Site icon Makroskoop

Tarbekaubad muutuvad märkimisväärselt kallimaks – Hiina tootjahinnaindeks teeb rekordeid

Foto: humphery / Shutterstock.com

Hiina tootjahinnad (factory gate prices) ehk hinnad, millega tootjad oma kaupu hulgimüüjatele edasi müüvad, kasvasid möödunud kuul suurimal määral läbi aegade.

Kaupade hinnakasvu on kaasa toonud nii elektrikatkestused kui toormehindade tõus, millega Hiina ettevõtetel silmitsi tuleb seista.

Kuivõrd Hiina on maailma suurim eksportija, võib sealne suur hinnatõus mõju avaldada ka teistele riikidele.

Ettevõtted üle kogu maailma on hädas tarneraskustega nüüd, kus maailm on pandeemiast välja tulemas.

Tööstuse nõudluse kasvust, kõrgetest energia hindadest ja üleriigilisest üleminekust puhtamatele energiaallikatele tingitud ulatuslikud elektrikatkestused Hiinas on peatanud tootmise paljudes tehastes, muuhulgas ka neis, mis toodavad kaupu ülemaailmsetele kaubamärkidele, nt Apple`ile.

Kuivõrd Hiina on maailma suurim eksportija, võib sealne suur hinnatõus mõju avaldada ka teistele riikidele.

Ametlike andmete kohaselt kasvas Hiina tootjahinnaindeks septembris aastataguse ajaga võrreldes 10,7%. See on suurim hüpe alates 1995. aastast, mil näitaja üle arvestust pidama hakati.

Hetkel ei viita veel miski sellele, et suurenenud kulud Hiina tarbijateni edasi kanduksid.

Samal ajal avaldatud Hiina tarbijahinnaindeks kasvas septembris aastataguse ajaga võrreldes 0,7%, mida on pisut rohkem kui augustis, kuid vähem kui paljud majandusteadlased prognoosisid.

See võib lähikuudel aga muutuda, kui tootjate kasum väheneb ning ettevõtteid tabavad suurenenud elektrihinnad.

Tarbijate nõudlus võib kõikuvate hindade tõttu olla vähenenud ka majapidamiskaupade, riiete ning toidukaupade järele.

Ametlike andmete kohaselt kasvas Hiina tootjahinnaindeks septembris aastataguse ajaga võrreldes 10,7%. See on suurim hüpe alates 1995. aastast, mil näitaja üle arvestust pidama hakati.

Hiina kaupade hindadel hoitakse silm peal, ennustamaks hinnatõusu teistes riikides, mis võib Hiina toodangu importijate jaoks inflatsiooni ülespoole nihutada.

Riigid nagu USA ja Ühendkuningriik, mille majandusruumid on pandeemia järgselt uuesti avanema hakanud, on viimastel kuudel näinud kasvavat inflatsiooni.

See on loonud üldise arusaama, et keskpangad võivad olla sunnitud suurendama laenamisega seotud kulusid ning ümber pöörama koroonasulgude mõjude pehmendamisele suunatud erakorralisi meetmeid (st. rahatrükki ehk odavat raha).

Mitmed riigid, kaasa arvatud Uus-Meremaa, Lõuna-Korea ja Norra, on püüdnud viimastel nädalatel intressimäärasid suurendades majandust maha jahutada ja inflatsiooni survet vähendada.

Keskpangad võivad olla sunnitud suurendama laenamisega seotud kulusid ning ümber pöörama koroonasulgude mõjude pehmendamisele suunatud erakorralisi meetmeid (st. rahatrükki ehk odavat raha).

Elektrikatkestused on häirinud mitmete tööstusharude tegevust, iseäranis suure energiakuluga valdkondades, näiteks tsemendi, terase ja alumiiniumi tootmises.

Elektritootjad on raskustes nõudlusele vastavas koguses elektri tootmisega, mis on viinud mitmetes Hiina elektrijaamades kasutatava kivisöe hinna viimastel päevadel rekordilistesse kõrgustesse.

Peking on astunud samme energeetikakriisi leevendamiseks, sealjuures kutsunud söekaevureid üles väljalaset suurendama ning piiranud suurte tehaste poolt kasutatava elektri mahtu.

Seotud lood

Jaga sõpradega:
Exit mobile version