Sonoma Ülikooli poliitilise sotsioloogia professor Peter Phillips on võtnud oma raamatuna välja antud uurimuses “Hiiglased” (Giants) kokku maailma rahavõimu struktuuri, tuues esile üliväikese ringkonna inimesi, kes valitsevad maailma finantskapitali vooge. Järgnevas intervjuus avaldab professor Phillips oma uurimuse tulemused ning selgitab, kuidas rikkus ja rahavõim ülemaailmselt jaotub ning toimib.
AUDIOVERSIOON kuulatav lehekülje lõpus
Me elame üleküllusest pakatavas maailmas. Samas lõhe rikaste ja vaeste vahel süveneb pidurdamatult edasi. Oleme tänaseks jõudnud punkti, kus planeedi 26 kõige rikkamal inimesel on sama palju vara kui 3 800 000 000 vaeseimal – ehk poolel inimkonnast – kokku. Protestiliikumine Occupy Wall Street populariseeris ühiskondlikus teadvuses terminit 1%, mis viitab raskesti defineeritavale valitsevale eliidile, kelle valduses on kolossaalses kontsentratsioonis rikkust ja võimu ning seda kõike ülejäänud inimkonna arvelt. Ometi on isikud, kes istuvad püramiidi tipus ja juhivad rõhuvat majanduskorda, suutnud seni tegutseda suures osas saladuskatte all. Hiljuti avaldatud raamat „Giants“ („Hiiglased“) vastab üksikasjalikult küsimusele, mida küsitakse sageli, ent millele enamasti ei teata vastust: „Kes tegelikult niite tõmbab?“
Oleme tänaseks jõudnud punkti, kus planeedi 26 kõige rikkamal inimesel on sama palju vara kui 3 800 000 000 vaeseimal – ehk poolel inimkonnast – kokku.
Ameerika sotsioloog Peter Phillips toob põhjalike uuringute abil välja 17 suuremat globaalset investeerimisettevõtet, mis kontrollivad üle 40 triljoni dollari väärtuses rikkust ja toob valguse kätte paarsada inimest, kes otsustavad sisuliselt globaalse kapitali liikumiste üle.
Peter Phillips on Sonoma ülikoolis poliitilise sotsioloogia professor ja vabaajakirjandust edendava ühingu Project Censored endine direktor. Istusin Peteriga maha, et saada rohkem infot nende kohta, kes juhivad seda globaalset impeeriumi ja kapitalistlikku hegemooniat.
Peter… Alustame sellest, et räägime olukorrast, milles globaalse majandussüsteemi tulemusena täna viibime. Kas saate anda meile kiire hinnangu inimtsivilisatsiooni praegusele seisundile?
80%-l inimkonnast on elamiseks vähem kui 10 dollarit päevas. Seega ainult 20% maailma rahvastikust võime nimetada nii-öelda keskklassiks. Siis eksisteerib veel umbes 1% inimesi, keda kutsume rahvusvaheliseks kapitalistlikuks klassiks. Need on need väga-väga rikkad inimesed. Rääkides alumisest 80%, siis 10 dollarit päevas pole kuigi palju. Pooled maailma inimestest elavad vähem kui 2 dollari ja 50 sendi eest päevas. Kõige alumine kolmandik rikkuse püramiidist, kokku üle miljardi inimese, elab aga 1,25 dollari eest päevas. Selline ekstreemne ebavõrdsus on tähelepanuväärne. Tegelikult on maailmas 800 miljonit alatoitumuses inimest ja 30 000 neist sureb iga päev nälja või vaegtoitumuse tõttu. See on inimeste tapmine, sest maailmas on rohkem kui piisavalt toitu, et kõiki toita. Kolmandik maailma toidust läheb raisku, aga eksisteeriva süsteemi jaoks ei ole kasulik üritada nälgivatele inimestele seda toitu müüa ega seda neile lihtsalt anda, mis tähendab, et seda ka ei tehta. Nad näevad lihtsalt inimesi, kes on üle, ja kellel võib lasta surra. See on midagi, mida ma nimetaksin tänapäeva maailmas kolossaalseks humanitaarkriisiks.
Pooled maailma inimestest elavad vähem kui 2 dollari ja 50 sendi eest päevas. Kõige alumine kolmandik rikkuse püramiidist, kokku üle miljardi inimese, elab aga 1,25 dollari eest päevas.
Kuid, Peter, globaliseerunud kapitalismi pooldajad on meile sisendanud, et süsteem on paigas ning me ei saa sinna midagi parata. Me oleme teisi süsteeme juba proovinud ja kapitalism on inimkonnale väidetavasti parim. Milline oleks Teie vastus sellele väitele?
Nad väidavad, et rikkus liigub kõrgematelt ühiskonna kihtidelt madalamatele ja et nad suuduvad sedasi jätkata kapitali kasvatamist. Kapitalismi üheks probleemiks on aga see, et kapital peab jätkuvalt kasvama ja laienema, sest sellelt tahetakse tulu teenida. Kui ma kirjutasin raamatu hiiglastest, siis ma pidasin silmas neid hargmaiseid investeerimisettevõtteid, kelle poolt hallatav vara on väärt üle triljoni dollari. Triljon on üüratu summa, see on tuhat miljardit. Nii et kui me räägime vabalt voolavast rahast kogu maailmas, siis need on need kontsernid, mis juhivad sellest lõviosa. Kuhu nad oma finantskapitali investeerivad? Sajasse suurde ettevõttesse, mis paiskavad atmosfääri süsinikdioksiidi. 70% süsinikdioksiidist maailmas tekitatakse vaid saja suurkorporatsiooni poolt. Sellel on tohutu negatiivne mõju maailmale ja keskkonnale. Inimesed jäävad vaesemaks ja tuhanded surevad iga päev.
70% süsinikdioksiidist maailmas tekitatakse vaid saja suurkorporatsiooni poolt.
Raske uskuda, et see on parim lahendus, milleks inimkond võimeline on.
Peab olema parem viis. Meil on tegelikkuses selleks piisavalt ressursse. Me võiksime hoolida ja hoolitseda kõikide inimeste eest. Me ei saa seda teha väheseid inimesi üha rikkamaks muutes ning sedasi jõukust kontsentreerides, vaid seda paremini jagades. Ning samas veendudes, et maailma ressursid voolaksid majandusspektri ülemiselt osalt ka madalamale või kui soovite teist metafoori, siis raha peaks voolama ühtse jõena, et kõigil inimestel oleks piisavalt elatist. Et nad saaksid toita oma lapsi ja teha midagi, mis ühiskonnale kasuks tuleks.
Teie raamat „Giants“ keskendub suures osas globaalse võimueliidi kirjeldamisele. Need on isikud, keda te nimetate hargmaise kapitalistide klassi südamikuks. Selgitage palun seda mõistet…
Me teame, et vaid kaheksa inimest, kes kuuluvad 1% sisse, omavad poolt terve maailma jõukusest. Terve ülemise 1% käes on aga 90 protsenti maailma varadest. Sedasi on rikkus kontsentreerunud mikroskoopiliselt väikese hulga inimeste kätte.
Vaid kaheksa inimest, kes kuuluvad 1% sisse, omavad poolt terve maailma jõukusest. Terve ülemise 1% käes on aga 90 protsenti maailma varadest.
Hiiglaslikud rahvusvahelised investeerimisfirmad – need, kes esindavad maailma kolmekümmend kuut miljonit miljonäri ja kaht kuni kolme tuhandet miljardäri – haldavad mikroskoopilise eliidi raha ja investeerivad seda kohtadesse, kust eeldavad tulu saada. Seesuguseid triljonidollarilisi investeerimishiiglasi on kokku 17. 17 maailma suurimat investeerimiskontserni kontrollisid (2017. aasta andmetel) ühiselt 41 triljoni dollari väärtuses varasid. See on lihtsalt tohutu jõukuse tsentraliseeritud kontroll, kuna nende 17 ettevõtte juhatustes on kokku ainult 199 inimest. Vähem kui 200 inimest otsustavad, kuidas investeerida 50 triljoni dollari väärtuses varasid – kuna tänaseks on see tõusnud 41 triljonlt 50 triljonini. Paljud neist otsustest ei ole enamikele inimestele soodsad. Need otsused on soodsad neile, kuna nende eesmärk on tulu teenida. Kapitali ja kapitalismi üheks probleemiks on see, et kasv ei tohi kunagi lõppeda. Ja ekstreemne kapitali koondumine väga väheste kätte viib selleni, et korralikku tootlust pakkuvad investeerimiskohad saavad otsa. Tohutu kapitali akumuleerimine viib paratamatult olukorrani, kus üüratul kapitalil pole enam häid kohti, kuhu investeerida.
17 maailma suurimat investeerimiskontserni kontrollisid (2017. aasta andmetel) ühiselt 41 triljoni dollari väärtuses varasid. See on lihtsalt tohutu jõukuse tsentraliseeritud kontroll, kuna nende 17 ettevõtte juhatustes on kokku ainult 199 inimest.
Osa globaalsest neoliberaalsest majanduspoliitikast on kogu maailma ülesostmine – maailma erastamine sõna otseses mõttes. Maanteed ja kiirteed ostetakse üles. Maailma veevarud, ülikoolid ja linnad ostetakse üles. Kõik avalik omand erastatakse. Ka see on üks viis investeeringult tulu teenida, ent see lükkab kapitali kontsentratsioonist tulenevat probleemi vaid edasi, mitte ei lahenda seda.
Ekstreemne kapitali koondumine väga väheste kätte viib selleni, et korralikku tootlust pakkuvad investeerimiskohad saavad otsa. Tohutu kapitali akumuleerimine viib paratamatult olukorrani, kus üüratul kapitalil pole enam häid kohti, kuhu investeerida.
Tuleme tagasi peamiste mängijate juurde. Toome siinkohal välja mõned nendest institutsioonidest. Me kuuleme sageli miljardäridest nagu Jeff Bezos ja Bill Gates.
Bezos oli oma 160 miljardi dollariga maailma rikkaim mees. Kui ma õigesti mäletan, siis ta kaotas hiljuti kuus miljardit, mis on omamoodi naljakas. Ta oli maailma rikkaim inimene, kuid ta on vaid üks suur puu terves metsas. Raamatus loetleme me teda globaalse võimueliidi üheks osaks, sest globaalne võimueliit kujutab endast neid, kes moodustavad selle “metsa” ökosüsteemi. Need inimesed mõjutavad üksteist umbes samamoodi nagu hiidsekvoiadel on juured maa all põimunud. Bezos on üks suur puu, kuid ülejäänud teevad strateegilisi otsuseid erinevate institutsioonide kaudu. Ja nende investeeritav raha mõjutab kogu maailma. See mõjutab meid kõiki. Nad kõik on üksteisesse ristipõiki investeerinud. Nii et väga sarnaseid investeeringuid teinud omavahel tihedalt seotud kapitalistid jälgivad kõik üksteist hoolikalt. Ent ultimatiivselt mahuks põhiosa maailma rahavooge kontrollivate isikute grupp ühe keskmise suurusega ülikooli väikesesse auditooriumi. Nad kõik tunnevad üksteist ja teavad üksteise olemasolust. Enamik neist on sina peal. Nad lähevad koos Davosisse ja veedavad seal koos mõnusasti aega.
Ultimatiivselt mahuks põhiosa maailma rahavooge kontrollivate isikute grupp ühe keskmise suurusega ülikooli väikesesse auditooriumi.
JÄTKUB…
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
