Neil Oliver
Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Neil Oliver on šoti ajaloolane, ühiskonnakriitik ning Ühendkuningriigi mitmete hinnatuimate telesaadete autor ja saatejuht. Olles palju aastaid Briti peavoolumeedias tuntust kogunud, on Oliver viimastel aastatel omandanud kompromissitult julge ja võimukriitilise maailmavaate ning pühendanud oma loomingulise tegevuse suuresti ühiskonna topeltstandardite ja “kohustuslike valede” paljastamisele.
Järgnevas mõtiskluses arutleb Neil Oliver selle üle, kuidas hullunud võimurite maniakaalne soov painutada üha suurem hulk inimesi üha rangema kontrolli alla – olgu rohepöörde, järjekordse sõja või mis tahes muul ettekäändel – peidab endas halbade ja isiklikus elus moraalselt läbikukkunud inimeste soovi pageda tõe eest iseeneste kohta. Oliveri hinnangul on Lääne ühiskond tänaseks sedavõrd korrumpeerunud, et selle päästmine on võimalik üksnes kannatusrohkete tegude kaudu, millest esimene on tõe tunnistamine olukorra kohta, kuhu me tänaseks jõudnud oleme.
Kas teate, mida see kamp kelme, kellest (Ühendkuningriigi) valitsus koosneb, parajasti sepitsevad? ÜK valitsus on nüüdseks reaalselt kaalumas ettepanekuid, et tabada ja hakata tulevikus vangistama inimesi “netonulli määruste mittejärgimise” eest.
ÜK valitsus on nüüdseks reaalselt kaalumas ettepanekuid, et tabada ja hakata tulevikus vangistama inimesi “netonulli määruste mittejärgimise” eest.
Neil Oliver
Paljud meist, mina kaasa arvatud, on juba pikemat aega inimesi hoiatanud, et ärge mingil juhul laske oma koju paigaldada elektrienergia “nutiarvestit”. Nagu kõik teisedki, saate ka teie ilmselt pidevalt telefonikõnesid ja sõnumeid, milles teile sisendatakse, et hetkel on üheks kõige olulisemaks küsimuseks see, et me saaksime nutiarvestid, justkui oleks kogu rohepöörde programm loodud inimeste hüvanguks.
Ärge uskuge sõnagi sellest… Kogu see (digitaalsete kaugmonitooritavate elektriarvestite) süsteem on loodud selleks, et valitsusel oleks võimalik igat inimest elektrivoolust pelga nupuvajutusega välja lülitada. Nutiarvesti on selles mõttes mängumuutja, kuna selle olemasolu korral poleks valitsusel enam vaja teie majja füüsiliselt kohale tulla ega teie elamisse sisse tungida, et teie elektriühendust katkestada – võimud saaksid teie voolu välja lülitada distantsilt olematu pingutusega.
Põhimõtteliselt taandub küsimus sellele, et kui võimud peaksid tulevikus otsustama, et olete käinud liiga tihti duši all, kasutanud liiga varmalt gaasiboilerit või tegelenud liiga vähe taaskasutusega, on neil võimalus rakendada teie vastu reaalset vanglakaristust. Aasta trellide taga ja 15 000 naela väärtuses trahve on sanktsioonid, mis on rohepöörde diktaatidele mitte allujatele hetkel kaalumisel.
Põhimõtteliselt taandub küsimus sellele, et kui võimud peaksid tulevikus otsustama, et olete käinud liiga tihti duši all, kasutanud liiga varmalt gaasiboilerit või tegelenud liiga vähe taaskasutusega, on neil võimalus rakendada teie vastu reaalset vanglakaristust. Aasta trellide taga ja 15 000 naela väärtuses trahve on sanktsioonid, mis on rohepöörde diktaatidele mitte allujatele hetkel kaalumisel.
Neil Oliver
Netonulli kampaania põhineb valedel ja pettustel. “Kliimakriisi”, globaalse soojenemise, kliimamuutuste või kuidas iganes te seda nimetada soovite, osas ei ole praegu ega ole kunagi olnudki mingisugust teaduslikku konsensust. Teaduslikku konsensust ei eksisteeri ja teadus ei tohikski kunagi toimida “konsensusepõhiselt”. Eriti arvestades, et teaduslik diskursus peaks olema pidevalt jätkuv diskussioon ning et tuhanded teadlased, nende hulgas Nobeli preemia laureaadid, ütlevad, et teate… kogu see kliimakriis on üks suur väljamõeldis.
Ja siis on meil veel ÜK Leiboristide partei juht Keir Starmer – kõige mõttetum, tühjem, õõnsam, ilma igasuguste individuaalsete mõtete ja põhimõteteta isik, kes avaldab sotsiaalmeedias järjepanu filmikesi, kus kuulutab, et tema on valmis Suurbritanniat “korda tegema”. Suurbritanniat “korda tegema”? Starmeri jutt meenutab mulle inimesi, kes otsustavad oma koera “korda teha” teda kastreerides.
Rahvas on muutunud tänase seisuga tunnistajateks nende üle türanniseerivate kuritegelike sündikaatide tegevusele.
Neil Oliver
Rahvas on muutunud tänase seisuga tunnistajateks nende üle türanniseerivate kuritegelike sündikaatide tegevusele. Võimalik, et neid sündikaate on vaid üks, aga võib-olla on tegemist ka rivaalitsevate kuritegelike perekondadega, kuid kuritegelikud on nad kindlasti – selles ei saa enam olla vähimatki kahtlust. Ärgem unustagem siinkohal… me räägime inimestest, kes soovivad hakata tulevikus reaalselt pidama ajujahti inimestele, kelle ainsaks kuriteoks on “netonulli” nõuetest mitte kinni pidamine. Inimestest… kes on valmis netonulli hullusega mitte kaasa minejaid vangistama.
Niipea kui mingi kuritegelik kartell kindlustab endale kontrolli riigi võimuhoobade üle ning seadustab seadusandliku aparaadi abil iseenda katusepakkumise elanikkonna üle, on sellel elanikkonnal moraalne kohustus heita endalt türannide ike ning see punt laiali kihutada.
Niipea kui mingi kuritegelik kartell kindlustab endale kontrolli riigi võimuhoobade üle ning seadustab seadusandliku aparaadi abil iseenda katusepakkumise elanikkonna üle, on sellel elanikkonnal moraalne kohustus heita endalt türannide ike ning see punt laiali kihutada.
Neil Oliver
Selle kõige taustal ei ole ilmselt üllatuseks, et inimesed küsivad minult nüüd juba regulaarselt, mis võiks olla selle kõige lahenduseks? Mida me saaksime teha, et oma lootusetuna näivat olukorda parandada? Mis iganes kõige õigem vastus ka ei oleks, üks asi, milles ma olen täiesti kindel, on see, et me ei saa jääda lootma, et “keegi tuleb ja päästab meid”.
Üks peamisi õppetunde, mida ma olen möödunud kolme aasta jooksul omandanud, on see, et kui te ootate mõne kangelase saabumist, siis olete te avanud metafoorses mõttes oma suu, et järgmine massidele ette söödetud konks alla neelata.
Lahendus probleemile, põgenemine meile seatud labürindist, vabanemine meisse töödeldavatest narratiividest on seotud sellega, et me peame nägema läbi iga nelja aasta tagant esitatavast etendusest, kus meile antakse valik kahe ukse vahel. Oluline on näha sellest teatrist kaugemale, näha tõde, ükskõik kui ebamugav see ka poleks. Ja tõde on see, et lahendus olukorrale, milles te ennast tänasel päeval leiate, peitub teis endis.
Inimesed räägivad minuga alatasa “poliitikamaailma parandamisest,” mõned julgemad soovitavad isegi, et ka mina ise peaksin valitsusse kandideerima. Oluline on mõista, et ei ole võimalik ronida poliitika rentslitorusse, jäädes ise sellest solgist, mis seal voolab, puutumata. Niipea kui peaksite pääsema kanalisatsioonitorusse, mida poliitika endast tänapäeval kujutab, peate selle rooja sees ellu jääma ja… selle kõige juures veel edukas olema. Teisisõnu – te peate muutuma järjekordseks kanalisatsioonirotiks. Ning olles seal torustikus piisavalt kaua elanud, ei tee te enam märkama lehka, mille keskel te elate.
Niipea kui peaksite pääsema kanalisatsioonitorusse, mida poliitika endast tänapäeval kujutab, peate selle rooja sees ellu jääma ja… selle kõige juures veel edukas olema. Teisisõnu – te peate muutuma järjekordseks kanalisatsioonirotiks. Ning olles seal torustikus piisavalt kaua elanud, ei tee te enam märkama lehka, mille keskel te elate.
Neil Oliver
Seega… Ärgem olgem naiivsed… Keegi ei tule meile appi. Mingit ratsaväge ei ole saabumas. Ja ma rõhutan veel kord, nagu ma juba eespool ütlesin, et inimesed kipuvad arvama, et kuna ma räägin sellistest asjadest, siis küllap ma olen sünge ja pessimistlik inimene, aga see ei ole sugugi sedasi. Ent me peame võtma vastu otsuse vaadata alati objektiivsetele faktidele näkku – olgu need nii ebamugavad kui tahes.
Ning siin on üks järjekordne nendest “ebamugavatest faktidest”: ei Elon Musk, Keir Starmer, Rishi Sunak, Donald Trump ega Bobby Kennedy… mitte keegi, mitte keegi neist, mitte keegi ei tule meid päästma. Sedavõrd suurest ja räpasest segadusest pääsemiseks, millesse me oleme tänase seisuga jõudnud, ei piisa enam ühestki indiviidist ega erakonnast. Ei piisa ka juhul, kui eksisteeriks mõni erakond, mis oleks tõeliselt üllaste kavatsustega – ent sellist erakonda ei ole, kuna juurdepääs võimule ja rahale korrumpeerib kõik parteid. See on veel üks ebamugav fakt.
Ainus inimene, kes saab teid konksu otsast päästa, olete teie ise. Teie peate ise olema kangelane. Põhjus, miks selline lähenemine toimib, on asjaolu, et kui te võtate omaks omaenda päästja rolli, siis saate näha juhiks pürgijaid täpselt sellistena, kes nad on – mitte kangelased, vaid lihtsalt tavalised haavatavad inimesed, igaüks oma vigade ja nõrkustega.
Võimu juurde trügijate psühholoogia peidab endas reeglina isikuid, kes ei ole suutnud tulla toime iseendi eraeluliste läbikukkumistega inimestena, mis tõttu nad pagevad selle reaalsuse eest, sisendades nii endile kui teistele, et neil on võime ja õigus asuda parandama kõikide teiste elusid oma äranägemise kohaselt. Ja… nad ei saa sellega absoluutselt hakkama.
Neil Oliver
Minu jaoks on üha ilmsem, et inimesed, kes väidavad, et nad suudavad parandada teie maailma, minu maailma, kogu maailma, on reeglina hoopiski põgenemas omaenda maailma eest. Nad trügivad esile omaenda maailma kaosest või vähemalt ebatäiuslikkusest… teisisõnu – oludest, millega nad ei saa või ei taha oma elus toime tulla. Võimu juurde trügijate psühholoogia peidab endas reeglina isikuid, kes ei ole suutnud tulla toime iseendi eraeluliste läbikukkumistega inimestena, mis tõttu nad pagevad selle reaalsuse eest, sisendades nii endile kui teistele, et neil on võime ja õigus asuda parandama kõikide teiste elusid oma äranägemise kohaselt. Ja… nad ei saa sellega absoluutselt hakkama.
Nad ei suuda teha korda iseennast ning seetõttu ei päästa need inimesed kindlasti ka teid ega mind. Ja kuigi selle tõsiasja aktsepteerimine ei ole iseeneses küllaldane lahendus kogu maailma probleemidele, on see siiski vundament, millele saaks ehitada midagi paremat. Täpsemalt selliste üksikisikute kogukonda, kes aktsepteerivad oma isiklikku vastutust, ja kellel, olles võtnud vastutuse iseenda elu eest, on olemas kõik, mida nad vajavad.
Kasutaksin siin analoogiat haiglaslikult rasvunud inimesest. Lääs on praegu täpselt sellises punktis – patoloogilise õgardina. Me oleme sõltuvuses suhkrust, mida meile on sunniviisiliselt sisse söödetud nagu vangistuses peetavatele hanedele, keda nuumatakse üksnes selleks, et valmistada hanemaksa pasteeti.
Tõde, mida enamus inimesi ei taha absoluutselt kuulda, on see, et mis tahes lahendus sellele sõgedusele, mille sees me tänaseks elame, saab olema väga valus.
Neil Oliver
Tõde, mida enamus inimesi ei taha absoluutselt kuulda, on see, et mis tahes lahendus sellele sõgedusele, mille sees me tänaseks elame, saab olema väga valus. On peaaegu mõeldamatu, mida kõike meil tuleb nüüd läbi teha, et normaalsus saaks taastuda. Me peame muutma… kõike. Ning selleks peame me taluma nälga ning tegema tööd senikogematul viisil.
Kui te jätkuvalt usute, et mõni tablett või süst säästab teid sellest vaevast, kui te endiselt arvate, et ühe või teise sama vana petise poolt hääletamine on lahendus, siis… ma pean olema teiega aus… sellisel juhul olete te ise teeninud ära kõik selle, mille osaliseks te peagi saate.
Ja ma ütlen teile veel midagi. Need võimuritest kelmid ei tohiks enam mitte keegi pildil olla. Igaüks neist võimuritest, kes surus inimestele peale süste, ühiskonna lukustamist, maske, hirmukampaaniat, igaüks neist, kes aplodeeris sundimisele, naeruvääristamisele, kiusamisele, propagandale, igaüks neist, kes osales hirmupornos, mille eesmärk oli sundida seaduskuulekad inimesed orjusesse… Kõik need isikud on minetanud igasuguse usaldusväärsuse. Vähem, kui mitte rohkem, süüd ei lasu ka neil, kes kogu selle hulluse keskel teadsid, et tegemist on manipuleerimise ja valetamisega, ent ei teinud midagi, et selle vastu astuda. Igaüks neist, kogu see tegelaskond oleks pidanud oma ametikohalt kõrvaldatama, nii et nad ei saaks mitte kunagi enam avalikku ellu tagasi pöörduda.
Igaüks neist võimuritest, kes surus inimestele peale süste, ühiskonna lukustamist, maske, hirmukampaaniat, igaüks neist, kes aplodeeris sundimisele, naeruvääristamisele, kiusamisele, propagandale, igaüks neist, kes osales hirmupornos, mille eesmärk oli sundida seaduskuulekad inimesed orjusesse… Kõik need isikud on minetanud igasuguse usaldusväärsuse.
Neil Oliver
Aga… Selle asemel, et pildilt kaduda, on täpselt samad isikud endiselt tüüri juures. Kuigi nad teavad, et meie teame seda kõike, ootavad nad siiski, et me hoiaksime neid võimul. Nende häbematu jultumus ei tunne mingisuguseid piire.
Pean pidevalt meeles pidama, et sagedamini naerataksin. Olen juba kaks või kolm korda öelnud, et paljude inimeste arvates olen ma sünge, aga tegelikult… olen ma lihtsalt vihane. Mind frustreerib inimeste vastumeelsus teha mistahes ränka tööd, mis on vajalik, et midagi head saaks taas üles ehitatud. Ma tean, et see töö on raske, kuid see on sellegipoolest väärt ette võtmist.
Paljud inimesed on hakanud vaatamata kõigele tõde nägema. Sest osa tõest on ka see, et kurjategijad on paljudel väga olulistel viisidel nüüdseks oma olemuse paljastanud. Nad on läinud liiga kaugele ja nad on näidanud end nendena, kes nad tegelikkuses on.
Paljud inimesed on hakanud vaatamata kõigele tõde nägema. Sest osa tõest on ka see, et kurjategijad on paljudel väga olulistel viisidel nüüdseks oma olemuse paljastanud. Nad on läinud liiga kaugele ja nad on näidanud end nendena, kes nad tegelikkuses on.
Neil Oliver
Kurjategijad arvasid, et neil on kõik mutrid paika kruvitud, kuid sellest hoolimata otsustas enamik Briti valijaid 2016. aastal Euroopa Liidust lahkuda, selle asemel et jääda kauemaks selle korruptsiooni mülka kütkeisse. Samal aastal hääletas enamik ameeriklasi Clintoni asemel Donald Trumpi poolt.
Need sündmused ei olnud stsenaariumis ette nähtud ja kurjategijaid vihastas selline pööre asjade käigus sedavõrd, et nad allutasid miljonid inimesed suurimale mõeldavale karistusele. Ma usun, et kui Ameerika oleks hääletanud Hillary poolt ja Suurbritannia oleks hääletanud Euroopasse jäämise poolt, siis poleks meil olnud mingit pandeemiat ega süste ega sõda Ukrainas ega järjest süvenevat kliimakriisi hüsteeriat.
Kuid pärast kogu seda hullumeelsust näevad piisavalt paljud meist neid hädiseid mehi ja naisi nendena, kes nad tegelikult on. Kõigis olulistes punktides on nad nüüdseks omadega läbi.
Siin on üks aspekt, mille osas ma ei ole sünge. Valgus öises taevas on enamasti kõik, mis on alles jäänud ammu surnud tähtedest. Seal ei ole enam midagi peale valguse. Kehad küll on surnud, kuid nad on nii kiiresti omaenda käe läbi hukatud, nii üllatunud toimuvast, et ei ole veel maha kukkunud. Aga nad kukuvad.
Pidagem siinkohal meeles professionaalse pokkerimängija tarkust ja mõistkem, et me ei tohi enam lasta end näitemängust petta. Me ei tohi enam otsida kangelasi, kes meid päästavad – ja seega ärgem usaldage meile selles suures pokkerimängus kaardipakist esile toodavaid kuningaid ega printse. Ärge usaldage kuningaid ega printse, sest… kolm väiksemat kaarti üheskoos – see tähendab meie, rahvas – trumpavad nad üle. Võimurid blufivad edasi, kuid… me oleme lõpuks nende mängust läbi näinud.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kuulates Neil Oliveri ülevaadet Ühendkuningriigi nomenklatuuri fanaatilistest plaanidest saavutada rohepöörde ettekäändel Briti krooni alamate üle totalitaarne kontroll – millega võrreldes NSV Liidu kodanike personaalne tegevusvabadus oma argielu korraldamisel hakkab tunduma libertaanliku paradiisina – meenuvad paratamatult Lenini sõnad, kelle kohaselt ei oleks bolševikest sotsiopaatide võim Venemaa üle saanud kunagi teostuda, kui oleks leidunud vähemalt sada meest, kes oleks otsustanud osutada kõrgelt motiveeritud ideoloogilistele fanaatikutele vankumatut vastupanu.
Tõdemus, et kurjuse võimu võtmise vastu tervete riikide ja rahvaste üle piisaks reaalselt väga väikese hulga aateliste meeste vastupanust, on ühtaegu nii lootustandev kui muserdav.
Adrian Bachmann
Tõdemus, et kurjuse võimu võtmise vastu tervete riikide ja rahvaste üle piisaks reaalselt väga väikese hulga aateliste meeste vastupanust, on ühtaegu nii lootustandev kui muserdav. Lootust andev, kuna teadmine, et kurjuse võidu vääramiseks ei ole vaja masse (kes on alati ükskõik kui õela ja valeliku võimu ees loomupäraselt vagurad), vaid üksnes käputäit vapra südamega mehi, kes julgevad kõneleda alati tõtt ning seista selle eest. Muserdav aga seetõttu, et enamikel juhtudel – tõsi, on olnud ka inspireerivaid erandeid – ei ole ajaloos neid mehi siiski enamike rahvaste ridades piisavalt leidunud, mille resultaadiks on alati olnud miljonite surmad ning sadade miljonite muserdatud, hirmutatud, orjameelsed elud.
Lootkem seega, et elame epohhil, mil leidub väheseid vapraid, kes on valmis astuma valede ja valetajate türanniale vastu paljude alalhoidlike hüvanguks, et päästa masse orjusest, mis on ühtaegu nii nende õnnetute elude põhjuseks kui tagajärjeks.
Lootkem seega, et elame epohhil, mil leidub väheseid vapraid, kes on valmis astuma valede ja valetajate türanniale vastu paljude alalhoidlike hüvanguks, et päästa masse orjusest, mis on ühtaegu nii nende õnnetute elude põhjuseks kui tagajärjeks.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
