Paul Craig Roberts
Paul Craig Roberts on Ameerika majandusteadlane, kes on pika karjääri jooksul hoidnud mitmeid mõjukaid positsioone Ameerika Ühendriikide poliitilise, majandusliku ning meediaeliidi absoluutses tipus. Roberts oli 1980-ndatel aastatel Ronald Reagani administratsiooni aserahandusminister ning teda peetakse “reaganomicsi” nime kandnud USA ülieduka majandusstrateegia üheks peamiseks autoriks.
Pärast teenistust Ühendriikide riigiaparaadis töötas Roberts USA mõjuvõimsaima majandusajalehe The Wall Street Journal toimetajana ning Washingtoni globaalset strateegiat kujundava mõttekoja Rahvusvaheliste ja Strateegiliste Uuringute Keskus (CSIS – Centre for Strategic and International Studies) teadurina. Robertsist on viimastel aastakümnetel saanud Ühendriikide sise- ja välispoliitika üks mõjuvõimsamaid kriitikuid, kes väljendab vana kooli ameeriklase jõulise otsekohesusega seisukohti, mida Washingtoni establishmendile ei meeldi kuulda. Mehe teadmised globaalmajanduse toimimisest ja geostrateegia teoreetilistest alustaladest ning praktilistest realiteetidest on erakordsed ning tema vabatmehe vaimust kantud talupojamõistusega analüüsid väärivad tähelepanu.
Ligikaudu aastaks 2030 saab Ühendriikidele olema surutud peale ühiskonnakorraldus, mille türannia saab ületama kõik, mida inimkond seni oma ajaloo vältel kogenud on. Olen veendunud, et kurjus, mis on Ameerika enda võimusesse haaranud, ei salli nüüd enam kedagi, kes esindab veel viimseid inimnäolisuse ning moraalsuse riismeid.
Faktide masinliku mahasurumise ning tõerääkijate tagakiusamise kampaaniate tõttu on tõeste lugude edastamine muudetud üha raskemaks ja riskantsemaks. USA võimusüsteem tolereerib täna eranditult vaid neid autoreid, kes korrutavad ametlikke narratiive, ega irdu vähimalgi määral etteantud tekstist.
USA võimusüsteem tolereerib täna eranditult vaid neid autoreid, kes korrutavad ametlikke narratiive, ega irdu vähimalgi määral etteantud tekstist.
Paul Craig Roberts
Kättemaks valede paljastajate suhtes on muutumas igapäevaseks, kusjuures süsteemipoolsete repressioonide brutaalsus sõltub ohu tasemest, mida hävitamise objektiks võetud autorist tajutakse. Julian Assange esindas võimusüsteemile suurimat ohtu tema Wikileaksi kaudu jagatava info ülemaailmse haarde ja ka mehe julguse tõttu avaldada sõjakuritegusid ning muid USA valitsuse kuritegusid paljastavaid lekkeid. Ja mis on selle tagajärg? Assange`i on hoitud kümme aastat vangistuses ilma kohtumõistmiseta. (Märkus: Assange vabastati 24.06.2024 vastutasuks enda spionaažis süüdi tunnistamise eest ja naases Austraaliasse.) Viimastel aastatel on Wikileaksi looja olnud üksikvangistuses Briti maksimaalse turvalisusega vanglas, samal ajal kui Ühendkuningriigi üdini korrumpeerunud õigussüsteem etendab näitemängu seaduste järgimisest, andes samas alati garanteeritult tulemuse, mida tema Washingtoni ülemus nõuab. Assange’i kohtuprotsess näitab ühemõtteliselt, kuidas allumine USA poliitilisele diktaadile on Briti kohtusüsteemile olulisem kui saareriigi õigussüsteemi üleval hoidmine.
Washingtoni ükskõiksus sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja süütute jultunult süüdi lavastamise suhtes on mõjutanud kogu maailma suhtumist moraalsese ja eetilisse käitumisse.
Sõltumatud teadlased, eksperdid ja ajakirjanikud, keda peetakse Assange’ist mõneti väiksemateks ohtudeks, leiavad surmavaid Covidi raviprotokolle järgimast keeldudes, et nad on tühistatud, platvormita jäetud, marginaliseeritud ja vallandatud ning nende meditsiinialased tegevusload lõpetatud. Alles hiljuti mõistis Saksamaa ühe oma kohtuniku süüdi eksperttõendite kuulamise ja valitsuse maskimandaadivastase otsuse eest. Teisisõnu, ka Saksa kohtusüsteem on tänaseks kriminaliseerinud ametliku narratiiviga vastuolus olevad tõendid.
Assange`i on hoitud kümme aastat vangistuses ilma kohtumõistmiseta. Viimastel aastatel on Wikileaksi looja olnud üksikvangistuses Briti maksimaalse turvalisusega vanglas, samal ajal kui Ühendkuningriigi üdini korrumpeerunud õigussüsteem etendab näitemängu seaduste järgimisest
Paul Craig Roberts
Sama näeme ka president Trumpi valesüüdistuste puhul. Tegelikult süüdistatakse Trumpi 2020. aasta presidendivalimiste häälte lugemise korrektsuse kahtluse alla seadmises. Trumpi “kuritegu” seisneb selles, et ta tõstatas valimispettuse küsimuse. Tuletagem meelde, et ka George W. Bushi valimisvõit seati demokraatide poolt sedavõrd sügavalt kahtluse alla, et valimiste kehtivuse üle pidi otsustama USA ülemkohus.
Uurivad ajakirjanikud Glenn Greenwald, Matt Taibbi ja James O’Keefe vallandati nende endi loodud organisatsioonidest; kusjuures Taibbi puhul oli tegemist väljaande kõige jälgitavama autoriga.
Korrumpeerunud New Yorgi prokurör, kes ei rahuldu üksnes O’Keefe’i eemaldamisega mehe enda foorumist, “uurib” nüüd O’Keefe’i “töötajate väärkohtlemise ja organisatsiooni rahaliste vahendite väärkasutamise küsimuses”. Nagu ka Trumpi ja Assange’i juhtumite puhul, näeme ka siin fiktiivsete “kuritegude” tühjast õhust loomist ning seda kõike eesmärgiga vaigistada järjekordset tõerääkijat, kes kujutab endast ohtu korrumpeerunud süsteemile, mis ei kavatse loobuda oma illegitiimselt omandatud võimust.
Ametlikke valesid tolereerivad inimesed võivad arvata, et nad on kaitstud senikaua, kuni nad hoiavad oma pead liiva all. Kuid uuriva ajakirjaniku Matt Taibbi sõnul pole see sedasi ja silmust tõmmatakse võimude poolt koomale nii dissidentidel kui ka võimutruudel kodanikel. Taibbi võtab võimukriitilise vaba sõna leviku piiramise staadiumi kokku järgnevalt:
“Sõltumatut meediasisu on platvormiotsingute kaudu aina raskem leida, ja seda ka juhul kui kasutajad sisestavad otsingusse täpsed terminid, autori tutvustusrea või kuupäeva. Varem vähese tasu eest või tasuta tõhusat turundust ja levitamist pakkunud sotsiaalmeediaplatvormidel on nüüd väga keeruline navigeerida isegi tasuliste võimendustööriistade abil. Teisisõnu, isegi kui teie ettevõttel läheb piisavalt hästi, et jaehindadega turundusteenust osta, muudab algoritmiliste piirangute üha laienev võrk erinevatel platvormidel oma (võimukriitilise) info levitamise mitte-korporatiivse meedia jaoks õudusunenäoks.”
Sõltumatut meediasisu on platvormiotsingute kaudu aina raskem leida, ja seda ka juhul kui kasutajad sisestavad otsingusse täpsed terminid, autori tutvustusrea või kuupäeva. Varem vähese tasu eest või tasuta tõhusat turundust ja levitamist pakkunud sotsiaalmeediaplatvormidel on nüüd väga keeruline navigeerida isegi tasuliste võimendustööriistade abil. Teisisõnu, isegi kui teie ettevõttel läheb piisavalt hästi, et jaehindadega turundusteenust osta, muudab algoritmiliste piirangute üha laienev võrk erinevatel platvormidel oma (võimukriitilise) info levitamise mitte-korporatiivse meedia jaoks õudusunenäoks.
Matt Taibbi
Siinkohal meenutagem, et Fox News vallandas oma kõige populaarsema ja kasumlikuma meediahääle Tucker Carlsoni valitseva eliidi valenarratiivide paljastamise eest, andes sedasi endale ja oma aktsionäridele tohutu rahalise löögi. Ilmselgelt on narratiivi kontrollimine massimeedia jaoks tänaseks palju olulisemaks ülesandeks kui kasumi teenimine.
Samamoodi nagu Saksamaa kohtunikele on tehtud selgeks, et ausalt õigust mõistvad kohtunikud vangistatakse, on ka teadlastele, ekspertidele, arstidele ja sõltumatutele ajakirjanikele antud mõista, et niipea kui nad otsustavad rääkida tõtt, hävitatakse nende karjäär ja elu.
Minu enda isiku poolt võimudele kujutatava ohu taset on seni hinnatud tühistamise, laimamise, solvangute ja ad hominem rünnakute vääriliseks.
Ilmselgelt on narratiivi kontrollimine massimeedia jaoks tänaseks palju olulisemaks ülesandeks kui kasumi teenimine.
Paul Craig Roberts
Koristasin nädalavahetusel garaaži ning leidsin töö käigus mõned kastid oma vanade telesaadete lindistustega, mis pärinesid ajast, mil sain veel vabalt esineda selliste USA suure vaadatavusega saadete eetris nagu Good Morning America, Today Show, Brinkley show, C-Span jmt. Täna ei lubata mind esinema enam ühelegi Ameerika telekanalile. Avastasin ka kastid oma artiklitest, mis on avaldatud kõige mõjuvõimsamate ajalehtede veergudel, sh The New York Times, Washington Post, Los Angeles Times, Wall Street Journal, Business Week, London Times ja The Telegraph, ning viimaks ka kasti juhtivates Prantsuse ja Itaalia ajalehtedes avaldatud artiklite kaustadega. Täna oleks mul täiesti võimatu üheski neist sõna võtta.
Teine viis, kuidas võimumasin oma kriitikuid represseerib, on veebilehtede kommentaariumites, kus valenimede taha peitu pugevad ja mitmesuguseid huve teenivad trollid naeruvääristavad, laimavad ja demoniseerivad teid ning esitavad teie kohta valeandmeid, püüdes teie usaldusväärsust kahjustada ja lugejaid eemale peletada. See töötab siiski reeglina vaid nõrganärviliste inimeste puhul.
Paraku on enamus ameeriklasi kapituleerunud valede ees. Nad eelistavad võimude valenarratiivi pakutavaid kinnitusi reaalsuse poolt tekitatud pingetele. Tegelikkus on nende jaoks liiga raske taluda, kuna see nõuab rohkem intellektuaalset ja emotsionaalset südikust, kui nende vaim suudab kanda. Seesugused inimesed juhitakse ilma erilise vaevata leeri, mis halvustab tõde kui valeinformatsiooni. Kuna tõde on nende jaoks ebameeldiv, on neil hea meel, et see nende silme eest likvideeritakse.
Samamoodi nagu Saksamaa kohtunikele on tehtud selgeks, et ausalt õigust mõistvad kohtunikud vangistatakse, on ka teadlastele, ekspertidele, arstidele ja sõltumatutele ajakirjanikele antud mõista, et niipea kui nad otsustavad rääkida tõtt, hävitatakse nende karjäär ja elu.
Paul Craig Roberts
Katsuge vaid Läänemaailmast tänapäeval veel väärikust leida… Te ei leia seda enam ühestki valitsevast parteist. Te ei leia seda ka ühestki institutsioonist, olgu see tegev haridus-, justiits-, korporatiiv-, meedia-, meditsiinililises või juriidilises sfääris.
Kus on Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) väärikus, kui seegi organisatsioon lööb kaasa Ameerika Ühendriikide presidendi ja tema järgijate süüdi lavastamises täiesti fiktiivsetes kuritegudes?
Kus on Keskluureagentuuri (CIA) väärikus, kui see kukutab välisriikide valitsusi, kes keelduvad heitmast oma riike Washingtoni ja New Yorgi pankade valitsuse alla?
Kus on Tony Fauci, Rahvusliku Tervishoiuinstituudi (NIH), Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (CDC) ning Toidu- ja Ravimiameti (FDA) väärikus, kui nad kasutavad ebausaldusväärset PCR-testi Covidi ohu ülehindamiseks, et inimesi hirmutada, kui nad keelavad teadaolevate Covidi ravimeetodite, näiteks ivermektiini ja HCQ, kasutamise, kui nad pakuvad haiglatele tasu valetamise ja igast surmast Covidi surmana teatamise eest, kui nad valetavad surmava “vaktsiini” ohutuse ja tõhususe kohta ning eitavad Covidi vaktsiini kõrvaltoimete olemasolu punktini, kus CDC lõpetab VAERS-i andmete kogumise, ning arvestavad gripijuhtumeid Covidi juhtumitena (ehk mäletate veel aastat, mil gripijuhtumeid ei olnudki?)?
Kus on justiitsministeeriumi prokuröri Jack Smithi väärikus, kui föderaalkohtunik peab teda takistama Trumpi üle Washingtoni kohtus koos demokraatidest koosneva Trumpi vihkava vandekohtuga kohut mõistmast? Kus on New Yorgi prokuröri Alvin Braggi väärikus, kui ta ei suuda isegi tuvastada föderaalsüüdistust, mille ta Trumpi vastu on esitanud? Kus on Atlanta prokuröri Fani Willise väärikus, kui ta esitab president Trumpile valimistulemuse kahtluse alla seadmise eest väljapressimissüüdistuse?
Väärikuseta prokurörid on türannia instrumentideks.
Kus on kohtusüsteemi väärikus, kui kohtunikud lubavad selliseid jultunud valesüüdistusi üleüldse kohtu ette tuua?
Kus on õigusteaduskondade, advokatuuri ja meedia väärikus, kui nad õhutavad alusetuid süüdistusi pelgalt selle tõttu, et süüdistatav isik on nende jaoks ebameeldiv?
Kus on õigusteaduskondade, advokatuuri ja meedia väärikus, kui nad õhutavad alusetuid süüdistusi, pelgalt selle tõttu, et süüdistatav isik on nende jaoks ebameeldiv?
Paul Craig Roberts
Kus on koolide hoolekogude väärikus, kui oma lastele tehtava ajupesu vastu protesteerivad vanemad arreteeritakse või visatakse kooli hoolekogu koosolekutelt välja?
Kus on demokraatide väärikus, kui nad eemaldavad Donald Trumpi demokraatide poolt valitsetavates osariikides hääletuselt sootuks ja seda põhjendusega, et tegemist on kurjategijaga pelgalt süüdistuse esitamise fakti tõttu?
Kus on nende (üksnes nime poolest) vabariiklaste väärikus, kes demokraatidega avalikult konspireerivad, et takistada Trumpi presidendiks valimist?
Küsigem endilt, miks ei lubata Ameerika rahval enesel otsustada Trumpi süütuse või süü üle õiglastel demokraatlikel valimistel, selmet anda see väikese erapooliku vandekohtu kätte?
Kuidas saavadki Demokraatlik Partei, meedia ja justiitsministeerium, kes on kaasosalised selles vandenõus, omada mingisugustki väärikust?
Ning lõpuks küsigem endilt, mis saab riigist, millel puudub väärikus sedavõrd elementaarsel tasemel? Kuidas söandab selline riik nimetada ennast “unikaalseks ja asendamatuks” maailma riikide seas, rikkudes samal ajal kõiki universaalseid ühiskonna alustalaks olevaid moraali põhimõtteid, ekspluateerides samas kogu ülejäänud inimkonda?
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: Wirestock Creators/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD:
