Inflatsioon, intressimäärad ja sõjad muudavad ülemineku “roheenergiale” oodatust märksa keerulisemaks, leiab USA suurpank JP Morgan oma prognoosides.
“Kuigi netonullini jõudmise eesmärk on alles mägede taga, on juba praegu selge, et mitmed mõjurid, mis protsessi mõjutavad, on märgatavalt muutunud,” lausus USA suurpanga ülemaailmse energiastrateegia juht Christyan Malek intervjuus Financial Timesile.
Malek on JP Morgani energeetikale keskenduva aruande juhtivautor. Aruandes märgitakse, et kõrgemad intressimäärad, inflatsioon ning sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas on teguriteks, mis toimivad pidurina roheenergiale üleminekul.
Aruanne – ja Maleki intervjuu FT-le – langes kokku teise Reutersi aruandega, milles ettevõtte Rystad Energy analüütikud hoiatavad kõrgemate intressimäärade negatiivse mõju eest tuule- ja päikeseenergia arendajatele.
“Taastuvenergia kapitalimahukuse tõttu… on need majandussektorid loomupäraselt tundlikumad kõrgete intressimäärade suhtes,” sõnas Rystad Energy taastuvenergia ja energia valdkonna juht Vegard Wiik Vollset.
Kõrgemad intressimäärad avaldavad pärssivat mõju tuule- ja päikeseenergia ökonoomsusele, kuna kõigest 2%-line intressimäärade tõus võib tõsta tuule ja päikeseenergiast toodetud elektrienergia omahinda 20% võrra kõrgemale.
Konsultatsioonibüroo Wood Mackenzie on samuti oma prognoosides hoiatanud, et kõrgemad intressimäärad avaldavad pärssivat mõju tuule- ja päikeseenergia ökonoomsusele, kuna kõigest 2%-line intressimäärade tõus võib tõsta tuule ja päikeseenergiast toodetud elektrienergia omahinda 20% võrra kõrgemale.
“Intressimäärad on palju kõrgemad,” tõdes ka JP Morgani Malek Financial Timesile. “Riigivõlg on nüüd oluliselt suurem ja geopoliitiline maastik struktuuriliselt erinev. Kolm kuni neli triljonit dollarit aastas, mis oleks igal aastal vaja rohepöörde läbiviimiseks kulutada, tuleks leida sootuks ebasoodsamas makroökonoomilises keskkonnas.”
Nimetatud probleemide tõttu prognoosib Malek, et valitsused muudavad oma naftalt ja gaasilt tuule- ja päikeseenergiale ülemineku plaane vähem ambitsioonikaks, kuna riikide rahalised vahendid programmide läbiviimiseks vähenevad. FT tõi antud protsessi ilmestamiseks näitena Šotimaa parlamendi hiljutise otsuse loobuda heitkoguste 75%-lise vähendamise eesmärgist 2030. aastaks, tunnistades, et seda ei ole lihtsalt võimalik saavutada.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD:
