Vene lennuväge kõige moodsamate hävitajatega varustavas lennukitehases puhkenud tulekahju tõstatab küsimuse tööstuslikust sabotaažist ning muudab Venemaa varghävitaja programmi lähituleviku ebaselgeks.
Venemaa kaug-ida Komsomolsk Amuuri Ääres lennukitehases puhkenud tulekahju asetab küsimuse alla riigi võimekuse jätkata lähitulevikus Suhhoi Su-35 raskehävitajate ja Su-57 tüüpi varghävitajate tootmist. 46. tootmisliini hoone, milles valmistatakse üle 300 hävituslennukite konstruktsioonis kasutatava komponendi ning üle 100 struktuurselt kriitilise tähtsusega elemendi on saanud kannatada tulekahjus, mille puhkemise asjaolud on ebaselged.
Tegemist on ainsa tehasega Venemaal, mis toodab varghävitajate ehituses tarvilikke komposiit-polümeer materjale, millest konstrueeritakse lennukite tiibade ja kere elemente. Tegemist on materjalidega, mille tootmisvõimekust ei ole võimalik kiirkorras alternatiivsete tarnijate poolt asendada.
Tegemist on ainsa tehasega Venemaal, mis toodab varghävitajate ehituses tarvilikke komposiit-polümeer materjale, millest konstrueeritakse lennukite tiibade ja kere elemente.
Juhul kui tulekahju poolt põhjustatud kahjustused peaksid olema ulatuslikud, tähendab see nii Vene õhujõudude relvahangete kui hävituslennukite ekspordi edasilükkumist. Hetkeseisuga on kõige vahetumalt mõjutatud eksportlepingud Alržeeria ning India õhujõududega, mis on aastakümneid kasutanud Vene päritolu lahinglennukeid.
Alžeeria saavutas Suhhoi Su-57 varghävitajate esmavõimekuse 2025. aastal, samas kui läbirääkimised lennuki litsentsi alusel tootmiseks Indiaga on jõudnud küpsesse faasi. Samuti on spekuleeritud Vene hävitajate ekspordi võimalusest Iraanile.
Pärast 2022. aastal täiemahuliseks sõjaks eskaleerunud Ukraina relvakonflikti on nii Vene kui Euroopa sõjatehastes puhkenud arvukalt ebatavalisi tulekahjusid, mis tõstatab küsimuse luureteenistuste poolt korraldatud tööstuslikust sabotaažist.
Vene sõjatööstuskompleks käivitas 2025. aasta augustis riigi taktikaliste lahinglennukite kroonjuveeliks oleva Suhhoi Su-57 varghävitaja tootmiseks uued tootmisliinid, mille abil soovitakse lennukite seeriatootmise võimekust oluliselt laiendada. Vene õhujõud said viimase partii täiustatud võimekustega Su-57 tüüpi hävitajaid enda käsutusse käesoleva aasta veebruaris.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Vene sõjalennukite tootmise võimekus on koondunud kaheksasse tootmiskeskusesse, mis paiknevad Komsomolsk Amuuri Ääres, Novosibirskis, Irkustkis, Nižni-Novgorodis, Taganrogis, Uljanovskis, Kaasanis ning Moskva oblastis. Kaheksast tootmiskompleksist kolm on hetkel tegevad uute hävituslennukite tootmisega, milledest kõige suurema tootmisvõimsuse ning moodsaima sisseseadega on tulekahju sündmuskohaks olnud KnAAPO tehas.
Vene sõjalennukite tootmise võimekus on koondunud kaheksasse tootmiskeskusesse.
Adrian Bachmann
On ebatõenäoline, et arvukad tulekahjud ning tootmisüksuste aparatuuri tõrked mis on Venemaa sõjatööstust viimastel aastatel varasemast suurema tihedusega kimbutanud, on võimalik tervenisti arvele panna intensiivsemaks muutunud tootmisele ning tarneahelate häiretest tulenevatele töökorralduste muutustele.
Juhul kui KnAAPO tehases aset leidnud tulekahju oli episoodilist laadi ning kiiresti likvideeritavate tagajärgedega, ei oma sündmus Vene õhujõudude varustamise häirimise mõttes erilist tähendust. Ent ulatuslikud kahjustused KnAAPO tehase kriitilise tähtsusega tootmissõlmedele võivad tähendada viivitusi mitte üksnes tehases valmistatavatele lennukitele, vaid kogu Vene aeronautikakompleksile, millele tehas teeb arvukaid allhankeid.
Ulatuslikud kahjustused KnAAPO tehase kriitilise tähtsusega tootmissõlmedele võivad tähendada viivitusi mitte üksnes tehases valmistatavatele lennukitele, vaid kogu Vene aeronautikakompleksile.
Adrian Bachmann
2026. aasta seisuga omavad Vene õhujõud maailmas suuruselt kolmandat lahinglennukite hulka kokku hinnanguliselt 1559 lennukiga. Vene Föderatsioonist eespool asetsevad Ameerika Ühendriigid 2718 lennukiga ning Hiina Rahvavabariik 1814 lahinglennukiga. Euroopa õhujõududest omab suurimat lahinglennukite arvu Prantsusmaa 183 Dassault Mirage ning Rafale tüüpi hävitajaga.
Kuigi Venemaa ei avalda enam aastaid õhujõududele tarnitud lennukite arvu, hinnatakse 2025. aastal Vene lennuväe poolt vastu võetud uute lahinglennukite hulka 57-le ühikule. Sellest lõviosa moodustasid Komosomolsk-Amuuri ääres ning Novosibirski lennukitehastes toodetud Su-34 tüüpi rindepommitajad, Su-35 tüüpi multifunktsionaalsed hävitajad ning madala radarisignatuuriga Su-57 tüüpi varghävitajad. Võrdluseks – Ameerika Ühendriikide õhujõud võtsid 2025. aastal vastu erinevatel andmetel 75-95, Prantsuse õhujõud 11, Ühendkuningriigi õhujõud 7 ning Saksa õhujõud 3 hävituslennukit.
2026. aasta seisuga omavad Vene õhujõud maailmas suuruselt kolmandat lahinglennukite hulka kokku hinnanguliselt 1559 lennukiga. Vene Föderatsioonist eespool asetsevad Ameerika Ühendriigid 2718 lennukiga ning Hiina Rahvavabariik 1814 lahinglennukiga. Euroopa õhujõududest omab suurimat lahinglennukite arvu Prantsusmaa 183 Dassault Mirage ning Rafale tüüpi hävitajaga.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
