inimestel ei oleks enam luba sotsiaalmeedias tegutseda?…
“Kuidas me siis kaitseme demokraatiat sotsiaalmeedia veergudel? Siin on viis lähenemisvõimalust:
Ideaalis peaksime kokku leppima, et keelame botid ja muudame võltsprofiilide kasutamise kriminaalkuriteoks.
Samuti tuleks nõuda, et inimesed kasutaksid oma pärisnimesid, sest sõnavabadust ei tohiks varjata pseudonüümide taha.
Siis on veel järgmine küsimus, kas me peaksime looma igale kasutajale tühistatavad sotsiaalmeedialitsentsid, et ohtlikel inimestel ei oleks enam luba sotsiaalmeedias tegutseda?
Me peame kaaluma, kuidas saaksime reguleerida algoritme sotsiaalvõrgustikes arvamuste mitmekesisuse taaselustamiseks.
Ja me peame parandama ka meediaoskusi.”
Kuigi Björn Höcke on see, kes on Saksa meedia kohaselt “populistlikult autoritaarne” ja esindusvalitsuse vastu, ei ole ma mitte kunagi kuulnud teda midagi sedavõrd hullu ütlemas. Voigt on ametlikult “demokraatliku” Kristlik-Demokraatliku Liidu esimees ja ta reaalselt unistabki maailmast, kus sakslastelt nõutaks oma mõtete internetti postitamiseks riigi väljastatud litsentsi.
Kristlik-Demokraatliku Liidu esimees unistabki maailmast, kus sakslastelt nõutaks oma mõtete internetti postitamiseks riigi väljastatud litsentsi.
Arvestades, et Voigti poolt visandatud režiim kaotaks täielikult “sõnavabaduse” internetis, on ebaselge, kuidas bottide ja pseudonüümide keelustamine seda veel kuidagi kaitsta võiks. Sama kummaline on ka Voigti veendumus, et “arvamuste mitmekesisus” elab tema sotsiaalmeedia litsentsiskeemi piisaval määral üle, et saada kasu sotsiaalmeedia algoritmide reguleerimisest.
Voigti märkused vallandasid koheselt pahameeletormi, mistõttu plindrisse jäänud poliitik otsustas tulekahju kustutamiseks postitada oma sotsiaalmeediaplatvormi X kontole järgneva lühikese selgituse:
“Termin “tühistatavad litsentsid” oli valesti valitud. Minu eesmärk ei olnud jätta muljet, et riik peaks kasutajatele andma juurdepääsu sotsiaalmeediale. Ma mõtlesin lihtsalt, et igaüks, kes seadust rikub, keelatakse ära. Internet ei tohi enam olla seadusteta maailm.”
Nagu varemalt märgitud, on Saksamaa siseministeerium tänaseks juba kuulutanud sõja poliitilisele opositsioonile ja teatanud laiaulatuslikest plaanidest piirata kõikide selliste isikute sõnavõttu, reisimist ja majandustegevust, keda peetakse “paremäärmuslasteks” – “paremäärmuslase” tiitel on sealjuures aga täiesti meelevaldselt omistatav kellele iganes, kes võimudele ei meeldi. Kuigi kampaania on tekitanud teravat vastuseisu nii Saksamaal kui ka mujal, näib see olevat muutnud arutelu tingimusi, tuues mõttevälja veelgi repressiivsemad skeemid.
Nagu varemalt märgitud, on Saksamaa siseministeerium tänaseks juba kuulutanud sõja poliitilisele opositsioonile ja teatanud laiaulatuslikest plaanidest piirata kõikide selliste isikute sõnavõttu, reisimist ja majandustegevust, keda peetakse “paremäärmuslasteks” – “paremäärmuslase” tiitel on sealjuures aga täiesti meelevaldselt omistatav kellele iganes, kes võimudele ei meeldi.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Tsensuur algab seal, kus propaganda enam ei toimi…
Kuna valedele ja silmakirjalikkusele üles ehitatud võimusüsteemide enese legitimeerimise mehhanismid ägavad ajapikku üha absurdsemate vastuolude käes, siis on loogiline, et tüüri juures tegutseva kaadri üha läbinähtavam moraalne pankrott talub üha vähem avatud diskussiooni väljaspool kontrollitud meedia turvalisi raame. Sellest tulenevalt on ka ootuspärane, et võimu vundamenteerimine nõuab sõnavabaduse printsiibi üha rangemat piiramist kuni punktini, kus sõnavabadus muutub pelgalt deklaratiivseks ning lõppastmes irooniliseks.
Kuna valedele ja silmakirjalikkusele üles ehitatud võimusüsteemide enese legitimeerimise mehhanismid ägavad ajapikku üha absurdsemate vastuolude käes, siis on loogiline, et tüüri juures tegutseva kaadri üha läbinähtavam moraalne pankrott talub üha vähem avatud diskussiooni väljaspool kontrollitud meedia turvalisi raame.
Adrian Bachmann
Lõppastmes varisevad kõik valedele rajatud poliitilised struktuurid siiski paratamatusena kokku, kuna “topeltmõtlemise” dikaat üldpopulatsiooni üle nõuab võimult üha rohkem vägivalda ja seeläbi ka üha rohkem ressurssi üha absurdsemate valede tõena tunnistamise kehtestamiseks. Valede türannia hirmuvalitsus on moraalse südametunnistusega inimese jaoks mõistagi raskesti talutav, ent see on paine, mida peab kannatama kuni punktini, mil masside hirmunud vaikimine läheb üle… vabastavaks naeruks ning valedele rajatud võimu juurde pürgijad ei ole võimelised sooritama mitte ühtegi kommunikatsiooniakti ilma momentaanselt kogu oma inimlikku väärikust elanikkonna ees minetamata. Tõsi… antud lootuskiir kehtib vaid juhul, kui hirmuvalitsuse all elava populatsiooni seas on väärikuse ja tõetruuduse printsiibid vähemalt mingil kujul säilinud.
Valede türannia hirmuvalitsus on moraalse südametunnistusega inimese jaoks mõistagi raskesti talutav, ent see on paine, mida peab kannatama kuni punktini, mil masside hirmunud vaikimine läheb üle… vabastavaks naeruks ning valedele rajatud võimu juurde pürgijad ei ole võimelised sooritama mitte ühtegi kommunikatsiooniakti ilma momentaanselt kogu oma inimlikku väärikust elanikkonna ees minetamata.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Sergey Elagin/Shutterstock.com