Prantsusmaa ühistranspordis toimunud röövidest ja vägivallakuritegudest, sh seksuaalrünnakutest, sooritasid 69% välismaalased.
Prantsusmaa suurima elanike arvuga piirkonna, Île-de-France’i, ühistranspordis 2022. aastal toimunud vägivaldsetest röövidest ja muudest vägivaldsetest kuritegudest, sh seksuaalrünnakutest, panid 69 protsenti toime välisriikide kodanikud, selgub Prantsuse siseministeeriumi statistikabüroo SSMSI iga-aastasest ülevaatest.
Prantsusmaa kuritegude statistika ei ole viimaste aastate läbilõikes oluliselt muutunud. Ka 2020. aastal panid 69% seksuaalsetest rünnakutest ühistranspordis ning 55% Prantsusmaal üldiselt toime välismaalased.
Andmeid lähemalt vaadates selgub, et vaid 3,2 protsenti Prantsusmaa elanikkonnast moodustavad aafriklased vastutavad 52 protsendi ühistranspordis toime pandud röövimiste ja vägistamiste eest. Kogu Prantsusmaal on ülalnimetatud kuriteoliikide sooritajatena Aafrika kodanikud esindatud 42 protsendiga.
Andmeid lähemalt vaadates selgub, et vaid 3,2 protsenti Prantsusmaa elanikkonnast moodustavad aafriklased vastutavad 52 protsendi ühistranspordis toime pandud röövimiste ja vägistamiste eest.
Pariisi linna statistika kohaselt panid 38 protsenti vägivaldsetest röövimistest ja muudest vägivaldsetest kuritegudest toime Magrebi piirkonna kodanikud. Magrebi piirkonda kuuluvad sellised Põhja-Aafrika riigid nagu Tuneesia, Alžeeria ja Maroko. Järgnesid aafriklased väljaspool Magrebi piirkonda asuvatest riikidest. Euroopa Liidu kodanike arvele väljastpoolt Prantsusmaad langes 8% ning Euroopa kodanike arvele väljastpoolt EL-i 6% vastavatest kuritegudest. Kokku sooritasid välismaalased Pariisis ligikaudu 70 protsenti kõigist vägivaldsetest röövimistest.
Siinkohal tuleb arvestada, et Prantsuse statistikas ei jaotata kuritegusid rassi või rahvuse alusel; samuti ei avaldata selles statistikas sisserände tausta. Seega, Prantsuse kodanik, kelle mõlemad vanemad on pärit Alžeeriast, loetakse kuritegevuse statistikas Prantsuse kodanikuks. Taanis on selline teave kättesaadav ja see statistika näitab, et teise põlvkonna sisserändajate seas, kellel on Taani kodakondsus olemas, on tegelikult veel kõrgem kuritegevuse määr, sealhulgas mõrvade ja füüsiliste rünnakute osas.
Prantsuse ajalehe Le Figaro läbi viidud küsitlus näitas, et peaaegu kolm neljast prantslasest usuvad, et riigis on liiga palju migrante, kusjuures vastused küsitlusele on kogutud pärast seda, kui Prantsusmaa võttis president Emmanuel Macroni juhtimisel 2022. aastal vastu rekordarvu välismaalasi.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: Olga Besnard/Shutterstock.com