Hiljuti avaldatud uuringus jõutakse järeldusele, et USA ja Venemaa vaheline tuumasõda põhjustaks ülemaailmse temperatuuri languse 7 kraadi võrra, mis vallandaks väikese jääaja, tuues kaasa planeedi massilise nälgimise.
Uuring, mille viisid läbi Louisiana osariigi ülikooli teadlased Baton Rouge’is, hoiatas, et tuumakonflikt laastaks maailma ookeane, mille mõju oleks tunda veel tuhandeid aastaid.
Kas tahtliku sõjategevuse, juhusliku nupulülituse või häkkimise kaudu tekkinud tuumaarsenali plahvatamine ükskõik kus maailma otsas leviks Maa ülemisse atmosfäärikihti ja mõjutaks kõiki eluvorme planeedil.
“Kõikide teadlaste poolt modelleeritud stsenaariumide korral levitaksid tuumatulekahjud ülemisse atmosfääri tahma ja suitsu, mis blokeeriks päikese, mille tulemuseks oleks põllukultuuride häving kogu maailmas,” leiti uuringus.
“Esimesel kuul pärast tuumaplahvatust langeksid keskmised globaalsed temperatuurid umbes 13 kraadi Fahrenheiti (7 kraadi C) võrra, mis on suurem temperatuurimuutus kui leidis aset viimasel jääajal.”
Kiiresti laienev merejää blokeeriks siis suured sadamad, nagu need, mis asuvad Pekingis, Kopenhaagenis ja Peterburis, halvates suured ülemaailmsed laevateed ja takistades toiduainete importi sellistesse suurlinnadesse nagu Shanghai.
“Valguse ja ookeani temperatuuri järsk langus, eriti Arktikast Atlandi ookeani põhjaosa ja Vaikse ookeani põhjaosani, tapaks merevetikad, mis on mere toiduvõrgu alus, tekitades ookeanis sisuliselt näljahäda. See peataks suurema osa kalapüügist ja vesiviljelusest,” leiti uuringus.
Teadlased avastasid, et tuumasõda USA ja Venemaa vahel tooks kaasa tulekahjud, mis paiskaksid “ülemisse atmosfäärikihti rohkem kui 330 miljardit naela suitsu ja päikesevalgust neelavat musta süsinikku”.
“Me saame ja peame siiski tegema kõik endast oleneva, et vältida tuumasõda. Mõjud on liiga tõenäoliselt globaalselt katastroofilised,” järeldasid teadlased.
Uuring avaldati eelretsenseeritud ajakirjas AGU Advances.
Ka Rutgersi ülikooli poolt läbi viidud eraldiseisvas uuringus leiti, et Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vaheline tuumasõda põhjustaks kahe aasta jooksul kahe kolmandiku planeedist surnuks nälgimise.
5 miljardit inimest hukkuks, peamiselt tuumaplahvatuste tagajärjel, põhjustades tohutuid põrgulikke tulekahjusid, mis süstivad atmosfääri tahma, mis blokeerib päikese ja laastab põllukultuure.
Pärast Vladimir Putini hoiatust, et Venemaa on valmis kasutama oma tuumaarsenali oma territoriaalse terviklikkuse kaitsmiseks, hoiatas Serbia president Aleksandar Vucic, et planeet on sisenemas “suurde maailmakonflikti”, mis võib toimuda järgmise kahe kuu jooksul.
Adrian Bachmanni kommentaar: Võimsa (15 megatonnise) vesinikupommi katsetuse jäädvustus – filmitud lõhkepea 15 000 kilotonnine võimsus on võrdne ligi 1000 Hiroshima pommiga. Venemaa ja USA tuumaarsenalid moodustavad kokku umbes 95% maailma tuumaarsenalide suurusest, koosnedes 6000 ja 5400 lõhkepeast vastavalt Venemaa ja USA kohta. Ühest tüüpilisest (500 kilotonnisest) lõhkepeast piisab Tallinna suuruse linna hävitamiseks lööklaine, tulekahjustuste ja radiatsiooni kombineeritud efektiga)