Tom Porter
Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev hoiatas juba käesoleva aasta juunis, et ülemaailmset sidet võimaldavad merealused kaablid on kujunenud Venemaa sihtmärgiks.
Kommunikatsioonikaablite ründamine oleks kättemaks gaasi Venemaalt Saksamaale transportimiseks kasutatud Nord Stream 2 torujuhtme õhkimise eest 2022. aastal, mis on omistatud Lääneriikidele: „Kui me lähtume tõestatud Lääneriikide kaasosalusest Nord Streami õhkimises, siis ei ole meil enam mingeid piiranguid – isegi mitte moraalseid –, mis takistaksid meid hävitamast meie vaenlaste merepõhjas asuvaid sidekaableid,“ kirjutas Medvedev Telegramis.
Venemaa presidendi Vladimir Putini lähedane liitlane Medvedev on pikka aega konflikti õhutavaid väiteid jaganud, kuid mõnede analüütikute hinnangul ei olnud tegemist järjekordse pelga ähvardusega.
Ulatuslik veealuste fiiberoptiliste kaablite võrgustik, mis edastab andmeid mandrite vahel, on haavatav vaenulike jõudude, sealhulgas Venemaa, poolt, hoiatas Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS) oma aruandes. 2024. aasta mais hoiatas NATO luurejuht David Cattler, et Venemaa võib plaanida kommunikatsioonikaablid sihikule võtta kättemaksuks Lääne toetuse eest Ukrainale tolle sõjas Venemaaga.
2024. aasta mais hoiatas NATO luurejuht David Cattler, et Venemaa võib plaanida kommunikatsioonikaablid sihikule võtta kättemaksuks Lääne toetuse eest Ukrainale tolle sõjas Venemaaga.
Kui kaablid saavad tõsiselt kahjustada või hävinevad, siis kaotame suure osa enesestmõistetavaks peetavatest internetiteenustest, millele kogu meie majandus tugineb, sealhulgas telefonikõned, finantstehingud ja voogedastused.
GPS-i häirimine
Julgeolekuanalüütikute sõnul ei ole internet ainus võrk, mida Venemaa haavatavuste leidmiseks kompab. Käesoleval aastal on Venemaad süüdistatud kommertslennuliinide GPS-navigatsioonisüsteemide häirimises, mille tagajärjel seisati muuhulgas ka aprillis Helsingi-Tartu lennud. Londoni University College’i rahvusvahelise julgeoleku ekspert Melanie Garson selgitas, et see on osa Venemaa nn halli tsooni kampaaniast Lääne vastu, mis hõlmab allapoole avaliku sõjapidamise künnist jäävaid varjatud tegevusi.
„Venemaa on seda võimekust pikka aega kasvatanud ning see on praegu odav ja tõhus viis pahatahtlikuks halli tsooni sekkumiseks,“ ütles Garson. „Kuna meie sõltuvus ühenduvusest ja kosmoseandmetest suureneb kõigis valdkondades alates põllumajandusest kuni toiduainete tarnimiseni, muutub riikliku ja majandusliku julgeoleku häirimine merekaablite ja GPS-i kahjustamise kaudu üha efektiivsemaks,“ lisas ta.
Kuna meie sõltuvus ühenduvusest ja kosmoseandmetest suureneb kõigis valdkondades alates põllumajandusest kuni toiduainete tarnimiseni, muutub riikliku ja majandusliku julgeoleku häirimine merekaablite ja GPS-i kahjustamise kaudu üha efektiivsemaks.
Melanie Garson, Londoni University College’i rahvusvahelise julgeoleku ekspert
Aastakümneid on maailm sõltunud üha enam tuhandeid miile katvate veealuste kaablite kaudu edastatavatest andmetest. Juba 20. sajandi alguses edastasid kaablid telegraafisignaale ja hiljem ka telefonikõnesid. Seetõttu on Ühendkuningriigi Hulli ülikooli rahvusvahelise julgeoleku professor Robert Doveri sõnul sidekaableid peetud pikka aega potentsiaalseteks sõjalisteks sihtmärkideks ning nii USA kui ka NSVL jälgisid neid külma sõja kõrgperioodil hoolega.
Kuna maailm sõltub üha enam internetist, on ka sidekaablite tähtsus järjest kasvanud. Praegu ulatub kaablite kogupikkus umbes 745 000 miilini ning merealuste sidekaablite vahendusel edastatakse 95% kogu globaalsest andmesidest.
Merealuste sidekaablite vahendusel edastatakse 95% kogu globaalsest andmesidest.
„Elektroonilise side tihenemine on muutnud merealused kaablid – mis on kriitiliselt tähtsad rahvusvahelise kommunikatsiooni, interneti ja rahanduse toimimiseks – haavatavaks punktiks nende riikide jaoks, kes neid laialdaselt kasutavad, ja eriti nende jaoks, kellel ei ole avalikult ilmselget varuvarianti,“ selgitas Dover.
Samamoodi mängivad ka GPS sidesatelliitide signaalid lennunduses üha olulisemat rolli: neid kasutatakse lennukite ohutuks sihtkohta suunamiseks ning maandamiseks. Lennukitel on GPS-i rikke puhuks küll olemas varunavigatsioonisüsteemid, kuid Baltimaade ametnikud hoiatavad, et katkenud GPS-signaalid võivad lennukeid siiski ohustada.
Sõja ajal Ukrainaga on Venemaa arendanud jõudsalt oma juba eelnevalt kõrget elektroonilise sõjapidamise võimekust, mis laseb eemalt segada GPS-koordinaate, mida kasutatakse rakettide ja droonide juhtimiseks. Venemaa on juba mõjutanud kommertslennunduse GPS-i signaale Ida- ja Põhja-Euroopas ning mõned analüütikud usuvad, et sellega saadab Venemaa Läänele signaali sellest, milleks ta võimeline on.
„Tsiviillennunduse GPS-i sihikule võtmine on vahend, mille abil õõnestada eelkõige Lääne avalikkuse kindlustunnet lennunduse suhtes, ning mis toob esile asjaolu, et tavakodanikud sõltuvad navigeerimisel satelliitplatvormidest,“ sõnas Dover. „Samuti sunnib see valitsusi teadvustama poliitilisi riske, mis kaasnevad usutavalt eitataval põhjusel toimuvate massitranspordi õnnetustega.“
Venemaa on juba mõjutanud kommertslennunduse GPS-i signaale Ida- ja Põhja-Euroopas ning mõned analüütikud usuvad, et sellega saadab Venemaa Läänele signaali sellest, milleks ta võimeline on.
Varuplaani otsinguil…
Väljaanne Foreign Policy vahendab, et NATO on hakanud rakendama rohkem meetmeid merealuste kaablite kaitsmiseks ning loonud süsteemi, mis hoiataks automaatselt häirimiskatsete eest. Kuid Garsoni sõnul antud sammudest ei piisa ning valitsustel on vaja varuplaane juhuks, kui olemasolevad süsteemid täielikult ebaõnnestuvad.
„Riigid peavad mitte üksnes rakendama kaitsemeetmeid, vaid ka tagama, et sidesüsteem oleks kriisi korral vastupidav, näiteks tugevate alternatiivide loomisega,“ soovitas Garson. Garson täpsustas, et GPS-andmeid edastavatel satelliitidel puuduvad sageli kaitsemeetmed häirete puhuks ning merealuste kaablite kaitsmise ülesanne langeb tihti eraettevõtetele, kes neid omavad ja hooldavad.
„Oluline on visualiseerida strateegilisi tulevikuväljavaateid ja omada selget vastupidavusplaani, mis arvestab võimalikku süsteemiriski ja hoiab riigid toimimas ka olukorras, kus peamine sideinfrastruktuur on ohus,“ jätkas Garson.
Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus kutsus oma aruandes Ühendriike üles suurendama rahvusvahelist koostööd, et koordineerida reageerimist võimalikule rünnakule kaablite vastu. Aruandes on esile toodud, et praegu kehtiv merekaablite sabotaaži õiguslik ja rahvusvaheline raamistik on „keeruline ja killustunud, kuna vastutus ja karistused on kindlaks määratud erinevate rahvusvaheliste õiguskordadega,“ ning „kui rahvusvahelistes vetes saboteeritakse kaableid, siis praegu puudub süsteem, mis võimaldaks süüdlast vastutusele võtta.“
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
