Site icon Makroskoop

SUUR LUGU: Rootsi teadlased: Uute tuuleparkide rajamine on mõistusevastane, kuna 80% parkidest töötab kahjumiga

Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus

Rootsi elektrienergia temaatikat süvitsi uurinud teadlased tuvastasid, et 80% riigi tuuleparkidest töötab kahjumiga. Mis peamine, tuuleenergia tootmise kahjumid on kasvanud alates 2024. aastast vaatamata elektritootmise mahtude kasvamisele.

Tuuleparkidest elektritootmise kõikuvuse probleem on väga reaalne ning olemuslikult lõplikult lahendamatu.

2024. aastal kogusid Rootsi tuulepargid kokku 6,3 miljardi krooni (620 miljoni Euro) jagu kahjumit, samas kui kogu sektori kasumimarginaal langes miinus 51 protsendi tasemele.

Vastava uurimuse koostasid Jönköpingi Ülikooli professor Christian Sandström ning majandusteadlane Christian Steinbeck. Kaks teadlast tutvusid kokku 244 tuuleelektrit tootva ettevõtte majandusandmetega, mille 3700 tuulegeneraatorit annavad kokku 85% kogu Rootsi tuuleenergeetika toodangust. Teadlased tuvastasid, et 80% vaadeldavatest ettevõtetest töötasid kahjumiga.

Vaatamata tuuleenergia tootmise kogumahu suurenemisele 34,2 teravatt tunnilt 40,6 teravatt tunnini, langes ka sektori käive esimest korda kuue aasta jooksul, mil vastavat andmestikku on kogutud.

“(Tuuleenergia) näol on sisuliselt tegemist ressursse kanniballiseeriva majandusnähtusega, millest annab tunnistust asjaolu, et sektori käive on languses vaatamata sellele, et tuulegeneraatoreid ehitatakse üha juurde”, sõnas professor Sandström intervjuus.

(Tuuleenergia) näol on sisuliselt tegemist ressursse kanniballiseeriva majandusnähtusega, millest annab tunnistust asjaolu, et sektori käive on languses vaatamata sellele, et tuulegeneraatoreid ehitatakse üha juurde.

Christian Sandström, Jönköpingi Ülikooli professor

Ajal mil põhja Rootsi tuulepargid töötavad ületootmisest põhjustatud ülimadalate hindade tõttu tugevas kahjumis, on tootmise ülejääki võimatu lõunasse suunata elektrivõrgu pudelikaelade tõttu.

Ent tuuleparkide miinusmärgiga rentaablus ei ole probleemiks üksnes põhja Rootsis, vaid on universaalne nähtus üle terve riigi. Gotlandi ja Svealandi tuulepargid töötasid samuti miinus 26 protsendilise kasumimarginaaliga, samas kui ligi pooled lõuna Rootsi tuulepargid olid samuti miinuses.

Miks peaks keegi tahtma jätkata üha uute tuuleparkide rajamisega, tundub minu jaoks täiesti mõistusevastane.

Christian Sandström, Jönköpingi Ülikooli professor

Rootsi toodab hetkel rohkem elektrienergiat kui ise tarbida suudab, olles samas võimetu ka üleliigset toodangut piisavas koguses eksportida.

“Miks peaks keegi tahtma jätkata üha uute tuuleparkide rajamisega, tundub minu jaoks täiesti mõistusevastane,” võttis professor Sandström oma uurimuse tulemused kokku.

Ülal: Kahjumiga töötavate tuuleparkide osakaal Rootsis aastate 2017-2024 läbilõikes

Põhja Rootsi tuuleenergia ületootmise probleem tuleneb peamiselt asjaolust, et riigi tööstusvõimsus on kokku kuivamas samal ajal kui rohepöörde käsul rajatakse tuuleparke üle riigi üha juurde. Mitmed põhja Rootsi tööstusprojektid on kas pankrotistunud, edasi lükatud või ära jäetud.

2024. aastal andis riigi omanduses olev kaevandusettevõte LKAB teada, et lükkab edasi oma plaanid käivitada “fossiilkütuste vaba” rauatootmine Kiruna regioons, mis muutis suure osa tuuleturbiinide poolt toodetud elektrienergia mõttetuks. Muuhulgas pankrotistus ka rohepöörde projektis olulist rolli mänginud akuettevõte Northvolt, samas kui “rohelise raua” tootmiseks loodud ettevõte Stegra saatus on vaatamata 15 miljardilise krooni suurusele kapitalisüstile ebakindel.

Sandströmi hinnangul on tuuleenergeetika baasmudel – kus tuulte puhudes on turg täis üleliigset ning seetõttu üliodavat elektrit samas kui tuulevaikuse perioodidel ägab turg ülikalli elektri defitsiidis – jätkusuutmatu. “Tegemist on sisuliselt suitsidaalse ettevõtmisega kogu tööstuse jaoks,” võttis professor Sandström tuuleparkide problemaatika lühidalt kokku.

Tegemist on sisuliselt suitsidaalse ettevõtmisega kogu tööstuse jaoks.

Christian Sandström, Jönköpingi Ülikooli professor

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:

Rohepöörde materiaalse hüveolu langetamise koguefekti tajuvad kõik inimesed juba täna oma tarbimise harjumuste üha kesisemaks muutudes. Kolme apelsini asemel saab nüüd kaks, jõuluvaheajal peab esmakordselt valima, kas sõita külla vanavanematele Valgas või Saaremaal, jne.

Iseküsimus on, millisel määral Euroopa kodanikud mõistavad oma vaesumise aluspõhjusena valelikult keskkonnasõbralikena välja käidud, ent täiesti reaalselt inimvaenulikke “rohepoliitikaid”.

Iseküsimus on, millisel määral Euroopa kodanikud mõistavad oma vaesumise aluspõhjusena valelikult keskkonnasõbralikena välja käidud, ent täiesti reaalselt inimvaenulikke “rohepoliitikaid”.

Adrian Bachmann

Üks täpsustus on siinkohal vajalik, et mõista, kuidas poliitökonoomiliselt ühemõtteliselt mõistusevastane rohehullus on võimalikuks saanud.

Rangelt võttes ei tunne siiski päris kõik inimesed “rohepöörde” projekti poolt esile kutsutud materiaalse elukvaliteedi langust. See on trend, millest jääb puutumata murdosa ühest protsendist kõige jõukamast elanikkonnast, kes moodustavad samaväärselt olematu osa valijaskonnast, ent kellele kuulub peaaegu kõikides riikides tegelik poliitiline võim.

See on muuhulgas põhjuseks, miks maksutulud kogutakse praktiliselt kõikides riikides ülekaalukalt keskklassi ning “vaeste rikaste” (kelle netoväärtus ulatub mõne miljonini) arvelt, jättes senti-miljonärid ja miljardärid eriliste maksuskeemide armust panustama riigikassase täpselt nii palju, kui neil selleks parasjagu soovi on. Enamasti neil seda ei ole, kuna plutokraadid kandivad parema meelega oma miljardid maksuparadiiside kaudu välja ning finantseerivad Maailma Majandusfoorumi tüüpi eraprojekte, kus avaliku võimu esindajad käivad oligarhide klassi ees “vaibal”, täites äraspidisel kombel mitte käsuandjate, vaid käsutäitjate rolli.  

See on ka põhjuseks, miks elame maailmas, kus lihttöölise, väikeettevõtja või kolme last kasvatava üksikema maksukoormus on praktiliselt kõikides “liberaalse turumajandusega riikides” umbes 5-10 korda suurem kui miljardäril, kes peab igast 100 eurost maksudena lõpuks välja maksma mitte umbes 70, vaid pigem 7 eurot. Ent tagasi rohepöörde juurde…

Tõsi on see, et ka 0,1% kõige rikkamate isikute raha ostujõud langeb, kuna miljardäri euro, dollar või naelsterling kaotab väärtust kartulikilo või bensiiniliitri suhtes sama palju kui kupüür vaese mehe taskus.

Ent “kvantiteedil on oma kvaliteet” ka materiaalse stratifikatsiooni mõttes. Seetõttu on inimesed, kellel on kümneid või sadu kordi rohkem vara, kui ka kõige sübariitlikuma eluviisi puhul oleks võimalik elu jooksul ära tarbida, rohepöörde vaesustavate mõjude eest turvatud.

Ent “kvantiteedil on oma kvaliteet” ka materiaalse stratifikatsiooni mõttes. Seetõttu on inimesed, kellel on kümneid või sadu kordi rohkem vara, kui ka kõige sübariitlikuma eluviisi puhul oleks võimalik elu jooksul ära tarbida, rohepöörde vaesustavate mõjude eest turvatud.

Adrian Bachmann

Isegi Klaus Schwab ei saa paratamatult lennata kahes eralennukis korraga, Bill Gates’i seedetrakt suudab hakkama saada piiratud koguses hirvefileega ning Ted Turneri maks ei tuleks toime rohkem kui paari pudeli Chateau Le Pin’iga ühe õhtu jooksul.

Rohepööret dikteerivad inimesed, kes moodustavad nanoskoopilise osa valijaskonnast, ent kes on oligarhilises süsteemis monopoliseerinud poliitilise võimu, mille olemus seisneb erahuvide presenteerimises avaliku huvina. Eliidile meelepäraseid programme viiakse praktilisel tasandil aga ellu viisil, mis pole massimeedia abil mõistmatuses hoitavatele massidele mõistetav.

Nagu kommunistlikud kollektiviseerimise programmid paiskasid 20. sajandil terved rahvad Kambodžast Kuubani vaesusesse masside enda heakskiidul, on võimalik, et ka “euroopalikust heaolust” saab 21. sajandil mälestus, kui eurooplased kapituleeruvad käputäie misantroopidest miljardäride “rohepöörde” programmi ees.  

Nagu kommunistlikud kollektiviseerimise programmid paiskasid 20. sajandil terved rahvad Kambodžast Kuubani vaesusesse masside enda heakskiidul, on võimalik, et ka “euroopalikust heaolust” saab 21. sajandil mälestus, kui eurooplased kapituleeruvad käputäie misantroopidest miljardäride “rohepöörde” programmi ees.  

Adrian Bachmann

Kas “rohepöörde” mõistusevastane agenda õnnestubki läbi suruda ja millise fanaatilisusega suudetakse programmi praktikas ellu viia, ei ole hetkel veel selge. Ühest küljest näikse suur osa jõukate riikide elanikest tänaseks tõsimeeli uskuvat “rohepöörde” ideoloogilist dogmaatikat. Samas tuleb arvesse võtta, et enamus inimesi on olemuselt arad ning valmis meelsasti võimu ees silmakirjatsema, kui meelsuskontrolliks arvatud küsitlused “õigete” või “valede” seisukohtade levikut üritavad seirata. 

Seega on rohepöörde reaalse toetuse tuvastamiseks läbi viidud küsitlused tänaseks Läänes sama ebausaldusväärsed nagu mistahes küsimuses, kus ametliku narratiiviga nõustumise ja mittenõustumise tagajärjed kärisevad ühiskonna üha totalitaarsemaks muutudes aina suuremaks.

Võimalik, et Euroopa rahvad ajavad lõpuks selja sirgu ning astuvad vastu ökoloogiliseks altruismiks rüütatud misantroopsele programmile, mille lõpptulem on röövida nendelt majandusliku kindlustatuse likvideerimise kaudu igasugune ühiskondlik-poliitiline subjektsus. Viimati nimetatu on protsess, mis on uudne üksnes tehniliselt, mitte olemuslikult, olles ajalooliselt tuntud kui orjandusliku korra kehtestamine.

Võimalik, et Euroopa rahvad ajavad lõpuks selja sirgu ning astuvad vastu ökoloogiliseks altruismiks rüütatud misantroopsele programmile, mille lõpptulem on röövida nendelt majandusliku kindlustatuse likvideerimise kaudu igasugune ühiskondlik-poliitiline subjektsus.

Adrian Bachmann

Täiendavaid lugusid rohepöörde edendamisest ning programmi tagajärgedest inimeste eludele võib lugeda ja kuulata käesoleva loo lõpus toodud linkidel.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.

https://makroskoop.ee/wp-content/uploads/2026/07/20260714-SUUR-LUGU-Rootsi-teadlased-uute-tuuleparkide-rajamine-on-moistusevastane-kuna-80-parkidest-tootab-kahjumiga-AB-COM-KESKKOND-INIMKOND-AUDIO.mp3

SEOTUD LOOD:

Jaga sõpradega:
Exit mobile version