Ryan McMaken
Vanemteadur Alex Pollock juhtis hiljuti mu tähelepanu USA mereväe kindralmajor Smedley Butleri kõnekale tsitaadile. Smedley D. Butleri 1935. aasta kõnes ja hilisemas raamatus on kirjas:
“Usun, et skeemitamist võib kõige tabavamalt kirjeldada kui midagi sellist, mis ei ole see, millena ta enamikule inimestele paistab. Ainult väike siseringi grupp teab, millega on tegemist. Seda tehakse väga väheste hüvanguks, väga paljude arvelt. Sõja kaudu teenivad mõned inimesed suuri varandusi. … Kui me rakendame neid inimesi mürkgaasi ja üha kuratlikemate mehaaniliste ning plahvatusohtlike hävitusvahendite valmistamisel, ei jää neil aega kõigi rahvaste suurema jõukuse ülesehitamise konstruktiivse töö jaoks. Suunates nad sellele kasulikule tööle, saame me kõik – isegi laskemoonatootjad – luua rahus rohkem küllust kui sõjas. Niisiis … KÄIGU KURADILE SÕDA.”
On tähelepanuväärne, et viimase sajandi jooksul on väga vähe muutunud selles, kuidas valitsevad režiimid sõda ratsionaliseerivad. Esimeses maailmasõjas leidis esmakordselt laiaulatuslikku kasutust mõiste “surmakaupmehed” ja ka Ameerika valitsus rääkis tolle sõja ajal sageli laskemoona kulutamisest kui sõja tuludest. See kõik oli osa toonasest sõjapropagandamasinast, mille Woodrow Wilsoni kaader valmis oli sepitsenud.
On tähelepanuväärne, et viimase sajandi jooksul on väga vähe muutunud selles, kuidas valitsevad režiimid sõda ratsionaliseerivad.
Kahjuks töötab see propaganda tänaseni. Alles veebruaris hakkas Bideni administratsioon selgesõnaliselt müüma USA sõjalist abi Ukrainale Ameerika Ühendriikide “töökohtade loomise” kavana. Administratsiooni avaldused sõjakulutuste kohta on praktiliselt identsed mõne 1950. või 1918. aasta propagandaveskist pärineva avaldusega. Meil tuleks muuta üksnes isikute ja kohtade nimesid. Bideni sõnul:
“Kuigi see seaduseelnõu saadab sõjatehnikat Ukrainasse, rahastab see tegelikult tootmist Ameerika Ühendriikide sellistes osariikides nagu Arizona, kus valmistatakse Patriot rakette, Alabama, kus toodetakse Javelin rakette, ning Pennsylvania, Ohio ja Texas, mis on suurtükimürskude tootmise sõlmpunktid.”
Selles väites on paljugi probleemset. Esiteks jätab see täielikult tähelepanuta moraaliküsimused, mis on seotud sellega, et Ameerika maksumaksjaid sunnitakse maksma selle eest, et Kiiev saadaks veel rohkem noori mehi kahurilihaks osana konfliktist, mille Ukraina ilmselgelt lõpuks kaotab. Teiseks ei ole tarnitud relvade kohta arvestust peetud ja neid ei ole auditeeritud. Me isegi ei tea, kuhu kõik need relvad lõpuks jõuavad. Kolmandaks, USA osalemine selles sõjas toob kaasa ohu, et USA on kaasatud üha eskaleeruvasse konflikti, millel puudub tavalise ameeriklase jaoks igasugune strateegiline väärtus. Tavaliste maksumaksjate jaoks tähendab see kõik ultimatiivselt üksnes riski ja mitte mingit kasu. Eskaleerumine võib viia ameeriklaste surmani, samas kui “võit” Ukrainas ei too ameeriklastele mingit kasu, sest Ukraina suveräänsus ei ole kunagi Ameerika maksumaksjatele midagi andnud.
Sõjakulutused ei ole tegelikult kunagi “majandusele kasulikud”. See on vana, hästi kulunud müüt, kuid see ei põhine mitte millelgi.
Ning lõpuks on veel asjaolu, et sõjakulutused ei ole tegelikult kunagi “majandusele kasulikud”. See on vana, hästi kulunud müüt, kuid see ei põhine mitte millelgi. Mõelge kogu protsessi peale: sõjakulutused (eriti kulutused relvadele) nõuavad tootlike ameeriklaste maksustamist ja seejärel nende maksuraha suunamist seadmetesse, mida tarbitakse sõjas. Kui maksumaksjatel endil oleks lubatud seda raha kulutada, oleks suur osa sellest rahast kulutatud nähtustele nagu haridus, kapitalikaubad, säästmine ja investeeringud. Selle asemel maksustatakse see raha ja pärast seda, kui bürokraadid on oma osa võtnud, muudetakse see suurtükkideks ja muuks sarnaseks, mis lõhuvad Ukrainas midagi ilma ameeriklastele mingit kasu toomata. Kujutleda, et see on ameeriklaste jaoks õnnistus, nõuab kõige suuremal määral reaalsusega kontakti kaotanud poliitilist mõtlemist, mida on võimalik ette kujutada.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!