Autotööstuse spetsialiste ühendav katusorganisatsioon Rahvusvaheline autoinseneride ühing (Society for Automotive Engineers (SAE) International) kinnitas tunnustatud autoajakirja Car and Driver poolt maanteedel korraldatud katsete andmeid kasutades, et elektrisõidukite keskkonnasäästlikkus on suuresti valedele ja pettustele üles ehitatud müüt.
Maanteekatsete läbiviimist juhtinud Dave VanderWerp tõestas, et elektrisõidukid jäävad oma tulemustega päris elus kaugele maha USA Keskkonnakaitseameti (Environmental Protection Agency – EPA) poolt lubatud ökonoomse maanteesõidu näitajatest, samas kui traditsiooniliste sisepõlemismootoritega sõidukite katsetulemused on Keskkonnakaitseameti lubatuga võrreldes kas võrdväärsed või nendest isegi paremad.
Elektrisõidukid jäävad oma tulemustega päris elus kaugele maha USA Keskkonnakaitseameti poolt lubatud ökonoomse maanteesõidu näitajatest, samas kui traditsiooniliste sisepõlemismootoritega sõidukite katsetulemused on Keskkonnakaitseameti lubatuga võrreldes kas võrdväärsed või nendest isegi paremad.
SAE International võrdles Keskkonnakaitseameti kütusesäästliku sõidu näitajaid ja autotootjate endi esitatud näitajaid nende tulemustega, mille saavutas Car and Driver sõidukeid päriselt maanteedel testides. Praeguste tehnoloogiate juures on piltlikult tegemist sõiduökonoomika kullastandardiga.
„Võrdlesime sisuliselt sõidukite tegelikku sooritust tuuleklaasile pandud kleepsule märgituga ehk vaatasime, kuivõrd irduvad on tehase andmed sellest, mida me päris elus maanteedel näeme,“ selgitas VanderWerp SAE Internationali iga-aastasel WCX konverentsil.
„Me näeme siinkohal sisepõlemismootoriga ja elektriliste sõidukite vahel suurt erinevust. Tõeline küsimus on aga, kas esmakordsed elektrisõiduki omanikud on nendest tulemustest positiivselt üllatunud või nendes hoopis pettunud?“
Ettevaatust, tarbijad: elektriautod ei ole päris sellised, nagu välja paistavad
Car and Driver korraldas maanteekatsed 75-miilise tunnikiiruse juures (ligikaudu 120 km/h). Katse viidi läbi enam kui 350 sisepõlemismootoriga sõidukiga, mille kütusekulu oli keskmiselt 4.0% parem tehase poolt ennustatust. Elektrisõidukite puhul oli kütusekulu tehase poolt ennustatust aga keskmiselt 12.5% halvem.
Sisepõlemismootoriga sõiduki kütusekulu oli keskmiselt 4.0% parem tehase poolt ennustatust. Elektrisõidukite puhul oli kütusekulu tehase poolt ennustatust aga keskmiselt 12.5% halvem.
Teisisõnu, bensiinimootoriga autod on maanteel vähemalt sama ökonoomsed või isegi säästlikumad kui reklaamis väidetud, samas kui elektrisõidukid on lubatust halvemad. Elektrisõidukite näol on sedasi tegemist teatud mõttes pettusega ning petta saavad inimesed, kes neid sõidukeid ostavad ja kujutlevad, et nad päästavad elektrijõul edasi kulgedes planeeti.
Car and Driveri sõnul põruvad elektrisõidukid nende katses peamiselt seetõttu, et elektriautode tootjad manipuleerivad arvutatud hinnangulise kütusekulu suurusvahemikega.
„Linna- ja maanteesõidu hinnanguline kütusekulu arvutatakse suletud uste taga eraldi välja, kuid tarbijatele esitatakse need kaks suurusvahemikku kombineeritult,“ vahendab Car and Driver. „Kombineeritud suurusvahemik on 55% ulatuses linnasõidu näitaja poole kaldu ning just linnasõidus kipuvad elektriautod saama paremaid tulemusi.“
„See paisutab üle hinnangulised kütusekulu näitajad, mistõttu on neid äärmiselt keeruline reaalse maanteekatsega järele teha. Meie ettepanek oli avaldada linna- ja maanteesõidu hinnangulise kütusekulu vahemikud eraldi, nagu seda tehakse sisepõlemismootoriga sõidukite puhul, et tarbijal oleks sõiduki võimekusest objektiivsem arusaam.“
Keskkonnakaitseameti maanteekatse tulemused erinevad siiski Car and Driveri 75-miilise tunnikiiruse juures tehtavast katsest ning elektriautod saavad selles testis ka marginaalselt paremaid tulemusi, kuid sellest hoolimata ei saa eitada, et elektrisõidukeid reklaamitakse parematena, kui nad tegelikult on.
„Tuleb leida tasakaal,“ ütleb VanderWerp. „Turundajad tahavad jääda võimalikult suure vahemiku juurde, samas kui tarbijate jaoks on otstarbekam jääda oma hinnangulistes suurustes konservatiivseks.“
VanderWerp tegi Ühendriikide Keskkonnakaitse Ametile ettepaneku muuta vähenduskoefitsient katses lähemale 0.6-le, mis maakeeli väljendatuna tähendaks seda, et korrigeeritakse metoodikat, kuidas on esitatud maantee- ja linnasõidu näitajaid, millest viimases on elektrisõidukitele omane olla teatud eduseisus.
„Iga autotootja võiks kasutada hinnangulise kütusekulu arvutamiseks elektriauto tootjatega sama meetodit ning sedasi kunstlikult ökonoomsemaid tulemusi saada, aga see ei saavutaks muud kui tõsist pettumust klientides. Kõiki sõidukeid tuleks testida võrdsetel alustel ning päriselule sarnasemalt, kui seda tehakse täna.“
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
