Masha Borak
Ligi kolmveerand eurooplastest toetab tehisintellekti ning sealhulgas näotuvastuse ja biomeetriliste andmete kasutamist politsei ja sõjaväe poolt inimeste jälgimiseks, selgus Madridi IE Ülikooli uuest uuringust.
Hiljuti avaldatud uuringus European Tech Insights 2024 küsitleti 3006 inimest üldpopulatsioonist ja 47 avaliku sektori ametnikku eripaneelist kokku 10 Euroopa riigis.
Kõige enam toetasid tehisintellekti kasutamist politseis ja sõjaväes Rumeenia (84,7 protsenti), Poola (84 protsenti) ja Itaalia (78,8 protsenti), samas kui kõige enam oldi sellele vastu Hispaanias (31,7 protsenti), Prantsusmaal (32,1 protsenti) ja Ühendkuningriigis (31,4 protsenti). Uuringust selgus muu hulgas, et toetus tehisintellekti rakenduste kasutamisele suureneb vastajate vanuse kasvades.
„Paistab, et avalikkus ei ole eriti mõelnud tehisintellekti rakenduste kasutamise tagajärgedele,“ võttis tulemused uudistekanalil CNBC kokku IE Ülikooli teadus- ja tehnoloogiakooli dekaan Ikhlaq Sidhu.
Paistab, et avalikkus ei ole eriti mõelnud tehisintellekti rakenduste kasutamise tagajärgedele.
Ikhlaq Sidhu, IE Ülikooli teadus- ja tehnoloogiakooli dekaan
IE Ülikooli muutuste juhtimise keskuse poolt läbi viidud uuring sisaldas ka küsimusi tehisintellekti kasutamise kohta avalikus teenistuses, sealhulgas valimistel, ning laiemat suhtumist uutesse tehnoloogiatesse.
Üks üllatav leid uuringu tulemustes on asjaolu, et enamik kodanikke, peaaegu 61 protsenti, ei tea, et nende valitsus kasutab tehisintellekti avalike teenuste osutamiseks. Teadmatus on kõige suurem Lääne-Euroopa riikides, sh Saksamaal, Ühendkuningriigis ja Rootsis. Seevastu rumeenlased, eestlased ja poolakad on enamasti teadlikud sellest, et nende valitsus kasutab tehisintellekti.
Antud asjaolu arvestades ei pruugi olla ootamatu, et kahe kolmandiku elanikkonna hinnangul peaks nende valitsused Hiina ja Ameerika Ühendriikide suhtes konkurentsivõime säilitamiseks oma tegevust kiiremini digitaliseerima. Viimast seisukohta jagavad ka avalikud teenistujad – peaaegu 70 protsenti riigiametnikest arvavad, et Euroopa valitsused liiguvad tehisintellekti rakendamisel edasi liiga aeglaselt.
Peaaegu 70 protsenti riigiametnikest arvavad, et Euroopa valitsused liiguvad tehisintellekti rakendamisel edasi liiga aeglaselt.
Üldiselt kiidavad eurooplased heaks oma valitsuse jõupingutused kasutada tehnoloogiat avalike teenuste osutamise parandamiseks. Valdav enamus (86,5 protsenti) vastanutest soovib siiski, et nende valitsused küsiksid enne tehisintellekti rakendamist avalike teenuste osutamisel kodanike nõusolekut. Avalike teenistujate seisukoht on siinkohal vastuolulisem: üle 55 protsendi pooldab, et valitsused küsiksid kodanike heakskiitu, kuid umbes 45 protsenti on selle vastu.
Tehnoloogiafirmadelt tarkvaraliste lahenduste ostmise asemel valitsuse oma loodud süsteeme eelistavad avalikes teenustes 58 protsenti eurooplastest, kuid sellele vaatamata on enamik vastanuid (60 protsenti) nõus, et eraettevõtted on küberrünnakute vastu paremini ette valmistatud. Erandiks on siinjuures Eesti, kus üle 60 protsendi inimestest usub, et nende riik on valmis küberohtude tõrjumiseks.
Uuringu tulemuste järgi valmistavad Euroopa kodanikele muret muudki tehisintellektiga seotud edusammud. Üle 40 protsendi elanikkonnast ja enamik avalikest teenistujatest (73,9 protsenti) on oma sõnul mures tehisintellekti võimaliku väärkasutuse pärast valimistel. See hirm oli kõige levinum Ühendkuningriigis ja Hispaanias, kus üle poole elanikkonnast väljendas sellist muret.
Tänavune uuring European Tech Insights 2024 hõlmas Eestit, Prantsusmaad, Saksamaad, Itaaliat, Madalmaid, Poolat, Rumeeniat, Hispaaniat, Rootsit ja Ühendkuningriiki.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD: