Norra plaan koguda jõukusemaksu tõstmisega riigikassasse 146 miljoni USA dollari väärtuses lisasissetulekuid läks vett vedama, kui maksustatavad jõukad riigist lahkusid koos oma kokku ligikaudu 54 miljardi dollari väärtuses varadega. Selle tulemusel kaotas Norra 594 miljoni dollari väärtuses iga-aastaseid maksutulusid ning 2022. aastal lahkus Norrast rohkem ülirikkaid isikuid kui eelneva 13 aasta jooksul kokku.
Siiski ei heitnud Norra poliitikud meelt ega loobunud maksutõusust, vaid kehtestasid lisaks uue maksu riigist lahkujatele. Nimelt tuleb Norrast ära kolijatel tasuda nüüd 37,84% maksu oma varade realiseerimata väärtuse kasvult emigreerumise eelse päeva väärtuse seisuga.
Peamine sihtkoht, kuhu Norra jõukad oma varadega suunduvad, on Šveits, mis on teinud aktiivset lobitööd miljardäride enda juurde meelitamiseks ning rajanud isegi eraldi kogukondi Norrast saabujatele. Lisaks jõukuse maksule puudub Šveitsis ka pärandimaks, mis teeb selle riigi perefirmade omanikele eriti meelepäraseks.
Peamine sihtkoht, kuhu Norra jõukad oma varadega suunduvad, on Šveits, mis on teinud aktiivset lobitööd miljardäride enda juurde meelitamiseks ning rajanud isegi eraldi kogukondi Norrast saabujatele. Lisaks jõukuse maksule puudub Šveitsis ka pärandimaks, mis teeb selle riigi perefirmade omanikele eriti meelepäraseks.
Üks Norrast lahkunutest oli krüptoanalüütika keskkonna Dune.com kaasasutaja Fredrik Haga, kes selgitas, kuidas Norra jõukusemaks ettevõtjate poolelt paistab, ning võrdles Norra maksusüsteemi Berliini müüriga:
“Vahet ei ole, kas teil on kahjumis idufirma, millel puudub igasugune käive, kas teie investeeringute väärtus on pärast viimast hindamispäeva kuristikku langenud või isegi kas teie ettevõte on pankrotti läinud – maks tuleb igal juhul ära maksta. Arvestades, et dividendide ja kapitali väärtuse kasvu maks on 38% kandis, tuleb teil 1 miljoni Norra krooni suuruse jõukusemaksu arve tasumiseks välja võtta ligikaudu 1,6 miljonit krooni. Sisuliselt maksate te makse selleks, et maksta makse, ning kapital voolab teie ettevõttest välja ilma mingi finantskasuta teie enda jaoks. … Selle asemel, et Norrat ettevõtlussõbralikumaks kohaks kujundada ning kapitali ja inimesi hoida ja ligi meelitada, otsustas Norra valitsus püstitada oma Berliini maksumüüri, kehtestades järjekordse maksu realiseerimata väärtuse kasvu pealt.”
Majanduses kehtib hästi tuntud põhimõte, et kui te midagi maksustate, siis saate seda väiksemas koguses. Just nii läks ka Norra konfiskeeriva maksupoliitikaga, mis tähendab, et nüüd on riigis vähem jõukaid isikuid, keda maksustada.
Majanduses kehtib hästi tuntud põhimõte, et kui te midagi maksustate, siis saate seda väiksemas koguses. Just nii läks ka Norra konfiskeeriva maksupoliitikaga, mis tähendab, et nüüd on riigis vähem jõukaid isikuid, keda maksustada.
Kuid see ei morjenda Norra vasakpoolseid poliitikuid ja antikapitaliste, kes hoopis rõõmustavad väljavaate üle, et ühel päeval lähiaastatel ei pruugi miljardäride edetabelist enam ühegi Norra kodaniku nime leida. Norra vasaksotsialistliku partei kontoris on sein kaetud “Norrast lahkunud rikaste inimeste” piltide ja nende lahkumist käsitlevate artiklitega ning selle “häbitahvli” mõte on nende lahkumist tähistada kui midagi positiivset.
Kuid Norra “võrdsust” suurendada püüdes leitakse ilmselt peagi, et jõukate isikute lahkumise hinna peavad kinni maksma kõige vaesemad kodanikud ning et vaeste armastamine ja rikaste vihkamine ei ole sugugi sama, sest nagu kirjutas majandusteadlane Ludwig von Mises oma teoses “Inimkäitumine: traktaat majandusteadusest”:
“Ettevõtjat ei ole võimalik eemaldada turumajanduse tervikust. Mitmesugused üksteist täiendavad ning tootmist mõjutavad tegurid ei saa kokku iseenesest. Nende ühendamiseks on vaja teatud eesmärkide poole püüdlevate ja oma rahulolu suurendamisest motiveeritud meeste sihipäraseid pingutusi. Eemaldades ettevõtja eemaldate kogu turusüsteemi tõukejõu.”
Norra “võrdsust” suurendada püüdes leitakse ilmselt peagi, et jõukate isikute lahkumise hinna peavad kinni maksma kõige vaesemad kodanikud ning et vaeste armastamine ja rikaste vihkamine ei ole sugugi sama.
Riigist lahkujate varasid maksustab peale Norra Euroopas veel Prantsusmaa ning üks väheseid riike, kus eksisteerib jõukuse maks, on Hispaania, kuid seal on maksutingimused Norrast mõneti paindlikumad. Vastupidiselt Norra võetud suunale loobusid Rootsi, Soome ja Taani kapitali ja inimressursi riigis püsimist oluliseks pidades kõrgetest jõukuse maksudest.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Teadupärast on sotsialistliku meelelaadiga inimesed valmis alati jagama lõputus koguses… teiste inimeste vara.
Teadupärast on sotsialistliku meelelaadiga inimesed valmis alati jagama lõputus koguses… teiste inimeste vara.
Adrian Bachmann
On öeldud, et kontrolli alt väljunud bürokraatliku struktuuriga riigid, mis maksustavad oma elanikkonna vaeseks, loovad ühiskonna, kus on tänutundeta abisaajad ja rõõmutud abistajad.
See juhatab meid fundamentaalse moraalse küsimuseni… Mis õigust on riigil omandada üle poole inimese poolt tema elu jooksul loodud lisaväärtusest (nagu on tänaseks omane paljudele riikidele Euroopas)? Eriti kui teha kalkulatsioonid, mis näitavad, et inimese poolt loodud lisaväärtus ületab tema poolt tarbitud ühiste hüvede väärtuse kümne-, saja- või tuhandekordselt? Milline moraalne õigustus on riigil võtta pärimismaksudega suur osa (osades riikides üle poole) inimese elutöö tulemusena teenitud vara, röövides selle tema lastelt ja lähedastelt ning anda see riigi vägivallasunni abil võõrastele?
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
