Ligi kolmandik sakslastest oleks valmis rändeprobleemide ja nõrga majanduse tõttu kodumaalt lahkuma, selgus rahvusvahelise arvamusküsitluste ettevõtte YouGov läbi viidud uuringust.
Täpsemalt selgus uuringust, et 31 protsenti vastanutest koliks kindlasti välismaale, kui neid ei takistaks tööalased, isiklikud või rahalised tegurid, ning veel 27 protsenti emigreeruks väga tõenäoliselt. Tõenäoliselt ei lahkuks 22 protsenti vastanutest ning vaid 15 protsenti küsitluses osalenud sakslastest väitis, et ei plaani kindlasti Saksamaalt ära kolida.
Vaid 15 protsenti küsitluses osalenud sakslastest väitis, et ei plaani kindlasti Saksamaalt ära kolida.
Neist, kes peavad väljarännet võimalikuks, ütles 36 protsenti, et kolimise mõte on neil viimastel kuudel sagedamini pähe tulnud, kusjuures 61 protsenti neist nimetas peamise põhjusena rändeolukorda ja 41 protsenti Saksamaa rasket majandusolukorda ning vaesust.
Poliitiliselt jaotuvuselt on lahkumise kaalujate seas eriti arvukalt esindatud parempoolsed erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) valijad, kellest 55 protsenti emigreeruks kindlasti ja 24 protsenti tõenäoliselt, märgib Saksa päevaleht Die Welt.
Samas muretsesid paljud sellest 36 protsendist, kellel on lahkumise mõtted viimastel kuudel sagenenud – umbes 29 protsenti – AfD positsiooni tugevnemise pärast Saksa ühiskonnas. Lisaks kartis 22 protsenti “Venemaalt lähtuvat ohtu”, 12 protsenti aga uskus, et Ameerika Ühendriikide roll Euroopa kaitsmisel võib Donald Trumpi poliitika tõttu nõrgeneda ning 36 protsenti nimetas emigreerumise kaalutlemise alusena „muid põhjuseid“.
Poliitiliselt jaotuvuselt on lahkumise kaalujate seas eriti arvukalt esindatud parempoolsed erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) valijad, kellest 55 protsenti emigreeruks kindlasti ja 24 protsenti tõenäoliselt.
Kõige tõenäolisemalt suunduks väljarände kaalujad mõnda teise saksakeelsesse riiki: populaarseim kaalutav sihtkoht on Šveits 30 protsendiga, järgneb Austria (23 protsenti) ning seejärel muude keeltega riigid nagu Hispaania (22 protsenti) ja Kanada (17 protsenti).
Ajaleht Die Welt intervjueeris ka Šveitsis Baseli ülikoolis töötavat sakslasest sotsioloogi Oliver Nachtwey`d, kelle hinnangul otsivad praegu kolimist kaaluvad sakslased Šveitsist “1980ndate ja 1990ndate aastate Saksamaad, kus – vähemalt nostalgilises tagasivaates – oli infrastruktuur veel töökorras ning poliitika toimis veel suhteliselt hästi”. Paljud lihtsalt ei usu, et Saksa valitsus suudab oma riigis olukorda parandada ja otsivad seetõttu „individuaalset väljapääsu“.
Nimelt on maikuu keskel uuringukeskus INSA poolt ajalehe Bild tellimusel läbi viidud küsitluse kohaselt kantsler Friedrich Merzi tööga rahul vaid 23 protsenti sakslastest.
Praegu kolimist kaaluvad sakslased otsivad Šveitsist “1980ndate ja 1990ndate aastate Saksamaad, kus – vähemalt nostalgilises tagasivaates – oli infrastruktuur veel töökorras ning poliitika toimis veel suhteliselt hästi”.
Oliver Nachtwey, Baseli ülikooli sotsioloogia professor
Kommenteerides Šveitsi staatust sakslaste – sealhulgas ka parempoolsete AfD valijate – „unistuste sihtkohana“, tõi Nachtwey välja olukorra iroonilisuse, sest Šveitsi elanike seas on sisserännanute osakaal (40 protsenti) tegelikult suurem kui Saksamaal. Väidetavalt armastab ka Alice Weidel, üks AfD juhte, Šveitsi.
Üks oluline aspekt, mida Nachtway ei maini, on aga asjaolu, et enamik neist Šveitsis elavatest välismaalastest on eurooplased, sh eelkõige prantslased ja itaallased. Lisaks on Šveitsi saksakeelsetes piirkondades siiski suhteliselt vähe välismaalasi ja paljud neist, kes on sinna mujalt tulnud, on sakslased ja austerlased. Teisisõnu, ELi-välistest riikidest lähtuv sisseränne on Šveitsis väga madal ja kindlasti madalam kui paljudes Saksamaa osades.
Mis puutub Saksamaa valitsusse, siis INSA juht Hermann Binkert tõi välja, et „rahval ei ole uuele valitsusele tõelisi ootusi, sest inimesed ei usalda seda.“ Selleks, et sakslased valitsust uues valguses nägema hakkaks, on Binkerti hinnangul “vaja tegusid, mitte ainult sõnu“.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Sakslaste ajalooliselt pretsedenditu tung kodumaalt lahkuda ei ole ainuomane Saksamaale, vaid peegeldub tänaseks üha kasvavas arvus Euroopa riikides, mille poliitilis-majanduslik realiteet on vormitud poliittehnoloogiate ning kasvava repressiivriigi abil võimul oleva poliitilise establishment`i poolt.
Üha enam Euroopa rahvaid on jõudmas seetõttu arusaamisele, et tegemist ei ole enam rahvusriikide rahvaste huvide eest seisvate valitsejate, vaid ülemaailmsete võimuvõrgustike lokaalsete asehalduritega, kellel ei ole mingisugust kavatsust lõpetada Euroopa rahvaste jõukust ning vabadust kiirkorras likvideerivat programmi, ega ka loobuda oma võimust, hoides sellest vahendeid valimata kinni.
Sakslaste ajalooliselt pretsedenditu tung kodumaalt lahkuda ei ole ainuomane Saksamaale, vaid peegeldub tänaseks üha kasvavas arvus Euroopa riikides, mille poliitilis-majanduslik realiteet on vormitud poliittehnoloogiate ning kasvava repressiivriigi abil võimul oleva poliitilise establishment`i poolt.
Adrian Bachmann
Sestap on tänaseks alust rääkida üleeuroopalisest poliitilis-ühiskondlikust kriisist, kus rahvad tervel kontinendil tunnevad ennast võimust võõrandununa määral, mille resultaadiks saab olla vaid kas Euroopa rahvaste hääbumine või kõikehõlmav ühiskondlik-poliitiline ruptuur, millelaadseid on viimati kogetud ehk I maailmasõja järgselt ning 1848. aasta revolutsioonide laines.
Küsimusele, kuhu on Saksamaa ning Euroopa ühiskondlikult, kultuuriliselt ning majanduslikult tänaseks langenud, võib leida vastuseid käesoleva loo lõpus viidatud lugudes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
