Uudisteagentuur Bloomberg vahendab, et USA armee on kitsikuses värske personali värbamisega, kuna 71% “Z-generatsiooni” (sündinud alates 1997) ameeriklastest on kas liiga paksud, puuduliku haridusega või omavad kriminaalkaristust.
Ühendriikide relvajõudude suurim teenistusharu ehk armee on äsja käivitanud noorsõdurite värbamiseks “Kutsumuse” nime kandva multifilmide seeria, mis on mõeldud peibutama nutiajastul üles kasvanud noori ameeriklasi USA maavägedega liituma. Ülesanne on keeruline, kuna noortel ameeriklastel ei ole teistes riikides sõdivate relvajõududega erilist kontakti muul viisil kui meedia vahendusel. Seega ei ole paljud relvajõududes teenimise kui elukutse peale mõelnudki.
Värbamismultifilmides on esitatud animeeritud kujul lood tavalistest teenistujatest, keda elu keerdkäigud on relvajõududesse toonud. Animeeritud karakteritest võivad “Z-generatsiooni” noored tutvust teha hellikust Emmaga, Hawaii saarelt pärit Davidiga, kes unistas lapsena piloodiks saamisest, religioosse Haiti taustaga Rickiega, kruusilaevadel lauljana elatist teeniva Janeeniga ning esimese põlvkonna immigrantide järeltulija Jenniferiga.
Värbamiskampaania teeb keeruliseks asjaolu, et 71% ehk 24 miljonit 17-24-aastast noort ameeriklast 34 miljonist vastava demograafilise grupi moodustavast tervikust on teenistuskõlbmatud kas ülekaalu, kriminaalse tausta või puuduliku hariduse tõttu.
Armee on seadnud eesmärgiks värvata 60 000 – 70 000 uut aktiivteenistujat, 40 000 – 45 000 rahvuskaardi liiget ja 13 000-17 000 reservisti ning on eesmärgi saavutamiseks käivitanud 425 miljonit dollarit maksva turunduskampaania. Kampaania on suunatud sihtgrupini Youtube’i videojagamisplatvormi kaudu, milles näidatakse esmalt 15-sekundilist reklaamtreilerit, millele järgneb 2-3-minutiline värbamismultifilm koos kutsega külastada USA armee kodulehte.
Kommenteerib Adrian Bachmann
Omajagu raske on kujutada ette ilmekamat fakti Lääne kultuuri infantiliseerumise tõestuseks kui seda on tõsiasi, et USA relvajõud on valinud sõdurite värbamisel efektiivseimaks meediumiks multifilmi. Kuigi jalaväe nimi inglise keeles – infantry – viitab teenistuse ajaloolisele seosele lapssõduritega (ld k infantem e nooruk) ei oleks kõigest mõnikümmend aastat tagasi ilmselt suudetud uskuda, et USA sõjaväkke värvatakse tulevikus sõdureid joonisfilmide abil.
Paraku ei saa armee olla teist nägu kui kultuur, millest see on võrsunud ning mille väärtusi see kannab. Sellest tulenevalt ei ole üllatav näha ka USA maavägesid apelleerimas poliitiliselt ultrakorrektsele “virgunud” (WOKE) ideoloogiale. Kindlasti mõjub vastav kampaania laastavalt Ühendriikide maskuliinsemate sõjaväelaste võitlusvõimele või pigem võitlustahetele.
USA armee on tänaseks enam-vähem sama ideologiseerunud kui NSV Liidu relvajõud. Sellest tulenevalt tähendab poliitkorrektsele ideoloogiale avalikult vastu astumine USA sõdurile 2021. aastal sama, mida vene sõdurile oleks tähendanud proletaarse revolutsiooni hüvelisuse küsimuse alla seadmine NSV Liidu perioodil. Teenistusest vabastamine oleks garanteeritud, kriminaalkorras karistamine tõenäoline.
Ühendriikide armee poliitiliselt korrektsed värbamismultifilmid muutusid üleöö ülemaailmseks internetisensatsiooniks, kuigi mitte päris sellisel viisil, nagu Pentagon oleks soovinud. Kulutulena hakkasid levima montaažid, milles kõrvutati USA ning Vene ja Hiina relvajõudude värbamiskampaaniad ning nendes peegelduvaid riiklike väärtussüsteeme.
Mis puudutab 71% USA noorte füüsilise, intellektuaalse ja moraalse kvaliteedi armeekõlbmatust, siis see ei ole iseenesest ületamatu probleem, kuna senikaua kuni sõjaväelase palk ületab USA mediaansissetulekut, leidub 29% hulgas küllaldaselt kandidaate, kelle jaoks armee jääb vertikaalse sotisaalmajandusliku mobiilsuse peamiseks redeliks.
Probleem peitub selles, et tavapäraselt USA relvajõudude ridasid täitnud noorukid pärinevad suuresti konservatiivsetest, vaesemapoolsetest maapiirkondadest ning on ebatõenäoline, et neid vikerkaarevärvilised värbamiskampaaniad “virgunud” (WOKE) armeesse sümpaatiaga suhtuma paneksid. Lõppastmes kandub lepitamata ja lepitamatu väärtuskonflikt USA traditsioonilis-konservatiivse ning poliitkorrektse-liberaalse elanikkonna vahel Ühendriikide kõikidesse institutsioonidesse, mis on USA potentsiaalse lagunemise kõige tõenäolisemaks katalüsaatoriks.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus