James Howard Kunstler
AUDIOVERSIOON lehekülje lõpus
Esimene osa on siin.
James Howard Kunstler on juudi päritolu Ameerika kirjanik, ühiskonnakriitik ja futuroloog. Mehe lõikavalt otsekohesed ülestähendused sotsiaalkultuurilistel teemadel on aastakümneid pannud tema lugejaskonda naerma ning nutma – tihti samal ajal – tehes Kunstlerist ühe kaasahaaravama krooniku Ameerika ühiskondliku, poliitilise ja majandusliku trajektoori kaardistamisel 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses. Kunstleri põhiteesiks on, et kaasaegne ülitsentraliseeritud ning hüper-spetsialiseerunud ühiskond on jõudmas kollapsini nii infrastruktuurilises, tehnoloogilises kui moraalses dimensioonis. Lahendusena näeb Kunstler naasemist väiksemate kogukondade ning suurema isikliku ja kogukondliku autonoomia juurde.
Järgnevas intervjuus annab Kunstler oma nägemuse olukorrast, kuhu Ameerika ühiskond ning poliitiline masinavärk on koroonahüsteeria järgsetel aastatel jõudnud.
Kuidas hakkab tegelik “suur lähtestamine” teie arvates välja nägema?
Oleme kõiki ühiskondlikke protsesse tekitanud ja nendesse hõlmatud hiiglaslikul skaalal, olgu selleks siis tootmine, kaubandus, gigantsed jaemüügiettevõtted või mandritevaheline põllumajanduslik toiduainete turustamine. Kõik need asjad peavad tulevikus kohalikuks ja vähem mastaapseks muutuma.
james howard kunstler
See süsteem saab olema väga kohalik ja väga-väga väikestes mõõtmetes. Meie tegevuse ulatus väheneb oluliselt. Oleme kõiki ühiskondlikke protsesse tekitanud ja nendesse hõlmatud hiiglaslikul skaalal, olgu selleks siis tootmine, kaubandus, gigantsed jaemüügiettevõtted või mandritevaheline põllumajanduslik toiduainete turustamine. Kõik need asjad peavad tulevikus kohalikuks ja vähem mastaapseks muutuma. Selle jaoks pole tegelikult veel mudelit. Või vähemalt pole mudelit, et see saaks toimuda korrapäraselt. Millega me ilmselt silmitsi seisame ja millega me tegelikult eriti ei arvesta, on tohutu hulk sotsiaalset korralagedust, mis selle kõigega saab kaasnema. Ja see muudab kõik need lähenevad probleemid hullemaks. Ilmselt väga olulisel määral. See on üsna nigel olukord ja mitte kõik inimesed ei tule sellega toime ja see saab olema raske.
Ma ei ole kuulnud kedagi meie perspektiive visandamas nii selgepiiriliselt, nagu teie seda just tegite… Ma tahtsin veel rääkida ka ajakirjandusest ja sellest, miks me ei kuule nendest teemadest mitte midagi valelikult pärandmeedialt, kes on kõik vaktsineeritud? Nad rääkisid meile alles hiljuti, et Trump tegi venelastega kokkumängu. Nagu hiljem selgus, oli see kõik üks suur müüt. Selle propaganda eest jagati aga välja Pulitzeri auhindu. Seejärel ütlesid nad meile, et Hunter Bideni sülearvuti skandaal oli taas kord Venemaa desinformatsioon. Järjekordne vale. Seejärel üritati meile sisendada, et 6. jaanuaril leidis Washingtonis aset vägivaldne ülestõus… Kogu meie meediaruum koosneb ühest fabritseeritud valest teise otsa…
See on tõepoolest hämmastav, kuidas Ameerika suurtes meediakanalites ei ole tänaseks jäänud alles vist mitte ühtegi ausameelset inimest. Täpselt nagu rahvatervise agentuuridki, on ka meediakorporatsioonid sügavalt seotud terve hulga väärkäitumistega, millele nad ei oska ei selgitust anda ega vabandusi leida. Ilmselt pole neil valikut või nad näivad arvavat, et neil pole muud valikut, kui jätkata oma valelike narratiivide kahe-, kolme- ja neljakordset kajastamist.
See on tõepoolest hämmastav, kuidas Ameerika suurtes meediakanalites ei ole tänaseks jäänud alles vist mitte ühtegi ausameelset inimest.
james howard kunstler
Olen tänaseks elanud pika elu ja kogenud nii mõndagi. Kuid vaatamata kogu oma elukogemusele jääb mulle endiselt täiesti käsitamatuks, kuidas on võimalik, et terve kultuur jõuab sellisel määral valedest läbi imbuda. Selles on tõepoolest midagi üleloomulikku.
Ma kipun olema allergiline vandenõuteooriate suhtes ja ma ei tea, kuidas nn “globalistid” – Maailma Majandusfoorum ja ÜRO ning teised osapooled – suudavad neid rumalusi juhtida. See kõik on olnud tohutult veider ja müstiline. Võib-olla mõistame kaugemas tulevikus, miks mitte ükski New York Times’i reporter ei võinud selle hulluse keskel püsti tõusta ja öelda: „Teate, mis? Me ajasime teile jama. Me valetasime teile. Ja ma kahetsen seda ja vabandan teie ees.“
Olen tänaseks elanud pika elu ja kogenud nii mõndagi. Kuid vaatamata kogu oma elukogemusele jääb mulle endiselt täiesti käsitamatuks, kuidas on võimalik, et terve kultuur jõuab sellisel määral valedest läbi imbuda. Selles on tõepoolest midagi üleloomulikku.
james howard kunstler
Samas me teame, et see on vähemasti teoreetiliselt võimalik. Naomi Wolf, kes on huvitav kuju tänapäeva poliitilisel maastikul, oli varemalt Clintoni klanni liige. Ta oli 90ndatel ka osa Clintoni valitsusest. Ta oli klassikaline liberaal. Umbes kaks nädalat tagasi astus ta avalikkuse ette ja vabandas oma käitumise pärast. Ta tunnistas ausalt, et tal on kahju, et „Russiagate“, Trumpi esimesene tagandamismenetlus, Muelleri uurimine ja kõik muu suutis teda ninapidi vedada. Tundus, et inimesed, kes üritavad kogu selle despootliku ebaaususe vastu võidelda, hindasid seda sammu kõrgelt. Mida Naomi Wolf aga tegelikult ei selgitanud, oli, kuidas ta üldse selle pettuse lõksu sattus? Ta ei ole rumal inimene. Tahaksin teada, kuidas inimesed selle väljamõeldise lõksu sattusid. Võib-olla kirjutab ta oma apoloogiale millalgi järje ja me saame teada.
Mina jällegi ei kujuta ette, kuidas nende ettevõtted peaksid ellu jääma. Esiteks on nad kõik tänaseks vaktsineeritud. Üks Foxi töötaja tunnistas, et: „Nad sundisid kõiki end vaktsineerima. Mina seda ei teinud.“ Ta on tark. Samas on kõnekas, et praktiliselt kõik need saatejuhid, keda te täna teleekraanilt näha võite, olid selle nimel sunnitud ennast vaktsineerima. Need inimesed on valdavalt demokraadid ja ma lihtsalt ootan, millal nad ise lõpuks mõistavad, et neid on ohverdatud. Nad on ohverdatud CV19 biorelvaga kaasnevate kahjustuste altaril. Justin Bieberi karjäär on juba tänaseks läbi. Ta lihtsalt ei suuda enam esineda. Ka tema 25-aastasel naisel oli insult. Ja meile öeldakse, et see kõik on normaalne. Iga päev sureb 15-, 18-, 20-, 30-aastaseid. Lihtsalt kukuvad pikali ja heidavad hinge. Kuidas nad sellega toime tulevad?
Samas on kõnekas, et praktiliselt kõik need saatejuhid, keda te täna teleekraanilt näha võite, olid selle nimel sunnitud ennast vaktsineerima.
greg hardy
Ma ei tea. Ma ei ole vaktsineeritud, aga ma võin ette kujutada, et inimesed, kes on, peavad nüüd elama tohutu leina- ja süükoormaga, et nad endale nii tegid. Üks asi, mida me teame, on see, et väljastatud vaktsiinipartiide mõju on olnud väga erinev.
Ma lisan siinkohal, et Karen Kingstoni sõnul sisaldab mRNA vaktsiin grafeeni, mis ei amortiseeru.
Selle kohta ei oska ma midagi öelda. Ma ei ole veendunud, et grafeenoksiidi tegelikult vaktsiinis esineb. See kraam on täis igasugu muid lisandeid.
See on dokumenteeritud – seesama grafeen, mida kasutatakse nanotehnoloogias.
Mina jällegi pole näinud, et see oleks kinnitust leidnud.
Mina olen selles jällegi veendunud. Aga 600 miljonit doosi kokku. Oletame, et 200 miljonil sellest polnud mõju. Ma siiski ei usu seda. Aga ütleme, et nii on.
Seda on muidugi väga palju. Paljud ameeriklased vaktsineerisid end lausa neli või viis korda. On tõenäoline, et nad kahjustasid sellega oma immuunsüsteemi iga vaktsineerimisega. Selle teadmisega on ilmselt väga raske elada.
Ma kasvasin üles hipiperioodil ja mul on palju vanu sõpru, kes on küll vanad hipid, kuid kes said niiöelda “virgunuks” (woke) Trumpi aastatel. Nad kõik lepivad selle hullumeelsusega ja mind hämmastab nende totaalne ignorantsus. Nad pole nendest ravimi kõrvaltoimetest midagi kuulnud. Nad elevad lihtsalt teadmatuses. Kusjuures tegu on haritud inimestega. Ma endiselt imestan selle üle. Ma arvan, et mida see näitab, on see, et alternatiivsete uudiste masside teadvusesse jõudmist takistab endiselt tõeliselt kõva kest. Kui te loete uudiseid peamiselt mujalt kui peavoolumeediast, see tähendab, et kui saate need alternatiivsetest uudistest, võite sattuda aga alternatiivsete uudiste mulli ja mitte ükski nendest inimestest, kellega neil teemadel vestlete, ei tea mitte midagi sellest, millest te kõnelete.
Vlternatiivsete uudiste masside teadvusesse jõudmist takistab endiselt tõeliselt kõva kest.
james howard kunstler
Selle määratluse järgi olete ka teie alternatiivse meedia esindaja ja samas ka erakordselt hinnatud kirjanik. Olete seda kõike olemata niinimetatud äärmuslane või konservatiiv. Mulle tundub, et olete eeskätt lihtsalt faktidele tuginev inimene.
Ma ei tea. Ma ei ole pelgalt andmetes kinni. Viimasel ajal on üha enam sedasi, et niipea kui ma kuulen sõna “andmed”, tunnen nagu keegi lööks mulle toruga vastu pead. Ma arvan, et mu lähenemine on heuristiline. See tähendab põhimõtteliselt lihtsalt haritud oletamist. Ma vaatlen olukordi ja teen parimaid oletusi selle kohta, mida ma näen, tuginedes oma kogemustele ja sellele, mida ma maailma kohta tean. Mõnikord ma eksin, kuid sageli mitte.
Ilmselt nägite, mis juhtus taskuhäälingu saatejuhi ja karikaturisti Scott Adamsiga. Maailmakuulsa “Dilberti” koomiksi autoriga. Umbes kuu aega tagasi ütles ta oma ajaveebis: „Teate mis, inimesed? Inimestel, kes ütlesid, et vaktsiinid on ohtlikud… neil oli õigus. Ka minul olid kõik andmed toona olemas, ja ma lugesin neid õigesti, kuid tegin ometi vale järelduse.“ Me elame ajal, kus andmed ise on ebausaldusväärsed. Ja viis, kuidas nendega manipuleeritakse, on enam kui kahtlane. Meile ette söödetud “andmed” ei pruugi enam olla parim asi, millele oma arusaamistes tugineda, sest need pole tegelikult andmed, vaid miski, mis teeskleb andmeteks olemist samal viisil, nagu Tony Fauci teeskles, et tema uskumused on teadus.
Kõik see on üsna kahtlane. Ainus viis säilitada kontakt reaalsusega on vaadata otsa faktidele, mida me ise oleme kogenud ja mida me ei saa kuidagi eitada. Ja üks asi, mida me näeme, on see, et paljud inimesed surevad ja paljud inimesed on invaliidistunud. On paljud tööandjaid, kes ei leia endale enam töötajaid. Inimesi lihtsalt ei paista enam piisvalt olevat.
Ainus viis säilitada kontakt reaalsusega on vaadata otsa faktidele, mida me ise oleme kogenud ja mida me ei saa kuidagi eitada. Ja üks asi, mida me näeme, on see, et paljud inimesed surevad ja paljud inimesed on invaliidistunud. On paljud tööandjaid, kes ei leia endale enam töötajaid. Inimesi lihtsalt ei paista enam piisvalt olevat.
james howard kunstler
Ma kuulen seda isegi väikelinnas, kus ma elan. Autotöökoja omanik ei suuda enam leida kedagi, kes teda tema autoremondiäris aitaks. Kõik need oskustöölised, torumehed, elektrikud ei leia kedagi, kes nende heaks või nendega koos töötaks. See, mis praegu toimub, on tõesti jahmatav. Üks asi, mida me nüüd kindlasti teame, on see, et demokraatlikust parteist on saanud täielikult kaose ja valede partei. Nende roimadel ei paistagi lõppu olevat, kuid kõik nende valed on seni olnud üsna läbipaistvad. Me näeme neist tänaseks läbi ja näeme täpselt, kuidas meid petta üritatakse.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Võimsate riikide ja rahvaste tõus ning langus on teema, mida on võimalik lahata nii majanduslikust, poliitilisest, kultuurilisest kui moraalsest aspektist lähtuvalt. James Howard Kunstler on üks nendest autoritest, kes suudab tabada erinevate suurte sfääride vastastikkuseid mõjusid läbinägelikult ning presenteerida läbi valgustatut viisil, mis on tragikoomiliselt amüsantne, kuigi tihtilugu omajagu keeruliselt tõlgitav idiomaatilise mahlakuse tõttu. Kes on huvitatud mehe tekstide lugemisest inglise keeles, saab seda teha Kunstleri kodulehel.
Esifoto: Alexander Oganezov/Shutterstock
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
